BQO: Jergilikti polıtsııa qyzmeti turǵyndarmen baılanysty jaqsarta túsetin bolady (FOTO)

Foto: None
ORAL. QazAqparat - Elbasynyń «100 naqty qadam» Ult josparyn júzege asyrýǵa baılanysty jańadan qurylǵan jergilikti polıtsııa qyzmeti turǵyndarmen baılanysty jaqsarta túsetin bolady. Bul týraly alǵash ret oblys, qala jáne aýdandardaǵy jergilikti polıtsııa qyzmeti basshylarynyń qatysýymen ótken BQO Іshki ister departamentiniń keńeıtilgen jedel keńesinde aıtyldy.

Onda oblys ákiminiń orynbasary Baqtııar Mákenniń atap ótkendeı, qylmyspen jáne quqyqbuzýshylyqpen kúreste onyń aldyn alýǵa basa mán berilýi kerek. Bul rette jergilikti polıtsııa qyzmetteri men jergilikti atqarýshy organdar qoıan-qoltyq jumys jasaýy tıis. Osyǵan oraı keshendi jospardy júzege asyrýǵa jergilikti polıtsııa qyzmeti, barlyq deńgeıdegi ákimdikter, birqatar memlekettik organdar jumyla kirisýi kerek.

Sondaı-aq QR ІІM tergeý departamenti bastyǵynyń orynbasary, polıtsııa polkovnıgi Rahmadjan Dosanov jınalǵandar nazaryna mınıstrlik talaptaryn jetkizip, Elbasy tapsyrmasyna sáıkes ishki ister organdary aldynda turǵan maqsat-mindetterdi, qazirgi zaman talaptaryna oraı jańa ádis-tásilderdi qoldana bilý kerektigin atap kórsetti.

BQO Іshki ister departamentiniń bastyǵy, polıtsııa polkovnıgi Mahambet Ábısatov óńirde 2015 jyly asa aýyr qylmys túrleriniń, qasaqana kisi óltirý, tonaý, páter men mal urlyǵy, bopsalaý jáne basqalarynyń azaıǵanyna toqtaldy. Bul rette basty mindet - qylmysty ashý, jábirlenýshilerdiń quqyǵyn qorǵaý. Qylmystyń basym bóligi boıynsha ashý kórsetkishi jaqsardy.

Departament bastyǵy Oral qalasy tóńiregindegi saıajaılardy tolyq kúzetpen qamtamasyz etý úshin atty vzvod qurý úshin qarjylaı qoldaý kerektigin málim etti. «Qazirgi kezde saıajaı qoǵamdarynda qysy-jazy turatyn adamdar az emes. Sondyqtan olardyń qaýipsizdigin qamtamasyz etý úshin atty vzvod qurý qajet», dedi M.Ábısatov.

Keńeste Elbasy tapsyrmalary aıasynda qylmystyq-atqarý júıesin jańǵyrtý, sottalǵandardy eńbekpen qamtý, probatsııa qyzmetin damytý, qoǵam tynyshtyǵyn qamtamasyz etip, azamattardyń quqyǵy men erkindigin qorǵaý máseleleri qaralyp, naqty tapsyrmalar berildi.

Seıchas chıtaıýt