BQO-da sheteldik jumys kúshin tartýǵa beriletin kvota sany azaıdy
BQO jumyspen qamtýdy úılestirý jáne áleýmettik baǵdarlamalar basqarmasy basshysynyń mindetin atqarýshy Saltanat Toǵyzbaevanyń oblys ákimi Ǵalı Esqalıevtiń tóraǵalyq etýimen ótken keńeste málim etkenindeı, 2019 jyly 3 361 kvota bekitilse, is júzinde 1 380 ruqsat (41 paıyz) berildi.
Sondaı-aq 2020 jyly bekitilgen kvotanyń 47 paıyzy nemese 1 108, al ótken jyly 949 ruqsat berildi.
Sonyń ishinde ІІІ jáne IV sanattar boıynsha ruqsattar sany sońǵy úsh jylda tómendedi. Atap aıtqanda, ІІІ sanat boıynsha 2019 jyly - 443, 2020 jyly - 329, al 2021 jyly 235 ruqsat qana berilgen. Sol sekildi IV sanat boıynsha 2019 jyly nebári 58 ruqsat bolsa, ótken jyly bul kórsetkish 0-ge deıin tústi.
«Kásiporyndar negizi ІІІ sanat boıynsha shetelden ınjener, mehanık jáne tehnık mamandaryn tartyp otyr. IV sanat boıynsha kásiporyndarda 6 jáne 7 sanatty elektrmen dánekerleýshi mamandaryna ruqsat etilgen», - deıdi S.Toǵyzbaeva.
Onyń sózine qaraǵanda, óńirde jumyssyzdyqpen kúres baǵytynda birqatar jumystar atqarylýda.
Aıtalyq, kásipkerlikti damytý jónindegi ulttyq joba aıasynda 19 myńnan astam adamdy jumyspen qamtýdyń belsendi sharalaryna tartý josparlansa, alǵashqy jartyjyldyqta 8,4 myń adam túrli sharalarǵa joldandy.
Sonymen qatar S.Toǵyzbaeva mınıstrliktiń erejelerine tıisti ózgeristerdiń engizilmeýine baılanysty birneshe sharany iske asyrý barysy toqtap turǵanyn jetkizdi. Mysaly, qysqa merzimdi oqytý boıynsha memlekettik tapsyrys kelisimshartynyń bolmaýy, memlekettik granttardy berý boıynsha tıisti oqytýdyń bastalmaýy jáne «Kúmis jas» jobasy boıynsha respýblıkalyq bıýdjetten qarajattyń keshigip kelýi qolbaılaý bolýda. Bul jaǵdaı respýblıka boıynsha barlyq oblysta oryn alyp otyr.
Jumystyń mańyzdy baǵyttarynyń biri – óńirlik jumyspen qamtý kartasy. Bıyl 5 ulttyq joba aıasynda 158 jobany iske asyrý arqyly barlyǵy 6 myńnan astam jańa jumys oryndaryn ashý kózdelip otyr. Onyń ishinde 1,6 myńy turaqty bolsa, 4,5 myńy – ýaqytsha jumys oryndary.
«Osy oraıda barlyq bıýdjet ákimshilerine jáne Oral qalasy men aýdan ákimdikterine «Elektrondyq eńbek bırjasy» aqparattyq júıesine bos jumys oryndaryn qurý málimetterin ornalastyrý boıynsha merdigerlermen tıisti túsindirý jumystaryn júrgizý jáne kezdesýler ótkizý baǵytynda jumystaný qajet», dedi S.Toǵyzbaeva.
Óńir basshysy elektrondy eńbek bırjasy boıynsha jumystardy shıratyp, jastar praktıkasynyń bıýdjetin ulǵaıtýdy tapsyrdy.