Bıylǵy demalys: Sheteldegi qymbat jaǵajaı álde...

ASTANA. QazAqparat - Burnaǵy jyldarǵa qaraǵanda bıyl jerlesterimizdiń basym bóligi demalysyn Qazaqstanda ótkizdi. Óıtkeni, dollar baǵamy ósti, sonyń áserinen sheteldegi teńizdiń jaǵasyndaǵy 10 kúndik demalys jan basyna 300-350 myń teńge bolyp shyǵa keldi. Resmı málimetke súıensek, eldegi ortasha jalaqy 130-150 myń teńge. Keminde 5 adamnan turatyn qazaqstandyq otbasylarǵa jaǵajaıdaǵy demalys mıllıonǵa shyǵyp ketti. Esesine ishki týrızm serpile bastady. Buryn masasy kóp, sýy sýyq, tamaǵy qymbat, qyzmet sapasy tómen dep muryn shúıiretin týrıster Býrabaıǵa aǵylyp baryp jatyr.

«Arqada jer jetpeıtin» Býrabaıǵa qalaı jetemiz?!

Qalaı desek te qazaqstandyqtar úshin bıylǵy jaz erekshe. Astanada úsh aıǵa jalǵasqan «EKSPO-2017» halyqaralyq kórmesi ótip jatyr. Óńirden Astanaǵa «kórmeni kórmek úshin» aǵylǵan halyq aldymen álemniń ár túkpirinen kelgen eldiń pavılonyn eki kún, sosyn qalany eki kún aralap, «avtomatty» túrde Býrabaıǵa tartatyny anyq. Óıtkeni Astanaǵa kelip turyp, Býrabaıǵa bas suqpaı ketý kúná sııaqty. Onyń ústine sapaly joldyń arqasynda Býrabaıǵa baryp-qaıtý sonshalyqty másele týdyrmaıtyny anyq. Býrabaıǵa jeńil kólikpen 2-3 saǵatta zyr etip jetip barasyń. Ári jol boıy Qazaqstannyń ásem tabıǵatyna da qanyq bolasyń. Top-top bolyp barǵan saıyn qoıýlana túsetin qalyń qaraǵaı, arasynda aıshyqtala turatyn aq baltyr aq qaıyńdar, qoldan qondyrǵandaı jap-jasyl alqap kóz aldyńnan kınonyń lentasyndaı ótip jatady. Astana-Býrabaı tas joly Qazaqstanda qoldanysqa engen alǵashqy aqyly jol. Sheteldik týrıst úshin bul qalypty kórinis shyǵar, al alys aýyldan kelgen demalýshylar úshin munyń ózi qyzyq kórinis. Jol boıynda  retimen, sándep salynǵan kempıngter de Býrabaıdyń týrıstik áleýetin ańǵarta túsedi.

Ózimiz biletin Býrabaı ǵoı..

Álbette qazaqstandyqtar úshin Býrabaıǵa jarnama qajet emes. Sonaý Keńes zamanynan bul jer tamasha tabıǵatymen, janǵa shıpa shıpajaılarymen tanymal bolǵan. Biraq qazir zaman basqa. Ózimiz biletin Býrabaıdy endi álem tanýy kerek. Ara-tura kórip qalatyn 4-5 shetel azamatyna bola bizdiń Býrabaı álemge áıgili dep maqtanýǵa bolmas. Qazir kez kelgen sheteldik aqparatty ınternetten alady. Biraq Býrabaı týraly aǵylshyn tilinde aqparat tabý qıyn. Vıkıpedıa óńirdiń tabıǵatyn, jer kólemin jazýmen ǵana shekteledi. Al týrıst úshin eń mańyzdy dúnıe demalatyn jeriniń qaıtalanbas tabıǵaty jáne týrıster úshin jasalatyn qolaıly jaǵdaıy. Internette aǵylshyn tilinde Býrabaıdaǵy qonaq úıler, jergilikti ashana, taǵam túrleri týraly aqparat múlde joq. 

Salystyrmaly túrde alǵanda bizdegi demalys shetten keletin týrıster úshin qymbat emes. Bir týrıstiń ózi kem degende bizdiń elge bir mıllıon teńge tastap ketedi. Ushaqpen kelip-ketýi, qonaq úıde jatýyn eseptemegende, kádesyılar, gıd qyzmetine júginýi, jergilikti ulttyq taǵamnan dám tatýy, ólkeniń tarıhyn bilý úshin jaldaıtyn ekskýrsovod qyzmetin qosqanda ájepteýir qarjy Qazaqstanda qalady. Áıtse de mundaǵy basty másele - aqparattyń azdyǵynda. Týrıstiń aqparatqa qoljetimdiligin qalaı bir júıege túsirýge bolady? Munyń da sheshimi tabylǵan sııaqty.  Aldaǵy ýaqytta Şýche-Býrabaı kýrortty aımaǵy ıÝNESKO-nyń ǵalamdyq geoparkter tizimine enedi.  Al kýrortty aımaq bul  tizimge ense, halyqaralyq uıym, ańyz ólke jaıly málimetterdi jınaqtap, onyń qoljetimdi bolýyn qamtamasyz etpek. Ári bul aımaqta týrızmdi de túrlendirip, ony damytýǵa sep bolady. Qazirgi kúni bul halyqaralyq uıym qaramaǵynda 119 geopark bar. Eýropanyń birqatar memleketteri, atap aıtqanda Avstrııa, Germanııa, Gretsııa, Frantsııa, Horvatııa, Shotlandııa, Italııa, Chehııa, Rýmynııada, al Shyǵys Azııa boıynsha Qytaıdyń ózinde 22 demalys orny «geopark» tizimine engen. Reseı bıligi Daǵystandaǵy «Sarykum  barhany» aımaǵyn geopark quramyna enýge talpynyp jatyr. Endeshe bolashaqta Ortalyq Azııadan alǵash bolyp Býrabaı demalys orny geoparkter qataryn tolyqtyrmaq.

 Bıyl sáýir aıynda Býrabaıda geoǵylym jáne geoparkter boıynsha ıÝNESKO-nyń Halyqaralyq baǵdarlamalar semınary ótti. Aınalasyn 80 kól qorshap jatqan kıeli meken, ańyzy da, aqıqaty da qatar óriletin tylsym Jumbaqtasy men Oqjetpesi bar Býrabaıdyń bul tizimge engizýge talap bildirýi tegin emes.

Qazirgi álemdik trend ekotýrızm men geotýrızm. Sheteldiń aspanmen talasqan ǵımaraty men asfalt kóshesi, mármár ofısinen qajyǵan adam tumsa tabıǵatty búlinbegen qalpynda kórgisi keledi. Al bizdiń elde ondaı óńirler jeterlik. Eger elimizdegi osyndaı jaýharlar geopark tiziminde tursa qazaq jerin kórgisi kelgen kez kelgen  týrıst aqparatqa qanyǵyp, kele qalǵan kezde jol tappaı, jón bilmeı qınalmaıdy. Óıtkeni geopark talaby boıynsha túsindirme taqtaıshalar qoıylyp, jaıaý adam úshin de, velojolaýshyǵa da qaýipsiz marshrýt belgilenedi. Eldegi týrızmniń damýy Qazaqstannyń ımıdjin qalyptastyrady.

Onyń ústine bizdiń Arqa jeriniń ár maýsymy erekshe. Jazda ystyq, sýy burynǵydan tazartylǵan. Aqyly bolsa da tártipke keltirilgen jaǵajaılary bar. Kúz jomart tabıǵattyń qanyq sýretin kórip, jan-dúnıeńdi demaltýǵa, ári paıdaly ósimdikterin zerttep, taýǵa shyǵýǵa qolaıly ýaqyt. Óńirdiń qystaǵy kórinisi tipti erekshe. Shańǵy tebý maýsymy bastalady. Al kóktemde erekshe jupar, densaýlyqqa paıdaly qaraǵaılary quramynan efır maılaryn bóledi. Býrabaıdyń jyl on eki aı týrısterdi tarta alatyn qaýqary jetkilikti. Qazirgi ýaqytta jergilikti ákimdik te óńirdiń osy erekshelikterin esepke ala otyryp, keshendi jumys atqaryp jatyr.

Jol muraty jetý, al týrıst muraty she?

Jergilikti jurtqa qaraǵanda sheteldik týrıster ózderi túsetin qonaq úıdi aldyn-ala, tipti jarty jyl buryn qamdap, qajet qarajatyn aýdaryp qoıady. Týrıster úshin qonaq úıdegi juldyz sany da kóp ról atqarady. Jýyrda ıÝNVTO (búkilálemdik týrıstik uıym) jýrnalısteri Býrabaıǵa arnaıy baryp, oń baǵasyn berip ketti. Óıtkeni, jol jaqsy, lıýks deńgeıindegi qonaq úıler bar, tazalyq jaǵy da qazir joǵary deńgeıde. Aldaǵy ýaqytta bul uıym arnaıy komıssııamen Býrabaıdaǵy qonaq úıler qyzmetin tekserip, «juldyzdy» da beredi. Al shetten keletin qonaq úshin oteldegi «juldyzdar» sany óte mańyzdy. Sýy taza, tamaǵy toıymdy, jatyn orny jaıly, ystyqta kondıtsıoneri, sýyqta jylytatyn peshi bar, eń bastysy, til biletin, qaǵylez qyzmet kórsetýshileri kóp qonaq úıge uıalmaı shetten kelgender óz baǵasyn qoıa alady. Óıtkeni sapa bar, qyzmet joǵary. Al talapqa saı qonaq úıler tizimi www.booking.com sııaqty tanymal saıttarǵa jarııalanady. ıAǵnı, jarnama sapaǵa sep bolyp, sapa kelgen qonaǵyn razy qylsa, onda týrızmniń damýyna jasalǵan alǵysharttar osy emes pe? Tıisti qarjysyn alǵan jergilikti bıznesmen de, demalysynda eshqandaı «ekstrım» jaǵdaıǵa qalmaǵan týrıst te razy.

Jalǵyz júrip jol tabý...

Elimizde týrızmdi qoldaýǵa jyl saıyn qyrýar qarjy bólinedi. Árıne,  sapaly jol, jaıly, taza demalys ortalyqtary joq emes bizde.  Biraq qazir Qazaqstan úshin sheteldikterge arnaıy jarnama jasaý kerek. Jarnama degenińiz ınternetke júkteı salatyn 20 sekýndtyq rolık emes, áleýmettik jelidegi qyzyl-jasyl sýret te oǵan kómektespeıdi. Ol - ıÝNESKO-nyń geoparkter tizimine ený, ıÝNVTO arqyly jaqsy qonaq úıler tizimin tolyqtyrý. Bir sózben aıtqanda, týrızm menedjmentin qalyptastyrý - úkimettik deńgeıde qolǵa alynýy tıis shara. Tek týrısterdiń qarajatymen kún kórip otyrǵan elder barshylyq. Tabıǵat qazaq jerine teńiz tartý etpese de, jyldyń tórt mezgilin, ıaǵnı qysyn-qys, jazyn jazdaı sezinetin syı jasady. Demek, Qazaqstandaǵy týrızm tek maýsymǵa táýeldi emes, jyl on eki aı júrgizýge bolatyn tıimdi sala. Qazirgi kúni óńirlik ákimdikterdiń qurylymdarynan jekelegen týrızm basqarmalaryn qurý qolǵa alynyp jatyr. Al Elbasy Nursultan Nazarbaev usynǵan «Qazaqstannyń kıeli jerler geografııasy» jo­basy týrızm salasynyń «al­tyn» dáýirine bastama bolmaq.

Týrızm - energetıka, ag­ro­ónerkásiptik keshen, saýda, kó­lik, ındýstrııalandyrý sekildi aý­qymdy salalarmen birge, damýy tıis basymdyqtardyń qatarynda tur­. Bul salanyń magnattary týrızmdi- munaıdan keıingi eń kóp tabys ákeletin sala dep esepteıdi. Al beıbitshilik pen turaqtylyq saltanat qurǵan, tabıǵaty tamyljyǵan, tarıhy san ǵasyrdan tamyr alatyn qazaq jeri týrızmniń taptyrmas ortalyǵy bolýǵa ábden laıyq.

 

Avtory Aıbat Ahmetjan