Biz Otanymyzǵa paıdamyzdy tıgize alamyz - tájik-aýǵan shekarasyndaǵy qarýly qaqtyǵystarǵa qatysýshy M.Muhamedjanov
- Murat Nurahmetuly, sizderdiń rotalaryńyz qandaı maqsatpen quryldy ári onyń aldyna qandaı mindetter jútelgen edi?
- Eń aldymen oqyrmanǵa túsinikti bolýy úshin tarıhqa shaǵyn sholý jasap óteıin. Óıtkeni, búgingi jastar Tájikstanda soǵys júrgen jyldary bala bolǵandyqtan áńgimeniń ne jaıynda bolyp otyrǵandyǵyn túsinbes. 1993 jyldyń 15 sáýirinde QR Joǵarǵy keńesiniń «Tájik-aýǵan ýchaskesindegi TMD-nyń syrtqy shekarasyn kúsheıtý týraly» qaýlysymen sany 500 adamǵa jetetin jeke qurama atqyshtar batalony quryldy. Batalon quramyna desantshylardan bólek shekarashylar men ishki ásker bólimsheleri kirdi. Al onyń komandıri laýazymyna maıor A.Volodın taǵaıyndaldy. Men vzvod komandıri retinde 35-shi gvardııalyq desantshy shabýyldaýshylar brıgadasynyń qurama rotasy sapynda 1994 jyldyń aqpan-sáýir aılary aralyǵyndaǵy urystarǵa qatystym. Batalon shtaby Horogda, al meniń vzvodym atalǵan qaladan 30-40 shaqyrym jerdegi Sohcharv qystaǵyndaǵy 11-shi shekara zastavasynda ornalasqan edi. Horog shekara otrıady tájik-aýǵan shekarasynyń shamamen 200 shaqyrymdyq ýchaskesin kúzetetin. Tájikstandaǵy ahýal óte qıyn, elde azamattyq soǵys júrip, shekara arqyly Aýǵanstannan esirtki men qarý-jaraq tasyǵan sodyrlar kesip ótetin. 1993-2001 jyldary aralyǵynda 8 jylǵa sozylǵan bitimgershilik operatsııasy barysynda sodyrlarmen arada oryn alǵan qarýly qaqtyǵystarda, 32 qazaqstandyq sarbaz qaza taýyp, kópshiligi jaraqat aldy. Osy jyldar ishinde 8,5 myńnan astam qazaqstandyq áskerı qyzmetshiler tájik jerinde boryshyn ótedi ári olar bizdiń qoǵamdyq birlestiktiń quramyna kiredi. Demek, birinshi kezektegi bizdiń maqsat pen mindet - tájik-aýǵan shekarasyndaǵy urys is-qımyldaryna qatysqandardy áleýmettik qorǵaý jáne qoldaý.
- Tájikstandaǵy áskerı boryshyńyzdy óteý barysynda este qalǵan oqıǵa jaıynda aıtyp berseńiz
- Birde bizdiń ýchaskege sodyrlardyń ótýge daıyndalyp jatqandyǵy týrasynda aqparat aldyq. Operatsııaǵa ázirlik barysynda jasyryný úshin azamattyq júk kólikterin paıdalandyq. Qas qaraıa Pıandja ózeniniń eki jaǵalaýynan jaryqpen bir-birine belgi berilip, salǵa mingen sodyrlar sýdy kesip ótip kele jatqandyǵyn baıqadyq. Taqap qalǵanda oq jaýdyryp, sodyrlardyń kózderi joıyldy. Men jaǵalaýǵa jetip, boı tasalamaq bolǵan eki sodyrdyń izine tústim. Alaıda olar jasyrynyp qaldy. Olarǵa jergilikti turǵyndar qol ushyn bergen sııaqty. Degenmen, olardy sál keıinirek reseılik shekarashylar qolǵa túsirdi. Osylaısha, operatsııa jemisti aıaqtaldy, bizdiń qatarymyzdan eshkim zardap shekken joq. Eki tutqynnan bólek, shamamen 15 keli esirtki tárkiledik.
Taǵy birde jaýyngerlerimmen modjahedterdiń tutqynyna túsip qala jazdaǵanym bar. Maǵan Horogta ornalasqan batalon shtabyna GAZ-66 kóligimen barýǵa týra keldi. Vzvodymdaǵy erjúrek desantshylar Jumaly Tilembaev pen Danııar Úsipbaevty, sonymen qatar taǵy eki reseılik shekarashy men tájik shekarashy praporşıkti alyp, shtabqa bet aldym. Býnı aýyly tusynan ótip bara jatqanda toptasqan adamdardy baıqadyq. Olar syrtqy túrinen aýǵandyq sodyrlardan esh aıyrmasy joq jergilikti ózin-ózi qorǵaý otrıadynyń biri bolýy da múmkin edi. Taýdan tómen túsip kele jatqanymyzda tosynnan ÝAZ-469 kóligi bizge kelip soqtyǵysty. Qaqtyǵys saldarynan kóligimizdiń oń jaq qanaty maıysyp, toqtaýǵa májbúr boldyq. Eseńgirep qalǵanym sonshalyq kólikten atyp shyǵyp, ÝAZ kóliginiń júrgizýshisin uryp jiberdim. Osydan keıin ǵana onyń jergilikti turǵyndar emes, kerisinshe orys tilin múldem bilmeıtin sodyrlar ekendigin túsindim. Osylaısha, bizder birsheshe júzdegen modjahedtiń jaýyngerlik beketine tap bolyppyz. Men jaýyngerlerime urysqa daıyndalýǵa tapsyrma berdim, biraq bizde tiri qalýǵa esh múmkinshilik joq bolatyn. Abyroı bolǵanda atalǵan sodyrlardyń komandıri egde jasqa kelgen adam abaısyzda qolǵa túskenderdi tutqynǵa alý adamshylyqqa jatpaıdy dep sheship, aman qalǵanymyz bar.
- Jalpy, tájik-aýǵan soǵysyndaǵy urystarǵa qatysqandar Aýǵanstandaǵy ınternatsıonaldyq boryshyn ótegendermen birdeı jeńildikter paıdalana ala ma?
- Ókinishke oraı qoldanystaǵy zańnamada bizder úshin eshqandaı jeńildikter qarastyrylmaǵan. Al sol urystarǵa qatysqandardyń kópshiligi jaraqat alyp, psıhologııalyq soqqyǵa dýshar boldy ǵoı. Myna qyzyqty qarańyz, bizderdiń jaýyngerlik orden, medaldarymyz bar, biraq ardager mártebemiz joq. Taıaýda ǵana 1995 jyldyń 7 sáýirindegi Pshıhavr shatqalyndaǵy urysqa qatysqan maıor Marat Ahmetov ómirden ozdy. Sol qarýly qaqtyǵys barysynda 17 jaýynger mert bolyp, taǵy 33 sarbaz jaraqat aldy. Dál sol kezde Marat Ahmetov vzvod komandıriniń orynbasary bolatyn. Rotaǵa qolbasshylyq jasap, jaraqat alǵan kóptegen jaýyngerdiń ómirin qorǵap qalǵan ol 40 jasynda júrek talmasynan qaıtys boldy. Turǵyn úı qatynastary týraly zańǵa sáıkes áskerı qyzmetshi 20 jyldan astam ýaqyt boryshyn ótegennen keıin ǵana óz úıin qaıtarymsyz jekeshelendire alady. Al M.Ahmetov úıin jekeshelendirý úshin shamamen endi 1 jyl áskerı qyzmette bolýy tıis edi. Qazirgi ýaqytta onyń otbasy páterdi balanstyq qunymen 60 myń dollarǵa satyp alý qajet. Sondyqtan atalǵan qoǵamdyq birlestikti Aqtaý qalasynda qurdyq.
Biz sol kezdegi Mańǵystaý oblysynyń ákimi bolǵan Baýyrjan Muhamedjanovqa tájik-aýǵan shekarasyndaǵy urysta qaza tapqan jaýyngerlerge eskertkish turǵyzý ótinishin jasap, ol qoldaý bildirdi. Bizge eskertkish qurylysy úshin ýchaske bólinip, ruqsat berildi. Bolashaq eskertkish ornyna kapsýla salyndy. Eskertkish desantshy, ishki ásker jaýyngeri jáne shekarashy syndy úsh sulba túrinde bolady.
Aıta keteıin, bizdiń negizgi mindetimiz - tájik-aýǵan shekarasyndaǵy urystarǵa qatysýshylarǵa Uly Otan soǵysy, Aýǵanstan soǵysy jáne basqa da áskerı qaqtyǵystarǵa qatysqan ardagerlermen teń mártebe alyp berý.
- Siz mundaı usynystaryńyzdy memlekettik organdarǵa berdińizder me?
- Iıa, usynys jasalyp, bul baǵyttaǵy jumystar qolǵa alynyp otyr. Biz Memleket basshysy -Joǵarǵy bas qolbasshysy Nursultan Ábishuly Nazarbaevqa hat jazyp, zańnamaǵa sáıkesinshe ózgertýler engizý ótinishin jasadyq. Qaýipsizdik keńesiniń hatshylyǵynda keńes ótip, onda bes vedomstvoǵa qarjy-ekonomıkalyq negizdemesin daıyndaý, qajetti qarjy kólemin esepteý tapsyryldy.
Endigi ýaqytta biz atalǵan protsesti jedeldetýge barymyzdy salmaqpyz. Bizdi parlament depýtattary, qoǵamdyq uıymdar, onyń ishinde Qazaqstannyń Azamattyq alıansy da belsendi qoldap otyr. Sonymen birge Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstrligine tájik-aýǵan shekarasyndaǵy qarýly qaqtyǵystarǵa qatysqandardy áleýmettik beıimdeý ortalyǵyn ashý ótinishin jasadyq.
Biz barlyq qoǵamdyq uıymdarmen tyǵyz jumys isteýdemiz. Ósip kele jatqan jas býynǵa áskerı-patrıottyq tárbıe berý jumystaryn da qolǵa alyp otyrmyz.
- Osy jumystaryńyz jaıynda tarqata aıtyp berseńiz
- Mańǵystaý oblysynyń ózinde ǵana «Áskerı-patrıottyq klýbtardyń Mańǵystaýdaǵy «Qaısar» óńirlik lıgasy» jastar qoǵamdyq birlestiginiń quramyna kiretin 8 úıirme men klýb jumys isteıdi. Dál osyndaı lıgalar Atyraý, Aqtóbede, taıaýda Astanada ashylatyn bolady. Ol jerde jastar qoıan-qoltyq uryspen, kıkboksıngpen, karatemen aınalysady. Tájik-aýǵan shekarasynda qaza tapqandardy, onyń ishinde maıor Marat Ahmetovti eske alýǵa arnalǵan týrnırler ótkizemiz. Sonymen birge jastarmen, oqýshylarmen kezdesý syndy sharalardy da uıymdastyramyz.
Al 7 sáýirde Atyraýdaǵy Mahambet alańynda tájik-aýǵan shekarasyndaǵy urystarǵa qatysýshylardyń sherýin ótkizýdi josparlaýdamyz. Oblys ákiminiń orynbasary Sh.Muqan 100 oqýshyǵa qurmetti qaraýyl rotasy formasyn satyp alýǵa qarjy bóldi. Aıta keterligi, biz Atyraý oblysynda da Aýǵanstandaǵy jáne tájik-aýǵan shekarasyndaǵy urystarǵa qatysqandardyń qurmetine eskertkish ornatýdy kózdep otyrmyz. Sharaǵa ardagerler uıymdaryn, memlekettik organdardyń ókilderin jáne Tájikstan Elshiligin shaqyrmaqpyz. Budan bólek, 15 sáýir kúnin jeke qurama atqyshtar batalonynyń qurylǵan kúni dep jarııalaýdy usyndyq.
Múmkinshilikti paıdalana otyryp, bizderge qol ushyn bergen azamattar Aqtaý qalasy ákiminiń orynbasary R.Eltızarovqa, Mańǵystaý oblysy ákiminiń orynbasary H.Nurǵalıevaǵa, oblystyq ishki saıasat basqarmasynyń bastyǵy R.Jumaǵalıevaǵa, Aqtóbe qalasy ákiminiń orynbasary A.Arynǵazıevaǵa, oblys ákiminiń orynbasary S.Nurqatovaǵa alǵysymdy bildirgim keledi.
- Suhbatyńyzǵa rahmet!