«Bizge qaı álipbı qajet?» - baspasózge sholý

Foto: None
ASTANA. QazAqparat - «QazAqparat» halyqaralyq aqparattyq agenttigi 12 jeltoqsan, senbi kúni jaryq kórgen respýblıkalyq buqaralyq aqparat quraldaryndaǵy ózekti maqalalarǵa sholýdy usynady.

***

Keshe Táýelsizdik saraıynda Memleket basshysy Nursultan Nazarbaevtyń qatysýymen «Qazaqstandy jańa ındýstrııalandyrý. 2015 jyl qorytyndysy» taqyrybynda jalpyulttyq telekópir ótti. «Qazaqstan jańa jahandyq naqty ahýalda: ósim, reformalar, damý» atty Elbasynyń Qazaqstan halqyna Joldaýy aıasynda uıymdastyrylǵan aıtýly jıyn barysynda qalyptasqan dástúrge saı elimizdiń ár óńirinde Prezıdenttiń ózi tusaýyn kesken jańa kásiporyndar jumystaryn bastady. Sondaı-aq, Prezıdenttiń «Altyn sapa» jáne «Paryz» syılyqtarynyń laýreattary marapattaldy. Osy jaıt arqaý bolǵan maqala el gazeti « Egemen Qazaqstanda» «Tolymdy tartý» degen taqyryppen berilip otyr. Basylymnyń jazýynsha, is-sharaǵa qatysýshylarǵa arnaǵan sózinde Memleket basshysy eldiń ındýstrııalyq-ınnovatsııalyq damý aıasynda qol jetken tabystaryn atap ótti. Nursultan Nazarbaev jańa ınvestıtsııalyq saıasattyń mindetteri ındýstrııalandyrý jobalary tóńiregine toptastyrylýy tıistigin aıtty. «Qazaqstanǵa 2015 jyldyń birinshi jartysynda 7,5 mıllıard dollardan astam sheteldik ınvestıtsııa tartyldy. Negizgi ınvestor eldermen Qytaımen, Reseımen, Frantsııamen, Ulybrıtanııamen, Túrkııamen, Úndistanmen, Japonııamen ýaǵdalastyqtar júzege asyrylýda. Jalpy quny 40 mıllıard dollarǵa jýyq 120 jańa joba boıynsha jumys júrgizilip jatyr. Reseımen ózara ınvestıtsııalyq is-qımyldy arttyrýdyń bolashaǵy zor. Ony jetekshi reseılik kompanııalarmen yntymaqtastyq jelisi boıynsha ǵana emes, jyl saıyn biz aınalysatyn óńiraralyq yntymaqtastyq aıasynda da órbitý kerek. Úkimet pen ákimder eýrazııalyq ıntegratsııa múmkindikterin paıdalana otyryp, osy baǵytty keńirek ıgergeni jón», - dedi Memleket basshysy.

***

«Sonaý táýelsizdik alǵaly beri qoǵamda tilge tıek etilip, talqylanyp kele jatqan bir taqyryp bar. Ol eldiń latyn álipbıine kóshý máselesi. Ras, táýelsizdikke ıe bolǵan soń keıbir túrkitildes respýblıkalar latyn qarpin qabyldady. Biraq onyń nátıjesi qandaı boldy? Ol jaǵy bizge belgisiz. Jalpy, bir álipbıdi ǵasyrǵa jýyq kezeń paıdalanyp kelip, ysyryp tastap, ekinshi bir álipbıge kóshý ońaı sharýa emes. Úlken jigerdi, tózimdi, eńbekti qajet etedi. Buǵan halyq daıar ma? Eger memleket kópultty bolsa she? Máseleniń negizi osynda jatsa kerek-ti», - dep jazady «Aıqyn» gazeti senbilik sanyndaǵy «Bizge qaı álipbı qajet?» atty maqalasynda. Avtordyń jazýynsha, latyn álipbıine kóshýdi biz kóbine-kóp fonetıkalyq máselelermen baılanystyryp, mádenı, áleýmettik-saıası máselelerge mán bermeı jatyrmyz. Basy-kózine qaramaı, baýyrlas elderdiń jaǵymdy, jaǵymsyz sabaqtaryn saralamaı, eseptemeı, latyn álipbıine kóshý asyǵys. Eń bastysy, qaǵaz emes, qazaq tilinde sóılep, oqyp, jazyp, oılaǵanda ǵana biz álipbı aýystyrýǵa kiriskenimiz jón. Sonymen birge oǵan qyrýar qarjy da kerek.

***

Qazaqstan sebepsizden-sebepsiz túrik taýary úshin shekarany japqaly otyrǵan joq», - dep jazady «Ekspress K» gazeti senbilik sanyndaǵy « Sest po-týretskı» degen taqyryppen berilgen maqalasynda.

«Azyq-túlik qaýipsizdigine monıtorıng júrgizý aıasynda bizder túrik óndirýshileriniń kondıterlik taǵamdary men qurǵaq ashytqylaryna saraptama júrgizdik. Qabyldanǵan normalarǵa sáıkessizdik faktileri anyqtalǵan joq. Tek «ıÝva» markaly ashytqyda ǵana ónimniń qaýipsizdigin qýattaıtyn qujat bolmady», - deıdi Tutynýshylardyń quqyǵyn qorǵaý komıteti tóraǵasynyń orynbasary Murat Tóleýtaı.

***

«Qyzylordalyqtar tarabynan medıtsınalyq qyzmet kórsetýlerdiń sapasyz kórsetilýine qatysty shaǵym kóbeıip ketti», - dep jazady «Lıter» gazeti.

Basylymnyń jazýynsha, qarjylandyrý kóleminiń artyp, jańa medıtsınalyq mekemeleriniń ashylýyna qaramastan oblys jurtshylyǵy emdeý mekemeleriniń jumys sapasynyń jaqsara túskenin kórip otyrǵan joq. Oblystyq densaýlyq saqtaý basqarmasynyń basshysy Aqmaral Álnazarovanyń aıtýynsha, aǵymdaǵy jyly ótken jylmen salystyrǵanda qyzylordalyqtardyń sapasyz medıtsınalyq qyzmetke shaǵymdary arta túsken.

Seıchas chıtaıýt