Bıyl azyq-túlik baǵasy 9,7% qymbattady: Úkimet qandaı sharalar qabyldaýda
Atalǵan jıynda aıtylǵandaı, negizgi agrarlyq elderdegi, onyń ishinde QR-daǵy qolaısyz klımattyq jaǵdaılar negizgi aýyl sharýashylyǵy daqyldarynyń shyǵymdylyǵynyń tómendeýine alyp keldi. Osyǵan baılanysty baǵanyń ósýi, sondaı-aq kórshi elder tarapynan aýyl sharýashylyǵy ónimine suranystyń artýy baıqalady. Bıyl 8 aıda áleýmettik mańyzy bar azyq-túlik taýarlary baǵasynyń ósýi 9,7% qurady.
Sońǵy aıda baǵanyń 0,7 paıyzdyq tarmaqqa tómendeýi baıqalady. Inflıatsııaǵa qarsy den qoıý sharalary aıasynda 2021 jyly «Azyq-túlik kelisim shart korporatsııasy» UK» AQ 87 mlrd teńgege (2020 jyly – 40 mlrd teńgege) aýyl sharýashylyǵy ónimderin satyp alýdy josparlap otyr.
Bul rette satyp alynatyn daqyldardyń tizbesi 4-ten 9-ǵa deıin keńeıtildi: jumsaq bıdaı, qatty bıdaı, arpa, suly, kúnbaǵys, raps, zyǵyr, soıa, qaraqumyq. Atalǵan ónimder ishki naryqty qamtamasyz etý úshin, onyń ishinde un tartý kásiporyndaryna, qus jáne mal sharýashylyǵy sharýashylyqtaryna ótkizý úshin paıdalanylatyn bolady.
Básekelestikti qorǵaý jáne damytý agenttigi baǵany tómendetý týraly 68 habarlama shyǵardy, 8 tergeý taǵaıyndaldy. Nur-Sultan jáne Almaty qalalarynda, Qostanaı, Qaraǵandy, Atyraý, Mańǵystaý, Batys Qazaqstan jáne Shyǵys Qazaqstan oblystarynda ÁMAT-ta saýda ústemesinen asyp ketýdiń jáne syıaqy alýdyń 46 faktisi anyqtaldy.
Osy óńirlerdiń basshylaryna shekti saýda ústemesinen asyra belgilegen saýda sýbektilerin jaýapkershilikke tartý jóninde shuǵyl sharalar qabyldaý qajettigi atap ótildi.
Jalpy, Premer-Mınıstr ákimdikter men mınıstrlikterge Inflıatsııaǵa qarsy den qoıý sharalary kesheniniń ýaqtyly jáne tolyq oryndalýyn qamtamasyz etýdi tapsyrdy.
Egin jınaý maýsymynyń aıaqtalýyna baılanysty ákimdikterge «aınalym shemasy» boıynsha qosymsha qarjylandyrý bólýdi jedeldetý jáne óńirlik turaqtandyrý qorlaryna buryn jetkizilgen azyq-túlik kólemin satyp alýdy júzege asyrý tapsyryldy.