Bıyl Saraıshyq qalashyǵy bas qaqpasynyń aýmaǵy jańǵyrtylady
«Saraıshyq qalashyǵynyń qazaq eliniń tarıhyndaǵy orny ǵylymı derektermen, zertteýlermen, artefaktilermen aıqyndalǵan. Qazirgi tańda maqsatymyz qalashyqty saqtap, urpaqtan-urpaqqa jetkizý. Osy oraıda, Saraıshyq qalashyǵynyń artefaktilerin jyldan-jylǵa shaıyp kelgen Jaıyq ózeniniń jaǵalaýlaryn bekitý máselesi 2016 jyly sheshilip, tarıhı orynnyń sýǵa aǵyp ketý qaýpi toqtatyldy. Saraıshyq qalashyǵynyń tarıhı mańyzdylyǵy eskerile otyryp, buryn kommýnaldyq menshikte bolǵan Saraıshyq mýzeı-qoryǵy 2018 jyly respýblıkalyq deńgeıdegi, ejelgi qalashyq aýmaǵynda arheologııalyq jumystar jáne ǵylymı zertteýler júrgizýge baǵyttalǵan uıym retinde qaıta quryldy. Qalashyq aýmaǵynda arheologııalyq jumystar mýzeı-qoryq ázirlegen ǵylymı jobalar aıasynda iske asyrylady», - delingen Úkimet basshysynyń jaýabynda.
Jarııalanǵan málimetke sáıkes, qazirgi kezeńde mýzeı-qoryq usynǵan úsh joba Ulttyq ǵylymı keńeste talqylanýda. Ǵylymı jobalar Ulttyq ǵylymı keńestiń oń saraptamasyna ıe bolǵannan keıin respýblıkalyq bıýdjetten qarjylandyrylady. 2020 jyly júrgizilgen arheologııalyq jumystardyń nátıjesi boıynsha qalashyq aýmaǵyndaǵy turǵyn jaılar konservatsııalanyp, olardyń tarıhı kelbetin qalpyna keltirý jumystary júrgizilýde. Búgingi tańda tarıhı kesenelerdiń qabyrǵalary, tandyr oshaqtary jáne basqa nysandary jańǵyrtyldy. Al 2021 jyly qalashyqtyń bas qaqpasy aýmaǵyn jańǵyrtý josparlanǵan. Tarıhı artefaktilerin qalpyna keltirý kezeń-kezeńimen ǵalymdardyń derekterine súıene otyryp júrgiziledi. Sonymen qatar, QR týrıstik salasyn damytýdyń 2019-2025 jyldarǵa arnalǵan memlekettik baǵdarlamasyna sáıkes orta ǵasyrlyq Saraıshyq qalashyǵy óńirlik deńgeıdegi týrıstendirý kartasy nysandarynyń tizbesine (TOP-50) engizilgen.
«Saraıshyq qalashyǵyna kelýshiler men týrısterge ońtaıly jaǵdaı týǵyzý maqsatynda «Saraıshyq vızıt-ortalyǵynyń» qurylysy boıynsha jobalaý-smetalyq qujattamasy ázirlendi. Búgingi kúni onyń qurylysyna qajetti qarajat qarastyrylýda. Eski Saraıshyq aýylynyń qazirgi aýmaǵy, sondaı-aq zırat pen ortaǵasyrlyq qalanyń tarıhı-arheologııalyq turǵydan zertteletin bóligi eskertkish aımaǵyna kirgendikten munda qurylystyń kez-kelgen túrine tyıym salynǵan. Bul rette eski Saraıshyq aýylynyń turǵyndaryn (úı sany – 97, halyq sany 771 adam) jaqyn mańdaǵy Saraıshyq aýyldyq okrýgindegi bos jer ýchaskesine birtindep kóshirý josparlanýda. Mádenıet jáne sport mınıstrligi men Atyraý oblysy ákimdigine múddeli memlekettik organdarmen birlesip zańnamada belgilengen tártippen vızıtortalyǵynyń qurylysyna qajetti qarajatty qarastyrýdy jáne aýyl turǵyndaryn kóshirý máselesin sheshýdi jedeldetý týraly tapsyrma berildi», -dep atap ótedi Asqar Mamın jaýabynda.
Esterińizge sala ketsek, Atyraý oblysynyń áleýmettik-ekonomıkalyq damý máseleleri jónindegi keńeste Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev Saraıshyq ortalyǵy qurylysyna qatysty máseleni dereý sheshýdi tapsyrǵan bolatyn.