BQO-da 600 myń sharshy metr turǵyn úı paıdalanýǵa berilmek

Foto: None
ORAL. QazAqparat – Batys Qazaqstan oblysynda bıyl 600 myń sharshy metr turǵyn úıdi paıdalanýǵa berý kózdelip otyr, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

BQO qurylys basqarmasynyń basshysy Álibek Antazıevtiń óńirlik kommýnıkatsııalar qyzmeti alańynda ótken brıfıngide málim etkenindeı, sonyń 255,6 myń sharshy metri kóppáterli turǵyn úı bolsa, 344,4 myńy – jeke turǵyn úıler.

Onyń aıtýynsha, jyl basynan beri bıýdjet qarjysy esebinen 11 kóppáterli turǵyn úıdiń (1528 páter nemese 121,3 myń sharshy metr) jáne aýyldarda 70 turǵyn úıdiń (712 páter nemese 73,7 myń sharshy metr) qurylysy júrgizilýde. Barlyǵy – 2240 páter nemese 195 myń sharshy metr.

Sonymen qatar «QPO b.v.» kompanııasy men «Aqjaiyq» áleýmettik-kásipkerlik korporatsııasynyń qarjysyna 2 kóppáterli turǵyn úı (360 páter nemese 30,2 myń sharshy metr) salynýda.

«Osynyń ishinen jyl sońynda 6 kóppáterli (872 páter nemese 82,4 myń sharshy metr) jáne aýyldarda 54 (412 páter nemese 16,8 myń sharshy metr), barlyǵy 1164 páter nemese 99,2 myń sharshy metr turǵyn úıdi salyp bitirý josparlanyp otyr. Munyń syrtynda «Aqjaiyq« ÁKK esebinen 1 kóppáterli turǵyn úı (180 páter nemese 15,1 myń sharshy metr) iske qosylmaqshy», dedi Á.Antazıev.

Onyń sózine qaraǵanda, bıylǵy úsh aıda óńirde 99,1 myń sharshy metr turǵyn úı (114,7 paıyz) paıdalanýǵa berildi. 22,6 mlrd teńgeniń qurylys jumystary atqarylyp, jospar 101 paıyzǵa oryndaldy.

Basqarma basshysynyń málim etkenindeı, 2022 jyly «Nurly jer» baǵdarlamasy aıasynda 45 ınjenerlik-kommýnıkatsııalyq ınfraqurylym nysany qurylysyna 4,7 mlrd teńge bólindi, sonyń ishinde Ulttyq qordan – 4,53 mlrd teńge (19 joba), jergilikti bıýdjetten – 0,16 mlrd teńge (26 joba).

Jyl sońyna deıin oblys boıynsha jeke turǵyn úı qurylysyna arnalǵan 2970 jer telimi kommýnıkatsııamen qamtamasyz etilmek.

Eske sala keteıik, budan buryn Batys Qazaqstanda 418 myń sharshy metr turǵyn úı paıdalanýǵa berilgenin jazǵan bolatynbyz.




Seıchas chıtaıýt