Boksshy Gúlsaıa Erjannyń atasy: Qazaq otbasynda ákeniń orny bólek

QYZYLORDA. QazAqparat - Qazaq halqy otbasy qundylyǵyn joǵary baǵalaıdy. Qashanda otbasynda atanyń, ákeniń orny bólek. Al árbir azamat shyr etip jaryq dúnıege kelgen perzentinen úlken úmit kútedi. Perzentiniń bıikten kóringenin qalaıdy. Sol maqsatta balasyna barlyq qamqorlyǵyn kórsetedi. Qazaqstandyq jankúıerler boksshy Gúlsaıa Erjandy jaqsy tanıdy. Qazaly topyraǵynda dúnıege kelgen qaısar qyz qazirdiń ózinde sharshy alańda sheberligin tanytyp júr. 2022 jyly qurlyqtyq dodada jeńimpaz atandy. Al, Serbııada ótken halyqaralyq týrnırde kúmis medal aldy. Ákeler kúni qarsańynda Gúlsaıanyń atasy Erjan Ismaılovty áńgemege tartqan edik.

- Halqymyz árdaıym ákeni ardaqtap, ony otbasynyń uıytqysy sanaıdy emes pe? Ózińiz bul uǵymdy qalaı túsinesiz?

- Ata-baba tárbıesin boıyna sińirgen urpaq ákeni tórge ozdyrady. Árbir shańyraqtyń tutqasy - er azamattar. Bul - kózimizdi ashqannan sanamyzǵa shegelenip ósken uǵymdar. Halqymyzda «Áke – asqar taý» degen naqyl sózdiń maǵynasyn uǵyný qıynǵa soǵa qoımas. Áke - otbasynyń asyraýshysy, otbasy músheleriniń tiregi, qamqorshysy. Men balalaryma jaqsy tárbıe berýge tyrystym. Qazir olar adal eńbek etip, elimizdiń órkendeýi jolynda zor úlesin qosyp keledi.

Bıyldan bastap ataýly kún retinde belgilengen merekeniń máni bólek dep sanaımyn. Bul - qazaq qoǵamynda keńinen óris alatyn ıgi is dep baǵalaımyn. Otbasy tárbıesinde áke ul balaǵa, ana qyz balaǵa jaýapty bolady. Sondyqtan qazaqtar «Uldyń uıaty ákede, qyzdyń uıaty sheshede» deıdi. Qashanda er bala ákesimen syrlas, joldas, dos. Ul balanyń ósip, jetilip, óz aldyna jeke tulǵa bolyp qalyptasýyna, áke kóp eńbek sińiredi. Ol urpaǵynyń qoǵamda óz ornyn durys tabýyna tyrysady. Áke - otbasynyń uıytqysy, berekesi, meıir - shapaǵat kózi.

Halqymyzda «Áke kórgen oq jonar» degen maqal bar. Maǵynasyna úńilseńiz, onda úlken uǵym jatyr. Sondyqtan árbir áke bala aldynda úlgi bolýy tıis. Ult qundylyǵynan asqan tárbıe kózi joq ekeni daýsyz. Úlkendi syılaý, kishige izet kórsetý, ata-anany qurmetteý sııaqty qarapaıym qaǵıdany boıyna sińirip ósken baladan jaman adam shyqpaıdy. Barlyq tárbıeniń túpqazyǵy ulttyq salt-ǵurpymyzda, ósıet-ónegege toly jyrlarymyzda, tól ádebıetimizde jatyr.

- Endi Gúlsaıa jaıynda aıta ketsek. Ol aýyldan shyǵyp, Azııa tórinde jeńis tuǵyryna kóterile bildi. Onyń sportqa qyzyǵýshylyǵyn qaı kezde baıqaǵan edińizder?

- Biz Qazaly aýdanynyń Sarybulaq aýylynda turatyn edik. Gúlsaıa sol eldi mekende dúnıege keldi. Sol aýylda mekteptiń toǵyzynshy synybyn támamdady. Odan keıin aýdan ortalyǵy – Áıteke bı kentindegi №70 mektepte oqýyn jalǵastyryp, jergilikti sport mektebiniń esigin ashty.

Aýylda júrgende nemeremniń sportqa beıim ekenin baıqadym. Qol kúresinen qarsylas shaq keltirmeıtin. Janashyr inilerimniń biri Gúlsaıany aýdan ortalyǵyndaǵy sport mektebine berýge keńes aıtty. Sol maqsatta Áıteke bı kentine kóship keldik. Mektepte oqı júrip boks úıirmesine qatysty. Alǵashqyda ony kúreske beremiz be degen oıda bolǵan edim. Alaıda nemeremniń qalaýy boldy.

- Qaı kezden bastap jarystarǵa qatysa bastady?

- Jergilikti bapker Baqytbek Qulbaev shákirtin shyńdady. Talaı jarysqa alyp bardy. Gúlsaıa barlyǵynda ózin jaqsy qyrynan tanyta bildi. Elimizdiń bilikti mamandary onyń jigeri, eńbekqorlyǵy, jaýapkershiligin joǵary baǵalady. Ulttyq qurama sapyna qabyldaný ekiniń birine buıyrmaıdy. Aldaǵy kúnge úmit zor. Gúlsaıanyń ákesi – Ǵalymjan jeke qojalyq ıesi. Jylqy sharýashylyǵymen aınalysady. Anasy – Quralaı árdaıym bala tárbıesine kóńil bólip, otbasy shyraıyn kirgizip otyr.

- Balalaryńyzǵa qandaı tárbıe berip kelesiz?

– Meniń úsh balam bar. Jastaıynan olarǵa jaqsy tárbıe berýge tyrystym. Eńbekke baýlydym. Árbir perzentiniń jaqsy azamat bolyp ósýin qadaǵalaý – er kisiniń mindeti dep sanaımyn.

Áke óziniń durys tárbıeli is-áreketimen tulǵaly. Áke men bala arasynda tereń túsinik, ashyqtyq, dostyq kerek. Qandaı jaǵdaı bolmasyn bala ákesinen qysylmaı aqyl suraýdan, syryn aıtyp, armanyn iske asyrýda birlesip áńgimelesýden qashpaǵany abzal. Máselen, úıge berilgen tapsyrmany ekeýara oryndaý áke men bala arasynda jaqsy qarym-qatynasty arttyrady.

Qazir nemerelerge qarap, shańyraq shýaǵyna bólenip júrgen jaıymyz bar. Solardyń biri – Gúlsaıa alǵa qoıǵan maqsatyna jetý jolynda únemi izdeniste júredi. Ras, boks - qyz balasy úshin ońaı emes. Alǵashqyda onyń jekpe-jegin qaraýǵa shydaı almaıtyn edik. Birte-birte boıymyz úırenip keledi. Qazir ol tek bizdiń qyzymyz ǵana emes, eldiń maqtanyshyna aınaldy. Alda kóptegen jarystar bar. Olımpıada jaqyndap keledi. Árkez tilekshimiz ǵoı.

Qazir Gúlsaıa Kókshetaý qalasynda oqý-jattyǵý jıynyn ótkizip júr. Negizgi maqsattyń biri – Olımpıada joldamasyna qol jetkizý. Aldaǵy jyly Frantsııa astanasy – Parıj qalasynda ótetin bedeldi básekede elimizdiń Ánuranyn shyrqatyp, kók týyn jelbiretsem degen oıda.

Aıta ketsek, endi elimizde Analar jáne Ákeler kúni merekesi bólek-bólek atalyp ótedi. Analar kúni – mamyrdyń ekinshi jeksenbisinde, al Ákeler kúni maýsymnyń úshinshi jeksenbisinde merekelenedi.

Aqparat jáne qoǵamdyq damý mınıstrliginiń málimetinshe, atalǵan merekelik kúnderdi bekitý elimizdegi otbasy ınstıtýtyn nyǵaıtýǵa yqpal etpek.

«Merekelik kúnderdiń tizbesine «Analar kúni» jáne «Ákeler kúni» merekelerin engizý Qazaqstandaǵy otbasylyq qundylyqtardy ilgeriletýge, otbasy ınstıtýtyn nyǵaıtýǵa, sondaı-aq ákeler ınstıtýtyn damytýǵa yqpal etedi. Mundaı mereke kóptegen álem elderinde bar», - delingen mınıstrliktiń habarlamasynda.