Biz shyn mánindegi erkin adamǵa, ultqa, halyqqa aınalýymyz kerek - Esqaırat Haıdarov

ORAL. QazAqparat - Elbasymyz Nursultan Nazarbaevtyń ulttyq salt-sana, bilim men má­de­nıet, ulttyq rýhanııat salasy te­reń­deı qamtylǵan «Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý» atty maqalasyndaǵy aıshyqty oılary men ıgi bastamalary kópshiliktiń kóńilinen shyǵyp otyr. Olaı deıtin sebebimiz, bul ult qamyn oılaǵan el azamattary úshin kópten kútken jaǵymdy jańalyq edi. Saıası reforma men ekonomıkalyq jańǵyrýdy qolǵa alǵan elimiz úshin Elbasynyń maqalasy der kezinde jarııalanýymen de mańyzdy dep esepteımiz. Bul týraly Jáńgir han atyndaǵy Batys Qazaqstan agrarlyq-tehnıkalyq ýnıversıteti Qazaqstan tarıhy jáne áleýmettik-gýmanıtarlyq pánder kafedrasynyń aǵa oqytýshysy, tarıh ǵylymdarynyń kandıdaty Esqaırat Haıdarov málim etti, dep habarlaıdy «QazAqparat» tilshisi.

Onyń aıtýynsha, barsha zııaly qaýym ókilderi bul irgeli maqalany memleket basshysynyń tikeleı qoldaýymen júzege asqan «Mádenı mura» jáne «Halyq tarıh tolqynynda» baǵdarlamalarynyń zańdy jalǵasy, ári Máńgilik el muratyn júzege asyrýdyń túp negizderin kórsetip bergen tujyrymdamalyq baǵdarlama retinde qabyldap otyr. Memleket basshysy usy­nyp otyrǵan mádenı reforma arqyly qoǵamdyq damýda jańa lep ákelip qana qoımaı, Qazaq­stan­nyń ǵy­lymı qaýymdastyǵynyń, sonyń ishinde qoǵamtanýshylardyń aldynda turǵan naqty mindetterdi, baǵyt-baǵdarlardy aıqyndap berdi. 

Prezıdent atap kórsetkendeı, «Rýhanı jańǵyrý tek búgin bastalǵan jumys emes. Táýelsizdik kezeńinde bul baǵytta birneshe aýqymdy ister atqaryldy». Degenmen patsha úkimetiniń otarlyq saıasatynyń ezgisin jáne Keńestik qyzyl ımperııanyń óktemdigin kórgen qazaq halqy úshin rýhanı jańǵyrý qazaq qoǵamyna qajetti shara dep esepteımiz.  Máselen, patshalyq bıliktiń saldarynan qazaq halqy jeri men eldiginen aıyrylyp qana qoıǵan joq, otarlaýshylar  qazaqtardy rýhanı jaǵynan da qyspaqqa aldy. Olar halyqty san ǵasyrdan kele jatqan salt-dástúrinen aıyryp, ulttyq bolmysyn joıyp, rýhanı jutańdyqqa ushyratý maqsatynda oılastyrylǵan sharalardy júzege asyrdy. Bul jóninde Alash qaıratkeri Mirjaqyp Dýlatov 1907 jyly jazylǵan «Qazaǵym meniń, elim meniń» atty maqalasynda: «Eń aldymen qazaq halqy - Rossııaǵa táýeldi halyq ... Onyń eshqandaı pravosynyń joqtyǵy yza men kek týdyrady. Halyqtan jınalatyn salyq qarajatynyń kóp bóligi halyqqa tipti, kerek emes nárselerge jumsalady... Ózderińiz kóz jazbaı baıqap otyrǵandaı, chınovnıkter, ýrıadnıkter kedeı qazaqtardy uryp-soǵyp,  maldaryn tartyp, oıyna ne kelse sony istedi ... Endi chınovnıkter bizdiń dinimizge, atadan mura bolyp kele jatqan ádet-ǵuryptarymyzǵa, bizdiń mollalarǵa ǵana tıisti neke máselelerine aralasa bastady, dinı kitaptardy tutqynǵa aldy...», - dep orys otarshylarynyń qazaq qoǵamyn ydyratýǵa baǵyttalǵan amal-áreketterin ashyp kórsetti.

«Mádenıleý orys ne berdi?» - degen saýalǵa HH ǵasyrdyń basyndaǵy qazaq jastarynyń jetekshileriniń biri, ult zııalysy  Qoshke Kemeńgeruly óz jazbalarynda mynadaı qorytyndy jasaǵan: «Reseı úkimeti qazaq bilim-ónerge pisip, qatarly el bolsyn degen joq. Ekaterınanyń jaqsy tilekteri saraıdaǵy aqsúıekterdiń eleginen ótpeı qaldy. Qazaqty biren-saran bilimge qaraı  súıregendik bolsa, onyń negizi áýeli qazaqty jýasytý, odan keıin dinge  aýdarý, aqyry kelip orystandyrý saıasatynan shyqty. Aldy qazaqtyń 1732 jyly, arty 1865 jyly baǵynyp boldy. 133 jylda qazaqty baǵyndyrý jolyndaǵy saıasaty, odan sońǵy 1917 jylǵa sheıin dinge aýdarý, orystandyrý saıasaty taıǵa tańba basqandaı qazaq turmysynyń sharýa, rýhanı, minez taraýlaryna úlken iz qaldyrdy». Mine, bul otarlyq saıasat qazaq halqynyń qoǵamdyq sanasyn, ulttyq minez-qulqyn túbirimen ózgertti. Biz osy otarlyq sanadan, masyldyq psıhologııadan arylyp, azat oılaıtyn, shyn mánindegi erkin adamǵa, ultqa, halyqqa aınalýymyz kerek.

Al Keńes ókimetiniń solaqaı saıasatynyń kesirinen qazaq halqy tilinen, dininen, dilinen, ulttyq sana-seziminen túgeldeı aıyrylyp qala jazdady. Keńestik bılik qazaq halqyn tarıhsyz halyq jasaýdy kózdedi. Táýelsizdiktiń arqasynda ǵana ólgenimiz tirilip, óshkenimiz jandy. Maqalada «Ulttyq salt-dástúrimiz, tilimiz ben mýzykamyz, ádebıetimiz, joralǵy­larymyz, bir sózben aıtqanda ulttyq rýhymyz boıymyzda máńgi qalýǵa tıis», - dep, Elbasynyń nyqtap jazýy ult bolashaǵynyń jarqyn ekendigine kózimizdi anyq jetkizedi.  

Elbasy qazaq halqyn ulttyq ereksheligin, baı mádenı murasyn saqtaı otyryp zaman kóshinen qal­maı damýǵa, jańashyldyqqa ún­deıdi. Bul turǵyda: «Birinshiden, ult­tyq kod, ulttyq mádenıet saq­tal­masa, eshqandaı jańǵyrtý bol­maıdy. Ekinshiden, alǵa basý úshin ulttyń damýyna kedergi bolatyn ótkenniń kertartpa tustarynan bas tartý kerek», - dep ulttyq sanany kemeldendirýge shaqyrady. Ult­tyq biregeıligin joǵaltqan ulttyń bolashaǵy bolmaıdy. Ulttyq biregeıligin saqtaǵan halyq qana memlekettiligin saq­tap, qazirgi zamannyń basty qateri jahandanýǵa tótep bere alady.

Prezı­denttiń elimizdiń latyn qarpine kóshýin erterek qolǵa alyp, daıyndyq jumystaryn tezirek júrgizý qajettiligi týraly úkimet pen ǵalymdarǵa bergen tapsyrmasy da óte quptarlyq is. Bizdiń oıymyzsha, táýelsizdiktiń alǵashqy jyldary jańadan Eltańba, Ánuran, Tý, Ata Zańymyzdy qabyl­daǵanymyz, keıinirek elordany Al­maty­dan Astanaǵa kóshirýimiz sekildi, bul da otar­lyq qyspaqtan shırek ǵasyr buryn ǵana shyqqan qazaq halqy úshin sanany jań­ǵyrtý­dyń bir tetigi bolyp tabylady. Bodandyq sanadan qutylýdyń, otarsyzdanýdyń tamasha joly retinde qaraýǵa bolady.

«Máde­nı mura» baǵdarlamasy boıynsha álemdik kórkem ádebıettiń 100 tomy qazaq tiline aýdarylyp, jaryq kórgeni barshamyzǵa aıan. Al endi stýdent jas­tar­­ǵa jańa sapalyq deńgeıde bilim berý­di qamtamasyz etý, gýmanıtarlyq sala­daǵy bilimdi arttyrý maqsatynda álem­niń eń ozyq degen 100 oqýlyǵy qazaq­shaǵa aýdarylmaq. Bul jobanyń ǵylym-bilim salasyna tyń serpin ákeletini, stýdent jastardyń álemniń ozyq bilimimen sýsyndaýlaryna múmkindik jasaıtyny daýsyz.

«Týǵan jer» atty baǵdarlama qabyldaýdy usynǵan Elbasy árbir otandasymyzdyń, jastardyń patrıottyq sezimin arttyrý úshin aımaq­tarda ólke tarıhyn keńinen nasıhattap, týǵan jerine kómek qolyn sozyp júrgen jandarǵa qurmet kórsetý joldaryn qarastyrý qajettigin de eskeripti. «Óser eldiń balasy birin-biri batyr der...» degendeı, elge tanymal tulǵalarymyzdy qadirlep, ólke tarıhyn zertteýge, zerdeleýge kóp kóńil bólýimiz kerek. Sondaı-aq  ulan baıtaq jerimizdegi óz qasıeti bar tanymal jer­lerge júıeli zer salyp, «Mádenı-geo­grafııalyq beldeýdi» ulttyq qundylyqtarymyzdyń qatarynda dárip­teý ıdeıasyn usynǵan. Týǵan jer árkimge de ystyq. Sol sebepti bul bastamalardyń jergilikti aımaqtarda qoldaý taýyp, júzege asatynyna senimdimiz. Elbasy osy maqalasynda ulttyq mádenıetimizdiń ozyq úlgi­­lerin iriktep, ártúrli jolmen álemge na­sı­hattaýdy da mindettegen. Qoryta aıtqanda, rýhanı jańǵyrý - ýaqyt talaby, Elbasy aıtqandaı « ... Oǵan kónbegender tarıhtyń shańyna kómilip qala beredi», dep túıindedi oıyn E.Haıdarov.