Bizdegi orman órtine qarsy qyzmettiń tásili qazirgi klımatqa saı emes – sarapshy
«Keıingi jyldary klımat energııasynyń kórsetkishteri ózgerdi. Ekstremaldy meteorologııalyq jaǵdaılar jıi jarııalanatyn boldy. Qysqa merzimdi tótenshe aptaptar tirkelip júr. Ony ystyq jel tipten ýshyqtyrady. Sońǵy bolǵan órt osyndaı faktorlardyń sebebinen ýshyǵyp ketti. Jalpy aǵash basyn shalǵan aýqymdy órtti sóndirý óte qıyn. Álemniń eshbir elinde oǵan qarsy tıimdi tásil joq.
Orman órtine qarsy qyzmettiń árbir áreketi, qadamy baıaǵyda qanmen jazylyp qoıǵan. Tek sony sapaly oryndap otyrý kerek», - deıdi sarapshy.
Onyń oıynşa, qarapaıym halyq arasynda otpen abaı bolýdy nasıhattaıdyn túsindirý jumystary kóp júrgizilý kerek.
«Orman órtiniń kóbi adamnyń abaısyz áreketinen bolyp jatady. Ázirge órttiń sebepteri resmı deńgeıde jarııalanbaǵandyqtan qasaqana órteý týraly aıta almaımyz. «Semeı ormanynda» órt kóbinese naızaǵaıdan bilem. Buryn eldiń shyǵysynda «qurǵaq naızaǵaı» deıtin qubylys sırek bolatyn. Qazir jıirek estıtin boldyq. Bul da klımattyń ózgerisinen bolýy múmkin.
«Qurǵaq naızaǵaı» dep aty aıtyp turǵandaı, kún ystyq bolǵan kezde, aýanyń ylǵaldyǵy 40 paıyzdan aspaıtyn bolǵan jaǵdaıda jaýǵan jańbyr jerge jetip úlgermeı býlanyp ketedi. Al naızaǵaı qurǵaq jerge túsip, mańaıyn órteıdi. Mundaı ózgerister burynnan qalyptasqan jumys ádisnamasyn qaıta qaraýdy qajet etedi», - deıdi Vıtalıı Chernetskıı.
«Semeı ormany» salystyrmaly túrde jazyq alqapta jatqanymen, topyraǵy qumdaýyt.
«Mundaı jerde basqa tehnıkany qoıyp traktordyń ózi batyp qalady. Onyń ústine órt aǵash basyn shalǵanda jer betinde ottegi azaıady. Al ottegi bolmasa, kez kelgen tehnıka sónip qala beredi. Kóligin tastap qashqan kúnniń ózinde jalyndaǵan ottan aman qutylý qıyn. Orman órtiniń taralý jyldamdyǵy saǵatyna 45-50 shaqyrym desek, jaıaý adam mundaı jyldamdyqpen 100-200 metr ǵana júgire alady. Odan keıin jalyn qýyp jetedi degen sóz. Sońǵy kúnderdegi qaıǵyly jaıttardyń osyndaı tabıǵı sebebi bar.
Semeıdegi órt te, Qostanaıdaǵy órt te sý tasıtyn kólik kóp bolý kerek ekenin kórsetti. Oǵan arnaıy órt sóndiretin kólikti ǵana jumyldyrý azdyq etedi. Qarapaıym sý tasıtyn kólikter de jarap tur.
Turmystyq sıpattaǵy órtte jyldamdyq mańyzdy bolsa, orman órtinde asyǵýǵa bolmaıdy. Munda jyldam qımyldaý emes, aldy-artyńdy baǵamdap áreket etý mańyzdy. Únemi órttiń baǵytyn nazarda ustap otyrý kerek. Óıtkeni jel aınymaly. Adamdy órttiń ótinde qaldyrmaý úshin syrttan nemese tóbeden turaqty baqylaý kerek. Ormandy saqtap qalamyz dep adamdardy kózsiz otqa aıdaı berýge bolmaıdy», - deıdi maman.
Sondaı-aq, ol órt tutanǵan kezde alǵashqy lekpen neǵurlym kóbirek adam jumyldyrsa, soǵurlym tıimdi bolar edi degen ókinishin de jasyrmady.
«Jalyndy kúsh almaı turǵan kezde tunshyqtyryp tastap otyrý kerek. Bul úshin órt sóndirý jasaqtaryn jaraqtandyrý normalaryn qaıta qaraý qajet. Orman sharýashylyqtarynda bolatyn órt sóndirý-hımııa stansasynda 1 nemese eki mashına kerektigi jazylǵan boldy deıik, Semeı ormany sııaqty kúrdeli aýmaqtarda bul normany qaıta qaraý kerek. Ókinishke qaraı, bul norma búkil Qazaqstanǵa arnap jasalǵan. Al negizi ár óńirge jeke-jeke norma kerek. Aýasy ylǵaldy, jaýy-shashyny mol jerde órt sóndirý kóligi 15 jyl boıy bos turýy múmkin. Al ylǵı órtten zardap shegetin ormandarǵa mundaı norma jetkiliksiz. Qarjy mınıstrligi sııaqty jaýapty vedomstvo ókilderi de bul máselege baıyppen kelý kerek. «Qaýly bar, odan asyp kete almaımyz» degen túsindirmeler Semeı ormany sııaqty órtke osal aýmaqtardyń qaýipsizdigine júrmeıdi.
Meniń bilýimshe, atalǵan normalar keıingi 20 jylda ózgermegen. Halyqtyń «Orman qaýipsizdigine mıllıondap aqsha bólinip jatqanda nege mundaı tragedııalar bolýy kerek» degen suraǵy oryndy. Biraq ol qarajat ormanshynyń áleýmettik jaǵdaıyn jasqartyp jatqan joq. 60-80 myń teńge qaı jyrtyǵyn jamaýǵa jetedi? Keıbireýler ormanshylardyń jumysy órt kezinde ǵana aýyr, basqa kúnderde shıdiń basyn da syndyrmaıdy dep synaýy múmkin. Biraq ol osy jumysqa basymen baılanǵandyqtan, kún kórisine erkin jetetin tabys tabý kerek qoı. Qazir orman sharýashylyqtaryna órt sóndirýshiler jetispeıdi. Bos jumys oryndary óte kóp. Óıtkeni 60-80 myń teńgege jastardyń eshqaısysy barǵysy kelmeıdi.
Ormanshy bolýǵa densaýlyǵy jaramdy jigitterdi sharýa qojalyqtary, taýken kompanııalary 250 myń, 300 myń, 400 myń teńgelik jumysqa shaqyryp áketedi», - deıdi Vıtalıı Chernetskıı.
Sarapshy ormandy órtten qorǵaý isinde Polshanyń tásilin qoldanýǵa bolatynyn aıtyp qaldy.
«Erikti órt sóndirýshi jasaqtardy qurýǵa bolady ǵoı. Olarǵa orman órtin sóndirýge atsalysqany úshin laıyqty aqy tóleý kerek. Tipti qazir órt sóndirýshilerge tamaq daıyndap, as-sýyn qamdap júrgen aýyl turyǵyndaryna da aqy tóleýge bolady. Sondaı joldy tańdasaq, jergilikti turǵyndardyń tótenshe jaǵdaı kezinde jumylýy múlde basqa deńgeıde júretin edi. Mysaly, Polshada, Eýropanyń basqa da elderinde orman órtine jaýapty shtattaǵy mamandardy saýsaqpen sanap alýǵa bolady. Olarda jergilikti órt sóndirý beketterinde kezekshi júrgizýshi men aǵa kúzetshi ǵana otyrady. ıAǵnı, tótenshe jaǵdaıdan tys kezde olar qajetti quraldardyń bútindigin, túgel bolýyn qamtamasyz etedi. Qalǵan jumys kúshi jergilikti eriktilerden jasaqtalady. Órt kezinde jergilikti eriktiler jappaı júgiredi. Óıtkeni órt sóndirýge qatysqany úshin jaqsy aqy alady. Ol jaqta erikti órt sóndirý jasaǵyna múshe bolý mártebe bolyp esepteledi. Tipti volonterlerdiń ózine jaqsy aqsha tólenedi. Aqsha tólenetin bolǵandyqtan, ondaı eriktilerge qoıylatyn talap ta joǵary. Udaıy normatıv tapsyryp otyrý kerek. Kóldeneń kók attynyń bárin ormanǵa jibere bermeıdi», - deıdi ol.
Ardager maman Shyǵystaǵy ormannyń qaýipsizdigin tikushaqpen patrýldeý arqyly kúzeýtdiń sókettigi joq degen pikir aıtty.
«Órtti erte bastan baıqaıtyn dabyl júıesin damytý kerek. Spýtnık baılanysy óte sapaly bolý kerek. Qazir ondaı baılanys bar. Biraq spýtnıktegi málimetke bizdikiler 12 saǵat ótkennen keıin ǵana qol jetkize alady. Bul erte bolǵan kúnde. Áıtpese 1-2 táýlikten keıin ǵana málimetin alady. Al órt ony kútip turmaıdy.
Sondyqtan bizde áli kúnge deıin órt týraly habardyń basym bóligin adamdar telefon arqyly habarlaıdy. «Semeı ormanynyń» jaǵdaıynda bul mindetti munaradaǵy kezekshi atqarady.
Kezinde tikushaqpen patrýldeý praktıkasy bolǵan. Óte tıimdi edi. Keıin onyń shyǵyny úlken dep, alǵyzyp tastady. Rasymen de tikushaqpen udaıy patrýldeýdiń shyǵyny úlken. Biraq mynandaı alapat órtter sol únemdelgen aqshadan birneshe ese mol shyǵyn ákelip jatady. Qazir dronmen patrýldeý tásili bar. Biraq jeldi kúnderi olardan kóp paıda joq. Orman órti kezinde jerdegi adamdy tikushaq tóbeden baqylap, jol nusqap otyrý kerek. Shyǵyny kóp desek te, adam ómirinen qymbat emes qoı.
Búgingi órtti sóndirýge ǵana ketip jatqan shyǵynǵa tikushaq patrýlin 7-8 jyl uıymdastyrýǵa bolatyn edi», - deıdi qaýymdastyq basshysy.
Maman tótenshe jaǵdaıdy úılestiretin shtab múshelerin shenine emes, tájirıbesi men bilimine qarap jasaqtaý kerek degendi aıtty.
«Odan keıin TJM, Ekologııa mınıstrligi, jergilikti ákimdik ókilderi úndesip jumys isteýi kerek. Іri órtterde organdar arasyndaǵy úılesimdi jumystyń mańyzy zor. Árkim óz saıasatymen ketpeýi kerek. Qazir qalaı ekenin bilmeımin. Men jumys istep júrgen kezde órttiń aldyn alý, shetin jaǵdaıda úılesimdi jumysty pysyqtaý baǵytynda kóp jumys isteýge týra keletin edi.
Tótenshe jaǵdaı kezinde jumysty sheni úlken adamǵa basqartý mindetti emes. Jalpaq tilmen aıtqanda, ortalyqtan kelgen polkovnık ózi syryn bilmeıtin jerge kelip bılik soqpaýy kerek. Máseleni ishten biletin, ózi tótenshe jaǵdaılardyń ótinde shyńdalǵan tájirıbeli mamandarǵa tizgin berilýi shart. Al ondaı júıe bolý úshin memlekettik organdar úılesimdi jumysty órt bolmaǵan kezderde saǵattaı saqyldap turatyn deńgeıde uıymdastyryp, pysyqtap qoıǵany abzal. Shendiler shtabta bola bersin. Biraq sheshim kásibı mamandarmen, kópshilikpen aqyldasý arqyly shyǵarylýy qajet», - dep túıindedi Vıtalıı Chernetskıı.