Bilim berý júıesi serpindi damý satysynda tur — Úkimet
Qazaqstanda oqytýdyń eń ozyq ádisterin engizýden bastap, zamanaýı ınfraqurylymdy damytý, sondaı-aq stýdentterdi jan-jaqty qoldaý maqsatynda joǵary jáne joǵary oqý ornynan keıingi bilim berý júıesin jańǵyrtý ári reformalaý boıynsha aýqymdy sharalar qabyldanýda. Ǵylymdy damytýǵa bólinetin qarajat kólemi artyp keledi. Otandyq ǵalymdardyń ázirlemelerin qoldaý jáne kommertsııalandyrý jónindegi baǵdarlamalar engizilip jatyr.
Joǵary jáne joǵary oqý ornynan keıingi bilim berý
Búginde elimizde 120 joǵary oqý orny jumys isteıdi, onyń ishinde 11 ulttyq JOO bar, memlekettik JOO — 29, azamattyq emes JOO — 14, DBBU (derbes bilim berý uıymy) — 1, halyqaralyq — 1, aktsıonerlengen — 16 jáne jekemenshik — 48. Bilim alýshylar quramy 642,5 myńnan astam adamdy quraıdy, memlekettik tapsyrys boıynsha 255,6 myńnan astam stýdent oqyp jatyr.
Túlekter sany 182,6 myń adam, onyń ishinde bakalavrıatta — 157 myń, magıstratýrada — 21 myń, doktorantýrada — 1,8 myńnan astam jáne rezıdentýrada — 2,1 myńnan astam adam oqıdy.
Jalpy professor-oqytýshylar quramy 37,4 myń adamdy quraıdy, onyń 46,5%-nyń ǵylymı dárejesi bar (2023 jyly — 44,5%). Ǵylym kandıdattarynyń sany — 10,5 myń adam (2023 jyly — 10,4 myń), ǵylym doktorlary — 2,7 myńnan astam adam (2023 jyly — 2,6 myńnan astam), PhD doktorlary — 4,1 myńnan astam adam (2023 jyly — 3,7 myńnan astam).
Kadr daıarlaýǵa memlekettik tapsyrys kólemi jyl sanap artyp keledi. 2024-2025 oqý jylyna 94,2 myńnan astam grant bólindi (2023 jyly — 88,2 astam), onyń ishinde 78,2 myńnan astamy bakalavrıatqa, 13,1 myńy magıstratýraǵa jáne 2,9 myńy doktorantýraǵa berildi.
Jańadan qurylǵan jáne halyq tyǵyz qonystanǵan oblystardyń, batys óńirlerdiń (Abaı, Ulytaý, Jetisý, Túrkistan, Mańǵystaý, Atyraý oblystary jáne Shymkent qalasy) jastaryna jyl saıyn 5 myń nysanaly bilim berý granty bólinedi.
Baıqaý qorytyndysy boıynsha 412 jetim bala, 382 múgedektigi bar bala, kópbalaly otbasyndaǵy 3,5 myń astam bala, tolyq emes otbasyndaǵy 933 bala, múgedektigi bar balalardy tárbıelep otyrǵan otbasylardaǵy 437 bala oqý grantyn ıelendi.
Bıyl qabyldaý rásimin ózgertý nátıjesinde 1,6 myńnan astam etnıkalyq qazaqtar bilim granttaryn aldy (2023 jyly — 804).
Densaýlyq saqtaý júıesin kadrlarmen qamtamasyz etý úshin rezıdentýradaǵy memlekettik tapsyrys kólemi 1,5 myńnan 2,5 myń grantqa deıin, ıaǵnı 70%-ǵa ulǵaıtyldy. Sý salasyna mamandar daıarlaý maqsatynda «Qazaq ulttyq sý sharýashylyǵy jáne ırrıgatsııa ýnıversıteti» KEAQ quryldy.
2024-2025 oqý jylynda ishinara oqý aqysy bar saralanǵan granttar bólý boıynsha pılottyq joba iske asyrylýda. Alǵash ret pedagogıkalyq mamandyqtar men áleýmettik ǵylymdar boıynsha 300 saralanǵan grant qarastyrylǵan. Memleket oqý aqysynyń 50%-yn jabady, al stýdent tolyqqandy stıpendııa alady.
«Keleshek» biryńǵaı erikti jınaqtaý júıesin engizý týraly» Zań jobasy QR Parlamenti Senatynyń ekinshi oqylymynda maquldandy jáne QR Prezıdentine qol qoıýǵa jiberiletin bolady.
2024 jylǵy qyrkúıekten bastap stıpendııa mólsheri: bakalavrıat baǵdarlamalary boıynsha 20%-ǵa 47,1 myń teńgege deıin (2023 jyly — 41,8 myń teńgeden astam), pedagogıkalyq ǵylymdar boıynsha 75,6 myń teńgege deıin (2023 jyly — 67,2 myń teńge); magıstranttar úshin — 15%-ǵa 107 myń teńgege deıin (2023 jyly — 97 myń teńgeden astam); doktoranttar úshin 240 myń teńgege deıin (2023 jyly — 217,5 myń teńge) ósti.
Jataqhanamen qamtamasyz etý
Prezıdenttiń tapsyrmasy boıynsha elimizde stýdentterge jataqhanada oryn jetispeýshiligi máselesi sheshilýde. 2023 jyly 10,3 myń oryndyq 43 jataqhana paıdalanýǵa berildi. 2024 jylǵy 26 jeltoqsandaǵy jaǵdaı boıynsha 11 079 oryndyq 40 jataqhana (JOO stýdentteri úshin 8 996 oryndyq 32 jataqhana, kolledj stýdentteri úshin 2083 oryndyq 8 jataqhana) berildi.
Almaty jáne Astana qalalarynyń ulttyq JOO-lary úshin memlekettik tapsyrystyń mólsheri nysandy rekonstrýktsııalaý kezinde 6 jyl ishinde paıdalanýǵa bergennen keıin 92 AEK-ten 182 AEK-ke deıin ulǵaıtyldy (NQA jobasy memlekettik organdarmen kelisý satysynda).
Halyqaralyq yntymaqtastyq
23 strategııalyq áriptestik pysyqtaldy, onyń 16-sy sheteldik JOO-nyń fılıaly, 10 strategııalyq áriptestik boıynsha jumys júrgizilip jatyr.
QS WUR álemniń úzdik ýnıversıtetteriniń halyqaralyq reıtıngine 21 JOO (ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ 163 oryn) kirdi. Times Higher Education reıtıngine qazaqstandyq 29 joǵary oqý orny qatysty, onyń ishinde 4 joǵary oqý orny tizimnen oryn aldy.
JOO-dary 245-ke jýyq birlesken bilim berý jáne qos dıplomdyq baǵdarlamalardy iske asyrýda. Jyl saıyn dáris oqytýǵa 200 sheteldik ǵalymdy shaqyrýǵa qarajat bólinedi. Tizilimge 8 myńnan astam bilim berý baǵdarlamasy engizildi, onyń 57%-y jańartyldy.
Tsıfrlyq ýnıversıtetterdiń modeli jasaldy. 2023 jyldan bastap bul model 2 JOO: Q. Sátbaev atyndaǵy QazUTZÝ jáne D. Serikbaev atyndaǵy ShQTÝ bazasynda pılottyq rejımde iske qosyldy.
Yntymaqtastyqty damytý jáne oqytýdyń ınnovatsııalyq tehnologııalaryn qoldaný maqsatynda Coursera, Huawei Technologies Kazakhstan, Binance Kazakhstan sııaqty iri kompanııalarmen kelissózder júrgizilip, memorandýmdarǵa qol qoıyldy. Huawei sertıfıkattalǵan kýrstaryn usyný úshin 40 JOO bazasynda Huawei ICT Academy quryldy. Binance Kazakhstan qoldaýymen 22 JOO-nyń AKT fakýltetteriniń 350-ge jýyq oqytýshysy blokcheın-tehnologııalar boıynsha oqytyldy. Coursera jobasy búkil elimiz boıynsha 93 ýnıversıtetti qamtydy, bul suranysqa ıe daǵdylar boıynsha onlaın kýrstarǵa qol jetkizýge múmkindik berdi. 152 kýrs qazaq jáne orys tilderine aýdarylyp, 4 myń kýrsqa qazaq tilinde mashınalyq aýdarma jasaldy. 70 myńnan astam oqýshy túrli pánder boıynsha 140 myńnan astam sertıfıkat ıelendi. Coursera katalogynda álemniń jetekshi ýnıversıtetteri men professorlarynyń 10 myń kýrsy bar. Búgingi tańda Coursera-nyń 102-ge jýyq kýrsy qazaq jáne orys tilderine aýdaryldy. 2024 jylǵa 93 joǵary oqý ornynan qazaqstandyq stýdentterge 40 myń lıtsenzııa bólindi. Stýdentter álemniń jetekshi ýnıversıtetteri men professorlarynan 20 myńnan astam onlaın jáne 4,2 myń AI kýrstaryna qol jetkizdi. Baǵdarlama stýdentter arasynda kásipkerlik pen ınnovatsııany damytýǵa yqpal etti. Ýnıversıtetter Coursera kýrstaryn ózderiniń oqý josparlaryna biriktire bastady jáne óz onlaın kýrstaryn damytýda.
IT baǵyttar boıynsha stýdentterdi OpenSearch jobasyna tartý jáne salalyq deńgeıdegi tájirıbe jınaqtaý maqsatynda ǴJBM men Amazon kompanııasy arasynda Ózara túsinistik týraly memorandýmǵa qol qoıyldy.
Jasandy ıntellekt (JI) salasynda JOO aralyq JI standarty qabyldandy, 17 JOO «Qoldanbaly jasandy ıntellekt», «Jasandy ıntellekt jáne blokcheın ınjenerııasy», «Kıbernetıka jáne JI», «Medıtsınadaǵy JI», «Jasandy ıntellekt jáne derekterdi taldaý», «Kólik ınjenerııasyndaǵy aqyldy tehnologııalar jáne jasandy ıntellekt», «Informatıka jáne jasandy ıntellekt» jáne basqa da 21 bilim berý baǵdarlamasy ázirlendi.
Túlekter jańa bilim berý isinde Python baǵdarlamalaý, kitaphanalarmen jáne qurylymdarmen jumys (TensorFlow, Keras, PyTorch), derekterdi taldaý jáne vızýaldy beıneleý (Pandas, NumPy, Matplotlib, Seaborn), tabıǵı tildi óńdeý (NLP), úlken derekter jáne málimetter bazasymen jumys (SQL, NoSQL), JI sheshimderin bıznes-úderisterge biriktirý, neırondyq jelilerdi ázirlep, engizý, JI jáne basqalardy paıdalana otyryp protsesterdi avtomattandyrý sııaqty daǵdylarǵa ıe bolady.
Seýl tehnıkalyq ýnıversıtetimen birlesip Qorqyt Ata atyndaǵy Qyzylorda ýnıversıtetiniń bazasynda JI jáne ınformatıka joǵary mektebi ashyldy. Q. Sátbaev atyndaǵy QazUTZÝ bazasynda City University of Hong Kong fılıaly (jasandy ıntellekt boıynsha qos dıplomdy baǵdarlama), D. Serikbaev atyndaǵy ShQTÝ bazasynda Lý Ban sheberhanasymen birge Jasandy ıntellekt ortalyǵy ashyldy. Sondaı-aq L. Gýmılev atyndaǵy EUÝ bazasynda Lý Ban sheberhanasynyń ekinshisin ashý boıynsha jumys júrgizilýde. M. Tynyshpaev atyndaǵy Logıstıka jáne kólik akademııasynyń bazasynda Lý Bannyń úshinshi sheberhanasyn ashý josparlanýda.
ǴJBM Memleket basshysyna barlyq deńgeıdegi stýdentter arasynda JI salasyndaǵy daǵdylardy jan-jaqty damytýǵa baǵyttalǵan JI boıynsha AI-Sana pılottyq baǵdarlamasyn tanystyrdy. Ol ulttyq ekonomıkadaǵy JI áleýetin ashýǵa jáne tehnologııalyq kásipkerlikti qoldaýǵa basa nazar aýdara otyryp, 100 000 qatysýshyny qamtıdy. Qazaqstannyń tehnologııalyq jáne ekonomıkalyq ósýiniń draıveri bola alatyn DeepTech-startaptardy qurýǵa erekshe nazar aýdaryldy. Bul bastama elimizdiń ǵylymı-tehnologııalyq damýyna jańa serpin bere otyryp, bilikti kadrlardy daıarlaý jáne JI tehnologııalaryn damytý úshin qolaıly jaǵdaı jasaýǵa baǵyttalǵan.
AI-Sana bilim berý, zertteý jáne qoldanbaly tásilderdi biriktirýdi (JI salasyndaǵy irgeli bilim men daǵdylardy qalyptastyrý, ekonomıkanyń negizgi salalaryna JI engizý úshin mamandar daıarlaý, joǵary oqý oryndary men ǵylymı-zertteý ınstıtýttary bazasynda DeepTech-startaptardy generatsııalaýǵa yqpal etetin turaqty ekojúıeni qurý) qamtıdy.
Baǵdarlama halyqaralyq sarapshylardyń qatysýymen ázirlendi. Onyń qalyptasýynda Stenford joǵary bilim mektebiniń bas tehnologııalyq dırektory ári qaýymdastyrylǵan dekany Pol Kım jetekshi róldi atqardy. Ázirleý kezinde Stanford University, Imperial College London, King’s College London, Royal Academy of Engineering sarapshylarynyń tájirıbeleri, sondaı-aq SETsquared jáne UKSPA ınnovatsııalyq platformalary qoldanylady.
Baǵdarlamany iske asyrýda Qazaqstannyń ýnıversıtetteri (ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ, L. Gýmılev atyndaǵy EUÝ, Q. Sátbaev atyndaǵy QazUTZÝ) sheshýshi ról atqarady.
2024 jyly otandyq 15 joǵary oqý orny jasandy ıntellekt boıynsha Google kýrstaryn engizdi. Generative AI kýrsy aıasyndaǵy jobaǵa 5 myń stýdent qatysady. 2 JOO (Abaı atyndaǵy QazUPÝ jáne Q. Jubanov atyndaǵy AÓÝ) Google for education pılottyq jobasyna qatysýda.
NVIDIA boıynsha — 12 JOO DLI jobasyna qatysyp jatyr, 12 sertıfıkattalǵan ókil NVIDIA sertıfıkattaryna qol jetkizdi, 2 oqytýshy NVIDIA-dan DLI sertıfıkatyn ıelendi.
Mınıstrlik 01 EduSystem kompanııasymen ınnovatsııalyq baǵdarlamalaý mektepterin ashý boıynsha ózara yntymaqtastyq boıynsha jumys júrgizýde. Bul joba óńirlik 20 JOO-da iske asyrylady. Pılottyq jobaǵa Yessenov University qatysatyn bolady. Joǵary oqý oryndarynda tsıfrlyq ekojúıe kúsheıtildi. Oqý oryndary LMS (Platonus, Univer, Moodle jáne t. b.) platformalaryna qosylǵan.
Kadrlarmen qamtamasyz etý jáne oqytýdyń jańa baǵdarlamalaryn engizý
Ozyq kadrlyq qamtamasyz etý júıesin engizý maqsatynda «Mamandyǵym — bolashaǵym» jobasy iske asyrylýda. Búgingi tańda 20 óńirde jobany iske asyrý boıynsha óńirlik jol kartalary bekitildi. 9 óńirde: Pavlodar, Mańǵystaý, Qaraǵandy, Aqtóbe, Jambyl, Aqmola oblystary jáne Jetisý óńiri, Astana jáne Almaty qalalary boıynsha 45 sala boıynsha kadrlarǵa suranystyń óńirlik kartalary ázirlendi. Qazirgi ýaqytta 5 óńirde — Almaty, Atyraý, Qostanaı, Túrkistan oblystarynda jáne Ulytaý óńirinde óńirlik kartany ázirleý júzege asyrylýda. Jumysty aıaqtaý 2025 jyldyń sońyna josparlanǵan. Nátıjesinde JOO-lar qajettilikterdiń óńirlik kartalaryn eskere otyryp, 900-den astam bilim berý baǵdarlamasyn ózektendirdi, onyń ishinde elimizdiń 50 JOO joba sheńberinde 440 jańa BB engizdi.
Memleket basshysynyń tapsyrmasy aıasynda ǴJBM bıylǵy 1 qyrkúıekten bastap iri óndiristik kompanııalarmen birlesip «Indýstrııalyq RhD» daıarlaýdy bastady. 100 grant bólindi. Daıyndyqqa 8 JOO, 132 kásiporyn jumyldyrylǵan. Ǵylymı zertteýler, ınjenerlik mektepter tájirıbelik-konstrýktorlyq jumystarmen baılanysty óndiriske ınnovatsııalyq sheshimderdi engizýge yqpal etetin bolady. Injenerlik bilim berý tujyrymdamasy ázirlendi.
Rektorlyq korpýsty jańartý
Elimizde konkýrs ótkizý arqyly rektorlardy taǵaıyndaýdyń jańa júıesi engizildi. Rektorlyq korpýstyń 50%-dan astamy jańartyldy. Sheteldik jetekshi joǵary oqý oryndarynyń túlekteri, «Bolashaq» baǵdarlamasynyń stıpendıattary arasynan jas basqarýshylar keldi.
Akademııalyq basymdyq ortalyqtaryn qurý boıynsha sharalar qabyldandy. Bıyl 6 JOO kelisimshart jasasty. Aldaǵy ýaqytta 7 JOO bazasynda Akademııalyq basymdyq ortalyqtaryn qurý úshin 2025-2027 jyldarǵa arnalǵan ǵylymı zertteýlerdi baǵdarlamalyq-nysanaly qarjylandyrýǵa arnalǵan konkýrstarǵa qatysady dep josparlanýda.
Q. Sátbaev atyndaǵy QazUTZÝ bazasynda ınjenerlik bilim men ǵylymdaǵy jańa tehnologııalardyń ǵylymı-zertteý habyn qura otyryp, 2022-2026 jyldarǵa arnalǵan damý baǵdarlamasy ázirlendi.
Bes joǵary oqý ornyna (M. Áýezov atyndaǵy Ońtústik Qazaqstan ýnıversıteti, E. Bóketov atyndaǵy Qaraǵandy ýnıversıteti, Q. Sátbaev atyndaǵy QazUTZÝ, L. Gýmılev atyndaǵy EUÝ, ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ) zertteý ýnıversıteti mártebesi berildi.
Ǵylymdy damytý
Qoldanbaly ǵylymdy memlekettik qarjylandyrý 2024-2026 jyldarǵa 476,9 mlrd teńgege deıin ulǵaıtyldy (onyń ishinde baǵdarlamalyq-nysanaly qarjylandyrý — 211 mlrd teńge, granttyq qarjylandyrý — 198 mlrd teńge, kommertsııalandyrýdy granttyq qarjylandyrý — 67,9 mlrd. teńge). Ǵylymı zertteýlermen aınalysatyn uıymdardyń sany 425-ke deıin ósti, bul 2022 jylmen salystyrǵanda 11 birlikke kóp. Ǵylymı qyzmetkerler sany 25,4 myń adamǵa jetti (ótken jylǵa qaraǵanda +13%).
Jastardy ǵylymǵa tartý maqsatynda ǴJBM men «Otbasy banki» AQ arasynda jas ǵalymdarǵa 2023-2027 jyldarǵa arnalǵan jeńildetilgen nesıe berý baǵdarlamasy boıynsha yntymaqtastyq týraly kelisimge qol qoıyldy. «Otbasy banki» AQ kelisim sheńberinde 2023 jylǵy 1 jeltoqsanda jas ǵalymdarǵa arnalǵan ıpotekalyq nesıe berý baǵdarlamasyn iske qosty. Nesıeniń eń kóp somasy 20 mln teńgeni, qaryz merzimi — 19 jyldy quraıdy. 2024 jyldyń 8 aıynyń qorytyndysy boıynsha 290 páter berildi. Bul jas ǵalymdardy Qazaqstanda qalýǵa ári elimizde ǵylymdy damytýǵa qosymsha yntalandyrady. Óteýsiz negizde jas ǵalymdarǵa 20 páter berildi.
2023 jyly 809 ǵalymǵa álemniń jetekshi ortalyqtarynda ǵylymı taǵylymdamadan ótýge granttar berildi. Qazirgi ýaqytta Respýblıkalyq komıssııanyń 2 otyrysynyń qorytyndysy boıynsha 80 úmitkerdiń ǵylymı taǵylymdamadan ótýi maquldandy.
Ǵylymı kadrlardy (PhD doktorlaryn) daıarlaýda jaǵdaı jasaýǵa erekshe kóńil bólinedi, doktorantýraǵa memlekettik tapsyrys 1,9 myń orynǵa deıin ulǵaıtyldy.
Ǵylymdy damytýǵa jáne tehnologııalyq saıasatty iske asyrýǵa, elimizdiń básekege qabiletin qamtamasyz etý úshin ǵylymı jetistikterdiń nátıjelerin engizýge, sondaı-aq ǵylymı qyzmettiń strategııalyq, kásiptik jáne áleýmettik máselelerin sheshýge baǵyttalǵan «Ǵylym jáne tehnologııalyq saıasat týraly» Zań qabyldandy.
Memlekettik satyp alýdyń jalpy bıýrokratııalyq rásiminsiz ǵylymı zertteýler men ǵylymı jumystardy oryndaý úshin qajetti ǴZI men JOO satyp alatyn taýarlardy, jumystardy, kórsetiletin qyzmetterdi satyp alýǵa baılanysty normalardy kózdeıtin «Memlekettik satyp alý týraly» Zańǵa qol qoıyldy. Satyp alý tártibi memlekettik satyp alý salasyndaǵy ýákiletti organnyń kelisimi boıynsha ǴJBM-men aıqyndalatyn bolady.
Ǵylymı uıymdar qyzmetkerleriniń laýazymdyq jalaqysy 18%-ǵa, al 2025 jylǵy qańtardan bastap 17%-ǵa ulǵaıtý josparlanǵan.
Budan basqa «Qazaqstan Respýblıkasynyń keıbir zańnamalyq aktilerine ǵylym máseleleri boıynsha ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly» Zańda kózdelgen normalar sheńberinde ǵylymı ataqtardyń bolýy úshin ǵylymı qyzmetkerlerge qosymsha aqy mólsheri ulǵaıtyldy. Mysaly, qosymsha aqy mólsheri ǵylym kandıdaty, fılosofııa doktory jáne salasy boıynsha doktor ǵylymı dárejesi bar qaýymdastyrylǵan professor (dotsent) úshin 25 eselengen AEK-ke deıin (buryn — 17 AEK); ǵylym doktory ǵylymı dárejesi bar qaýymdastyrylǵan professor (dotsent) úshin 42 eselengen AEK-ke deıin (buryn — 34 AEK); ǵylym kandıdaty, fılosofııa doktory, salasy boıynsha doktor jáne ǵylym doktory ǵylymı dárejesi bar professor úshin 50 eselengen AEK-ke (buryn — 17 AEK) deıin ulǵaıtyldy.
Ulttyq ǵylym akademııasynyń ınstıtýtsıonaldyq róli nyǵaıyp, QR UǴA bıýdjettik qarjylandyrý máseleleri sheshildi. 250 ǵylymı uıym Web of Science, Scopus jáne Wiley derekqorlaryn paıdalanady.
Bıyl 2297 ǵylymı joba, 299 ǵylymı-tehnıkalyq baǵdarlama, 206 kommertsııalandyrý jobasy iske asyrylyp jatyr. Jas ǵalymdar 1055 ǵylymı jobany júzege asyrýda. Mysaly, Q. Sátbaev atyndaǵy Qazaq ulttyq tehnıkalyq zertteý ýnıversıtetiniń ǵalymdary medıtsınada, elektronıkada jáne shyny óndirisinde keńinen qoldanylatyn 99,5% tazalyǵy bar Selen hımııalyq elementin óndirý ádisin oılap tapty.
2024-2026 jyldarǵa kózdelgen ǵylym bıýdjeti — 703,6 mlrd teńgeni qurady, bul aldyńǵy úsh jyldyq kezeńmen salystyrǵanda 9%-ǵa artyq. 2024 jyly respýblıkalyq bıýdjetten (RB 11-shi túzetýden keıin) ǵylymdy damytýǵa 177,3 mlrd teńge bólindi, onyń ishinde baǵdarlamalyq-nysanaly qarjylandyrý — 66,2 mlrd teńge, granttyq qarjylandyrý — 75,2 mlrd teńge, irgeli ǵylymı zertteýlerdi qarjylandyrý — 3,1 mlrd teńge, kommertsııalandyrý jobalaryn granttyq qarjylandyrý — 22,9 mlrd teńge, bazalyq qarjylandyrý — 9,9 mlrd teńge boldy.
2024 jyly JІÓ-degi ǴZTKJ-ǵa ishki shyǵyndardyń úlesi 121 mlrd teńgeden 173 mlrd teńgege deıin ósti (JІÓ-niń 0,13%-dan 0,14%-ǵa deıin).
QR Ǵylym jáne joǵary bilim mınıstrligi qazaqstandyq ǵylym men iri ónerkásiptiń basymdyqtary arasyndaǵy áriptestikti belsendi qoldaıdy. Ǵylymı-tehnologııalyq sessııalar ózara is-qımyldyń tabysty mysaly sanalady. 2024 jyly Qazaqstannyń túrli qalalarynda 7 ǵylymı-tehnologııalyq sessııa (hakatondar) ótkizildi. Olardyń árqaısysynda ǵylymı-óndiristik mindetter sheshilip, sheshimderdiń prototıpteri ázirlendi. Qatysýshylardyń jalpy sany 50-den 100 adamǵa deıin boldy, onyń ishinde ǵalymdar men kásiporyn sarapshylary bar. Ǵylymı-tehnologııalyq sessııalar elimizdiń jetekshi kásiporyndarymen yntymaqtastyqta uıymdastyryldy, bul sheshiletin mindetterdiń ózektiligi men praktıkalyq qundylyǵyn qamtamasyz etti.
Ǵylymı-tehnologııalyq sessııalarda sheshiletin mindetterdiń negizgi baǵyttaryna baǵaly metaldardy óndirý jáne qaıta óńdeý, ekologııa jáne qaldyqtardy qaıta óńdeý, protsesterdi tsıfrlandyrý jáne avtomattandyrý, óndiristerdiń tıimdiligin arttyrý, agroónerkásiptik keshende topyraqty óńdeý men sýarýdy jaqsartý, sondaı-aq qyzmetkerlerdiń tehnıkalyq qaýipsizdigi men densaýlyǵyn qorǵaýdy qamtamasyz etý kirdi.
Osylaısha, ǵylymı-tehnologııalyq sessııalarǵa 400-den astam ǵalymdar men sarapshylar qatystyrylyp, kompanııanyń mindetterine 100-den astam ǵylymı-tehnıkalyq sheshimderdiń tujyrymdamasy jasaldy. JǴTK otyrysynda Qazaqmys, ERG jáne Qazatomónerkásippen ǵylymı-tehnologııalyq sessııalardyń qorytyndysy boıynsha 11 tehnıkalyq tapsyrma usynyldy. Osylaısha, bıylǵy ǵylymı-tehnıkalyq tapsyrmalardyń jalpy kóleminiń 10%-y iri kásiporyndarmen naqty jumys nátıjelerine negizdelgen. Qalǵan sheshimder 2026-2028 jyldary baǵdarlamalyq-nysanaly qarjylandyrý konkýrsy boıynsha JǴTK-ǵa shyǵarylady.
Eske sala keteıik, buǵan deıin daryndy jastardyń shetel asýyn azaıtý úshin ne istelgenin jazǵan bolatynbyz.