«Biz barlyq jetistikke yntymaqtyń arqasynda qol jetkizdik»: Elbasynyń qanatty sózderi
Prezıdenttik týraly
«Halyq pen Prezıdent árqashan birge bolýǵa tıis. Sonda ǵana jetistikke jetemiz. Meniń aǵa býyn ókilderine aıtarym, sizderdiń danalyqtaryńyz jastardyń durys jolmen júrýine, Otandy súıýine, memleketti nyǵaıtýyna, Táýelsizdikti qorǵaýyna jáne jarqyn bolashaq úshin eńbek etýine járdemin tıgizýi tıis».
(2019 jylǵy 21 maýsym, «Kemeńgerliktiń 30 jyly» atty halyqaralyq ǵylymı-tájirıbelik konferentsııada sóılegen sózi)
«Prezıdent Toqaev menimen keńesedi. Ondaı jaǵdaıda kópjyldyq mol tájirıbesine júginip, elge ıgilik ákelerdeı aqyl-oı qosýǵa tyrysamyn. Biraq aqyrǵy sheshimdi báribir Prezıdenttiń ózi qabyldaıdy. Sebebi bizdiń Prezıdenttiń ózi kún tártibindegi birinshi másele retinde qazaqstandyq saıasattyń sabaqtastyǵy saqtalatynyn jarııalady. Men de damý, eldiń turaqtylyǵy baǵytyndaǵy sabaqtastyqtyń úzilmeýin qoldaımyn».
(2019 jylǵy 11 qazan, «Habar» arnasyna bergen suhbatynan).
El birligi týraly
«Biz barlyq jetistikke yntymaqtyń arqasynda qol jetkizdik. Memlekettilik – eń aldymen táýelsizdik, patrıotızm jáne halyqtyń rýhy degen sóz. Men osy qasterli qundylyqtardy árdaıym ulyqtap, saqtaýǵa tyrystym».
(2019 jylǵy 21 maýsym, «Kemeńgerliktiń 30 jyly» atty halyqaralyq ǵylymı-tájirıbelik konferentsııada sóılegen sózi)
«Azamattarymyz qıyn-qystaý kezeńde jalǵyz qalmaıtynyn, birlesip kómektesetin halyqtyń baryn túsindi. Ár azamattyń artynda jaýapkershiligi mol memleket bar».
(2020 jylǵy 11 qarasha, Qazaqstan halqy Assambleıasy Keńesiniń otyrysynda sóılegen sózi).
Qoǵamdaǵy senim týraly
«Ózekti máseleler týraly ashyq aıtyp, olardyń jergilikti jerde sheshilýine atsalysý kerek. Bizdiń mindetimiz – qoǵamnyń senimin arttyrý. Bul úshin búkil qoǵamnyń, saıası kúshterdiń, bıznestiń, zııaly qaýymnyń, sarapshylar men azamattardyń dıalogy qajet. Qolda bar barlyq alańdy paıdalanýǵa tıispiz. Naqty máselelerdi sheshýge baǵyttalǵan jumys júrgizý qajet. Biz azamattarymyzdyń bolashaqqa nyq senimmen qaraýyna jaǵdaı jasaýymyz kerek»
(2019 jylǵy 16 tamyz, «Nur Otan» partııasynyń Saıası keńesi Bıýrosynyń otyrysynda sóılegen sózi)
Koronavırýs pandemııasy týraly
«Biz qazir «dúleı daýyl» dep sıpattaýǵa bolatyn úlken qaýip-qater aldynda turmyz. Sheshý joldaryn tabý turǵysynan kúrdeli bop otyrǵan qazirgi ahýal bir jaǵynan 1990-shy jyldardyń basyndaǵy jaǵdaıǵa uqsaıdy. Ol kezde biz shyn máninde óte qıyn jaǵdaıda bolǵan edik.
Osyndaı aýyr kezeńde men barlyq qazaqstandyqtardy el Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaev pen Úkimet tarapynan iske asyrylyp jatqan shuǵyl sharalardy qoldaýǵa shaqyramyn».
(2020 jylǵy 20 naýryz, Qazaqstan Respýblıkasynyń Tuńǵysh Prezıdenti – Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń Qazaqstan halqyna úndeýi).
ıAdrolyq qarýsyz álem týraly
«1991 jylǵy 29 tamyzda meniń Jarlyǵymmen álemdegi eń iri Semeı ıadrolyq polıgony jabyldy... Bul halqymyz úshin 40 jyl boıy kútken tarıhı sheshim edi. 1949 jylǵy 29 tamyzda Qazaqstanda Keńes Odaǵynyń birinshi atom bombasy jarylyp, orasan zor ekologııalyq jáne adamı tragedııaǵa ákep soqtyrdy. 40 jyl ishinde polıgonda 456 ıadrolyq synaq ótkizildi. Kem degende 500 myń adam radıatsııa zalalyn tartty. 2009 jylǵy 2 jeltoqsanda BUU Bas Assambleıasynyń 64-sesııasy Qazaqstannyń bastamasy boıynsha 29 tamyzdy ıAdrolyq synaqtarǵa qarsy halyqaralyq is-qımyl kúni dep jarııalady. Bul kún 2010 jyldan beri búkil álemde atalyp kele jatyr».
(2019 jylǵy 29 tamyz, Elbasy N.Á. Nazarbaevtyń «ıAdrolyq qarýsyz álem jáne jahandyq qaýipsizdik úshin» syılyǵyn tapsyrý rásiminde sóılegen sózi).
Anaǵa qurmet jaıly
«Álemdegi eń mańyzdy nárse áıeldiń qolynan keledi. Ol adamǵa ómir syılaıdy. Orta eseppen, bir otbasynda úsh bala tárbıelenip otyr desek, bir jylda shamamen 400 myń sábı ómirge keledi. Bala – bir otbasynyń baılyǵy men maqtanyshy ǵana emes, tutas eldiń baǵa jetpes kapıtaly. Sondyqtan bizdiń analarymyz, ásirese kóp balaly analar, erekshe qurmet pen alǵysqa laıyq. Olar halqymyzdyń ıgiligin eselep, naǵyz erlik kórsetip otyr».
(2019 jylǵy 7 naýryz, Aqordada áıelder qaýymymen kezdesýinde sóılegen sózi).
Jas urpaq týraly
«Jastar – elimizdiń qazirgi álemdegi básekege qabilettiliginiń negizgi faktory. Qazaqstannyń bolashaǵy sizderge – sizderdiń bilimderińizge, energııalaryńyz ben patrıotızmderińizge baılanysty. Biz qazir jasap jatqannyń bári sizderdiń baqytty ómirlerińiz úshin, sizder óz áleýetterińiz ben múmkindikterińizdi tolyq mánde júzege asyra alýlaryńyz úshin jasalyp jatyr.
Bizdiń árqaısymyz óz taǵdyrymyzdy ózimiz jasaımyz. Ómirlik tabysqa jetý úshin, birinshi kezekte, otbasylyq ıgilikter men kásibı jetistikterdiń kepili bolyp tabylatyn zor densaýlyqqa ıe bolý qajet»
(2019 jylǵy 23 qańtar, Jastar jylynyń ashylý saltanatynda sóılegen sózi).
Tarıh týraly
«Búginde tól tarıhymyzǵa oń kózqaras kerek. Biraq qandaı da bir tarıhı oqıǵany tańdamaly jáne konıýnktýralyq turǵydan ǵana sıpattaýmen shektelýge bolmaıdy. Aq pen qara – bir-birinen ajyramaıtyn uǵymdar. Bular ózara birleskende jeke adamdardyń da, tutas halyqtardyń da ómirine qaıtalanbas reńk beredi. Bizdiń tarıhymyzda qasiretti sátter men qaıǵyly oqıǵalar, surapyl soǵystar men qaqtyǵystar, áleýmettik turǵydan qaýipti synaqtar men saıası qýǵyn-súrginder az bolmady. Muny umytýǵa haqymyz joq. Kópqyrly ári aýqymdy tarıhymyzdy durys túsinip, qabyldaı bilýimiz kerek».
(«Uly dalanyń jeti qyry» maqalasynan).
Ult Kóshbasshysy retinde maqsaty týraly
«Meniń maqsatym – Ult Kóshbasshysy retinde Qazaqstandy bolashaq urpaq maqtanatyn deńgeıge kóterý. Aǵa urpaqtyń mindeti: adamdarǵa bizdiń ortaq mindetimiz – táýelsiz, damyǵan jáne turaqty memleketti saqtaý ekenin túsindirý».
(2020 jylǵy 11 aqpan, Qaýipsizdik Keńesiniń otyrysynda sóılegen sózi).