BQO-da Han ordasy mýzeı-qoryǵynda vızıt ortalyǵy salynýda
Mýzeı-qoryq dırektory Ǵaısa Mahımovtiń málim etkenindeı, tarıhı Han ordasy aýylyna keletin týrısterdi qabyldap, aqparattyq-tanymdyq qyzmet kórsetetin vızıt ortalyǵy men qyzmetkerlerge qajetti ákimshilik ǵımaratynyń qurylysy ótken jyly bastalǵan bolatyn.
Onyń aıtýynsha, osy maqsatqa qajetti qarajat bólinip, qazirgi kezde qurylys jumystary qarqyndy júrgizilýde.
Vızıt ortalyǵy Han ordasy aýylynyń tarıhı-mádenı eskertkishterin nasıhattaý, kelýshilerdi aqparattandyrý, olarǵa qyzmet kórsetý maqsatynda boı kótermekshi.
Munda turaqty jáne ýaqytsha kórmeler, túrli kópshilik is-sharalar uıymdastyrylady. Atap aıtqanda, kelýshilerdi qabyldap, alǵashqy aqparat beretin, kádesyı satatyn oryndar, fotosalon, Bókeı ordasynyń tarıhy týraly rolıkter kórsetip turatyn ınteraktıvti televızor, kórme, sharalar ótkiziletin zal, kafeterıı, balalar oınaıtyn zal bolady. Osy jerde alystan kelgen qonaqtar demalyp, baǵyt-baǵdar alyp, aýyl nemese mýzeı-qoryq ishi boıynsha ekskýrsııalar jóninde aqparatqa tapsyrys beredi. Bul baǵytta vızıt ortalyǵynda aýyl turǵyndary úshin qyzmet kórsetý salasyndaǵy jańa jumys oryndary ashylady.
Tarıhı mekenniń eki ǵasyrdan astam ýaqyt boıǵy shejiresi Han ordasy mýzeı-qoryǵynda kórinis tapqan. Mýzeıdiń ózi 1962 jyldan bastaý alady. Bastapqyda Orda tarıhı-revolıýtsııalyq mýzeı retinde ony 55 eksponatpen belgili pedagog, Qazaqstannyń eńbek sińirgen muǵalimi Ahmetfaıyz Tájetdınov uıymdastyrdy.
1967 jyly memlekettik mýzeıler sanatyna engizilgen murajaı jyl sanap keńeıe túsýde.
2019 jyldan bastap «Batys Qazaqstan oblystyq Han ordasy tarıhı-mádenı, arhıtektýralyq-etnografııalyq mýzeı-qoryǵy» MKQK bolyp ózgertildi.
Búginde mýzeı-qoryq quramynda respýblıkalyq mańyzy bar tarıh jáne mádenıet eskertkishteriniń tizimine engizilip, memlekettik qorǵaýǵa alynǵan 13 tarıhı-arhıtektýralyq ǵımarat pen 3 kesene bar. 7 ǵımarat qaıta qalpyna keltirilip, mýzeılendirilip, halyqqa qyzmet kórsetýde.
Mýzeı-qoryq dırektorynyń aıtýynsha, 2021 jyly 1852 jyly salynǵan aýrýhana ǵımaraty, ótken jyly memleket jáne qoǵam qaıratkeri Seıtqalı Meńdeshevtiń úıi qaıta qalpyna keltirildi.
Bıyl mýzeı-qoryq quramyndaǵy memleket jáne qoǵam qaıratkeri Alma Orazbaevanyń turǵan úıi men ambýlatorııa ǵımaratyn qalpyna keltirý jumystaryn júrgizý úshin qajetti qarjy qaralyp otyr.
Aldaǵy jyldary Jáńgir mektebiniń muǵalimderi turǵan úıge (A.Tájetdınovtyń memorıaldyq mýzeıi), «Sh.Bókeevtiń ádebı-memorıaldyq mýzeıine», Han saraıy, «Han meshiti», «Qyzdar gımnazııasy», «Baspahana mýzeıi», Bókeı ordasy tarıhy mýzeıi ornalasqan «Qazynashylyq mekemesi» ǵımarattaryna jáne Han Ordasy aýylynan 4 shaqyrym jerde ornalasqan Jáńgir han, kúıshi Dáýletkereı, ǵalym Muhamed-Salyq Babajanov kesenelerine kúrdeli jóndeý úshin ǵylymı-jobalaý qujattamasy ázirlendi.
«Týrısterdi tartý úshin damyǵan ınfraqurylym qajet ekendigi belgili. Osy oraıda respýblıkalyq mańyzy bar Ónege-Bısen-Saıqyn joly men Han ordasyna jetkizetin 21 shaqyrym joldy talapqa saı jóndeý bıyl aıaqtalady dep úmittenemiz. Reseıdiń kórshiles Astrahan, Volgograd oblystarymen týrıstik marshrýtty jaqsartý joldary qarastyrylýda. Han ordasyn qorshaǵan Narynnyń qaraǵaıly ormanynyń tabıǵı ereksheligin paıdalana otyryp, óńir turǵyndaryna arnalǵan saýyqtyrý shıpajaıyn salýǵa da múmkindik bar. Bolashaqta Han ordasy aýylyna týrıstik ınfraqurylymdardy damytyp, ınvestıtsııalardy tartý arqyly demalý men emdelý nysandaryn ashyp, etnoaýyl uıymdastyryp, velo jáne at týrızmin, mıneraldy sý óndirý tsehtaryn ashý oılastyrylady», dedi QazAqparat tilshisine Ǵ.Mahımov.
Eske sala keteıik, budan buryn Han ordasy mýzeıine Jáńgir han men Shyǵaı sultan mórleriniń nusqalary tabys etilgenin jazǵan bolatynbyz.
Sýretterdi túsirgen: Mırat Qorjynbaev