Bıylǵy jyldy Alash jyly dep atasaq, artyq emes - Dámetken Súleımenova
Bul týraly Batys Qazaqstan ınnovatsııalyq-tehnologııalyq ýnıversıtetiniń professory, alashtanýshy, J.Dosmuhamedov atyndaǵy «Qaıratker» qoǵamdyq qorynyń prezıdenti Dámetken Súleımenova málim etti, dep habarlaıdy «QazAqparat» HAA tilshisi.
Onyń aıtýynsha, qazaqtyń san ǵasyrlyq tarıhynyń eń jarqyn betterin jazǵan Alash qozǵalysy tarıhı-saıası, aıryqsha qubylys retinde ultymyzdyń mádenı-rýhanı damý jolyn jańa arnaǵa burǵany sózsiz. Óıtkeni ol qazaq balasynyń saıasat, mádenıet satysyna kóterilgendigin aıǵaqtaı otyryp, endigi jerde ult retinde derbes ómir súrýge ózge eldermen terezesi teń halyq retinde azat kún keshýge bolatyndyǵyna áleýmetti sendire alǵan jańashyl qozǵalys edi. Qozǵalystyń qarqyndylyǵy men jańashyldyǵy qazaq qoǵamy úshin qıyn-qystaý sol bir dúbirli shaqta azattyq uranyn salyp, is júzinde bytyrańqylyq pen memlekettik ınstıtýttar qalyptaspaǵan sahara tósinde derbes memleket qurýǵa bel sheship kirisýinde edi. Es jıyp, etek japqan búgingi kúnde alashtyq ıdeıa sanaly qazaq balasyn, el jandy qazaq azamatyn baýrap alý ústinde. Munyń basty sebebi, Alash qozǵalysynyń eń uly maqsaty ulttyq táýelsiz memleket qurý ıdeıasymen sabaqtasyp jatqanynda edi. HH ǵasyrdyń basynda ultynyń teńdigi úshin qaýymdasýymen de, qalammen de, qarýmen de kúreske túsken Alash qaıratkerleriniń pármendi eńbegi Alash balasynyń esinen esh ketpek emes. Onyń dáleli - táýelsiz Qazaqstannyń barlyq túkpirindegi qazaq zııaly qaýymynyń isindegi, oıyndaǵy alashshyldyq sana. Bul alashshyldyq sana ýaqyt jyljyǵan saıyn qazirgi qazaq qoǵamynda tereńdeı tússe, halqymyzdyń ulttyq óresi de bıikteı bermek. Alash zııalylarynyń qazaq dalasynda ulttyq ıdeıany negizdegeni jóninde Elbasy N. Nazarbaev óziniń «Tarıh tolqynynda» kitabynyń «Alash murasy jáne osy zaman» atty taraýynda: «HH ǵasyrdyń basynda ulttyq birlikti nyǵaıtý ıdeıasyn alǵa tartqan rýhanı-zerdeli ıgi jaqsylar qazaqtyń ulttyq ıdeıasyn jasaý mindetin óz moınyna aldy. Olar qoǵamnyń túrli tarabynan shyqqandar, ári eń aldymen dástúrli dala aqsúıekteriniń ókilderi edi. HH ǵasyrdyń basyndaǵy qazaq qoǵamynda zııaly qaýym qalyptasýynyń urpaqtar estafetasy sııaqty sıpaty bolǵanyn atap aıtqan abzal» - dep atap kórsetken bolatyn.
Táýelsizdik alǵan jyldardan beri qazaq qoǵamynda ulttyq ıdeıa jóninde áńgime bastalyp, ol tolastar emes. Bul zańdy da. Zańdy bolatyn sebebi, uzaq ýaqyt otarlyq qursaýynda qamalǵan, egemendigin endi ornyqtyrǵan, jahandaný aldynda turǵan halyqtyń esti urpaǵy ultyn uıystyrar ıdeıa izdemek. Sondyqtan da Alash ıdeıasy - bizdiń ulttyq ıdeıamyz.
Osy oraıda myna sharalar memlekettik deńgeıde atqarylýy kerek dep oılaımyz:
1. Batys Qazaqstan oblysynyń ortalyǵy Oral qalasynda Alash qaıratkerlerine arnalǵan eskertkish ashý.
2. Batys Alashorda jetekshisi Jahansha Dosmuhamedovtyń Máskeý qalasynda turǵan úıine eskertkish taqta ornatý.
3. Voronej qalasynda Jahansha Dosmuhamedovtyń aıdaýda bolǵan kezinde turǵan úıine eskertkish taqta ornatý.
4. Samara qalasynda tutqynda bolǵan kezde Álıhan Bókeıhanovtyń turǵan úıine eskertkish taqta ornatý.
5. Reseı Federatsııasy, Máskeý qalasyndaǵy Jahansha Dosmuhamedovtyń jerlengen jerinen topyraǵyn ákelip, Jympıtydaǵy «Alash saıabaǵyna» kapsýlasyn ornalastyrý.
6. «Oıyl ýálaıaty» Ýaqytsha úkimeti týraly derekti fılmdi úsh tilde túsirý.
Sonymen qatar oblystyq deńgeıde myna jumystar jasalsa deımiz:
1. Oblystyq «Kúnbatys Alashorda» mýzeıin jasaqtaý. Mýzeıge «Nur Otan» partııasy ornalasqan ǵımarattyń artynda, aýlasynda turǵan ǵımarat keledi.
2. Zachagan kentindegi Móńke kóshesindegi saıabaqqa «Alash qaıratkerleriniń» eskertkishterin ornatyp, halyq demalatyn orynǵa aınaldyrý.
3. Qala kóshelerine Alash qaıratkerleri beınelengen bılbordtar ilý.
4. Alash qaıratkerleri týraly vırtýaldy beınerolıkter jasaý.
5. «Alash jolymen» atty Oral qazaqtarynyń sezderi ótken jerlerge ekspedıtsııa uıymdastyrý. Marshrýty: Oral - Oıyl - Qaratóbe - Jympıty - Qyzylqoǵa baǵytynda jergilikti turǵyndarmen kezdesip, Alash tarıhyn nasıhattap, dáripteý. Sebebi: bıyl Oral qazaqtarynyń I jáne II-shi sezderine 100jyl.
6. «Alash» partııasynyń, Alashorda ulttyq keńes úkimetiniń qurylǵanyna 100 jyl jáne Batys Alashorda jetekshisi, zańger Jahansha Dosmuhamedovtyń 130 jyldyq mereıtoıyna arnalǵan halyqaralalyq ǵylymı-tájirıbelik konferentsııa uıymdastyrý. Taqyryby: «Alash hám Alashorda: izdenister, zertteýler, tujyrymdar».
Qoryta aıtqanda, 2017 jyldy Alash jyly deýdiń qısyny jetkilikti. Buǵan taǵy bir sebep: Alash qaıratkerleriniń mereıtoılary tarıhı jylmen tuspa-tus kelip otyr. Atap aıtqanda:
1. Ishanǵalı Arabaev - Qyrǵyz halqynyń aıaýly perzenti, Alash qaıratkeri. Ol 1882 jyly Qyrǵyzstannyń Qoshqar aýdanynda dúnıege kelgen. Qyrǵyz eliniń belgili aǵartýshysy, qoǵam qaıratkeri. Ol 1933jyly Turan áleýmettik partııasynyń isi boıynsha tutqyndalyp, túrmede belgisiz jaǵdaıda qaza tabady. Bıyl Alash qaıratkerine - 135 jyl.
2. Qaldybaı Asanov - Jympıty ýeziniń 4-shi aýylynda1892 jyly dúnıege kelgen. Alashordanyń Batys bóliminiń beldi múshesi. Batys Alashordanyń ofıtseri. Mamandyǵy ekonomıst. «Oıyl ýálaıaty» Ýaqytsha úkimetiniń múshesi. 1937jyly atylǵan.
Bıyl Alash qaıratkerine - 125 jyl.
3. Berkinǵalı Atshybaev - Gýrev ýezi, Qazybek bolysynyń Mııaly aýylynda 1897 jyly týǵan. Ol qazaqtyń tuńǵysh munaı barlaýshy geologi. Ol Oral realdyq áskerı ýchılışesiniń túlegi. Batys Alashorda ofıtseri. 1937 jyly atylǵan.
4. Іlııas Ahmetov - Qaraǵandy oblysynyń Shet aýdany, 4-shi aýylynda 1897 jyly týǵan. Jýrnalıst, zertteýshi 1934-1936j.j. Memlekettik ortalyq kitaphanada Almaty qalasynda qyzmet atqarǵan. 1938 jyly atylǵan.
Bıyl Alash qaıratkerine - 120 jyl.
5. Baıseıit Ádilov - Aqmola oblysy, Aqmola ýezinde 1887 jyly týǵan. 1928 jyly atylǵan. Bıyl Alash qaıratkerine - 130 jyl.
6. Shafqat Bekmuhamedov - Bókeı ordasynyń 2-teńiz jaǵalaýy okrýginde 1892 jyly týǵan. Bókeı ordasynda ótken qazaq sezinde 1917 jyly 21sáýirde tórealqanyń orynbasary qyzmetin atqarǵan. 1958 jyly qaıtys bolǵan. Bıyl Alash qaıratkerine - 125 jyl.
7. Moldanııaz Bekimov - Qaratóbe aýdanynda 1882 jyly týǵan. Áskerı ofıtser, aýdarmashy, halyq aǵartý isterine kóp kóńil bólgen adam. 1917 jyly Ekinshi Jalpyqazaq sezinde Alash partııasyna múshelikke kandıdat bolyp qabyldanady. Qaıtys bolǵan jyly belgisiz. Bıyl Alash qaıratkerine - 135 jyl.
8. Muqysh Boshtaev - Semeı oblysy, Pavlodar ýezinde 1897 jyly týǵan. I jáne II Jalpy qazaq sezderine qatynasqan. Qaıtys bolǵan jyly belgisiz. Bıyl Alash qaıratkerine - 120 jyl.
9. Tájmuhambet Jalpaqov - Oral oblysy, Іlbishin ýezi, Mánesh bolysynyń 8 aýylynda 1897 jyly týǵan. Alashorda taratylǵannan soń Qazaq ólkelik Tótenshe komıssııasynyń erekshe tapsyrmalary jónindegi komıssary. 1956 jylyqaıtys bolǵan. Bıyl Alash qaıratkerine - 120 jyl.
10. Moldaǵalı Joldybaev - Oral oblysy, Ýlbishin ýezi, Quraıly bolysynda 1887 jyly týǵan. Orynbor orys-qazaq semınarııasyn bitirgen «Halyq muǵalimi» Oqý-aǵartý isine kúsh salǵan, belsendi Alash qaıratkeri. 1938 jyly atylǵan. Bıyl Alash qaıratkerine - 130 jyl.
11. Aspandııar Kenjın - Gýrev ýeziniń Rákosh aýylynda 1887 jyly týǵan. Orynborda ótken Jalpyqazaqtyń I sezine qatysqan, Alash qaıratkeri. 1937 jyly atylǵan. Bıyl Alash qaıratkerine - 130 jyl.
12. Sálimgereı Qaratileýov - Oral oblysy, Gýrev ýezinde 1887 jylytýǵan. Alash qaıratkeri, tuńǵysh qazaq agranomy. Oral qalasynda ótken Qazaq sezine qatysyp, oblystyq qazaq komıssııasynyń múshelik qyzmetin atqaraǵan. 1938 jyly atylǵan. Bıyl Alash qaıratkerine - 130 jyl.
13. Baqtygereı Qulmanov - Atyraý oblysy, Teńiz aýdanynda 1857 jyly dúnıege kelgen. Alash qozǵalysy kezinde elge basshy bolǵan kórnekti qoǵam qaıratkeri. 1-shi Memlekettik Dýmanyń múshesi. Alashorda úkimetiniń tóraǵasyn saılaýda Bókeıhanovpen saılaýǵa túsedi. 1919 jyly qaıtys bolǵan.Bıyl Alash qaıratkerine -160 jyl.
14. Eldes Omarov - Alashordanyń kórnekti qaıratkerleriniń biri, pedagog, pýblıtsıst. Qostanaı ýezi, Dambar bolysynyń ekinshi aýylynda 1892 jyly týǵan. Alashorda úkimetin qurýǵa bar qajyr-qaıratyn jumsaǵan adamdardyń biri. 1937 jyly atylǵan. Bıyl Alash qaıratkerine - 125 jyl.
15. Jansha (Jıhansha) Seıdalın - Qostanaı qalasynda 1877 jyly dúnıege kelgen. Óz halqyna paıda tıgizý maqsatymen aǵartý jáne jer máselesi komıtetinde jaýapty qyzmetter atqarady. 1923 jyly qaıtys bolǵan. Bıyl Alash qaıratkerine - 140 jyl.
16. Bekmuhamed Serkebaev - Omby oblysynda, Omby ózeniniń boıyna ornalasqan Polobın degen aýylda 1892 jyly dúnıege kelgen. Ol -jazýshy, dramatýrg, ustaz. Ataqty ánshi Ermek Serkebaevtyń ákesi. Bashqurt aqyny Sh.Babıchpen birge «Shytymyr» atty satıralyq jýrnal shyǵarady. 1976 jyly qaıtys bolǵan. Bıyl Alash qaıratkerine - 125 jyl.
17. Ýálıthan Tanashev - Atyraýda balyqshy kásipker otbasynda 1887 jyly dúnıege kelgen. Alashordanyń kúresker azamaty, kórnekti qoǵam qaıratkeri. 1917 jyly Bókeı Ordasy qazaqtary sezinde prezıdıým tóraǵasy bolady. 1-11 mamyrda Máskeýde ótken Búkilreseılik musylman seziniń atqarý komıtetine múshe boldy. 1968 jyly qaıtys bolǵan. Bıyl Alash qaıratkerine - 130 jyl.
18. Názir Tórequlov - Túrkistanmańyndaǵy Qandoq degen jerde1892 jylytýǵan. Qórnekti memleket jáne qoǵam qaıratkeri, elshi. 1916 jyly Mınskide Batys maıdany «Zemsoıýzda» nusqaýshy bolǵan. «Erkin dala» atty jasyryn uıym qurdy. 1918 jyly «Qazaq muńy» gazetiniń redaktory (Orynbor) bolǵan. 1937 jyly atylǵan.Bıyl Alash qaıratkerine - 125 jyl.
19. Aıdarhan Turlybaev - Aqmola oblysy, Kókshetaý ýezi Mezgil bolysynda 1877 jyly týǵan. Alash qozǵalysynyń kórnekti qaıratkeri, zańger. 1917 jyly Ombyda Aqmola oblystyq qazaq sezi ótkende, osy jıynǵa tóraǵalyq etti. 1937 jyly atylǵan.Bıyl Alash qaıratkerine - 140 jyl.
20. Ǵubaıdolla Álibekov - Oral qazaqtarynyń I Sezin uıymdastyrǵan. Oral realdyq áskerı ýchılışesiniń túlegi. Jympıty ýezinde 1872 jyly týǵan. 1923 jylyqaıtys bolǵan. Bıyl Alash qaıratkerine - 145 jyl.
«Keń baıtaq elimizdiń azattyq alýy jolynda aıanbaǵan osyndaı qaıratkerlerimizdi qalaı ulyqtasaq ta, jarasady», dedi Dámetken Dosmuhanqyzy.