Bıyl maqta egý azaıyp, kúnbaǵys pen qyzylsha alqaby ulǵaıady – AShM
Oblys ákimdikteriniń derekterine sáıkes 2023 jylǵy egis alqaptarynyń boljamdy qurylymy jasaldy.
Máselen, bıyl jalpy egis alańy 23,4 mln gektardy quraıdy, bul 2022 jylǵy kórsetkishten 68,6 myń gektarǵa artyq.
«Dándi jáne dándi-burshaqty daqyldardyń egis alańdaryn 117 myń gektarǵa, azyqtyq daqyldar alańdaryn – 36,5 myń gektarǵa jáne qant qyzylshasy alańdaryn – 6,7 myń gektarǵa ulǵaıtý kózdelip otyr. Naryq konıýnktýrasynyń ózgerýine baılanysty maqsary, soıa jáne qysha sııaqty keıbir maıly daqyldar egiletin alqap kólemi shamaly qysqarýy múmkin», - dedi Ábilhaıyr Tamabek ortalyq kommýnıkatsııalar qyzmetinde ótken baspasóz máslıhatynda.
Sonymen qatar, kúnbaǵys sııaqty áleýmettik mańyzy bar daqyl alqabyn 30,8 myń gektarǵa, kókónis, baqsha jáne kartop boıynsha egis alqabyn – 11,1 myń gektarǵa ulǵaıtý josparlanǵan.
«Ylǵaldy kóp qajet etetin daqyldarǵa kelsek, bıyl ótken jylmen salystyrǵanda maqta alańyn 14,8 myń gektarǵa azaıtý boljanyp otyr, ol 111,4 myń gektardy quraıdy. Sondaı-aq, Úkimettiń sýdy kóp qajet etetin daqyldar alańyn azaıtý tapsyrmasyna qaramastan, kúrish alqabyn ótken jylmen salystyrǵanda 7,6 myń gektarǵa ulǵaıýy baıqalady», - dedi vıtse-mınıstr.
Spıkerdiń aıtýynsha, jalpy, astyq, kókónis-baqsha, kartop boıynsha josparlanǵan alańdar ishki naryq qajettilikterin tolyq qamtamasyz etýge múmkindik beredi.