Bıyl asyl tuqymdy mal sharýashylyǵyn damytýǵa 89,5 mlrd teńge sýbsıdııa bólindi
Árıne, kúrmeýi sheshilmeı kele jatqan máseleler de bar. Degenmen, júıeli josparlar jasalyp, el ıgiligi úshin atqarylǵan aýqymdy ister de az emes. Máselen, bıyl mal sharýashylyǵy ónimderiniń ımportyn almastyrý jáne qaıta óńdeý kásiporyndarynyń qýatyn arttyrýǵa baılanysty QR Aýyl sharýashylyǵy mınıstrligi jergilikti atqarýshy organdarmen birlesip, kásiporyndar salý jáne jańǵyrtý boıynsha birqatar ınvestıtsııalyq jobalardy iske asyrý jóninde jospar qurǵan.
QR Aýyl sharýashylyǵy mınıstrligi Mal sharýashylyǵy ónimderin óndirý jáne qaıta óńdeý departamentiniń dırektory Erkebulan Ahmetov saladaǵy iske qosylatyn óndiristik kásiporyndar týraly aıtqan edi.
«Osy ınvestıtsııalyq jospar boıynsha, jylyna 99,6 myń tonna sút óndire alatyn 41 taýarly sút fermasy, óndiristik qýaty jylyna 41,3 myń tonna bolatyn etti baǵyttaǵy 9 qus fabrıkasy, jylyna 172 mln dana taǵamdyq jumyrtqa shyǵaratyn 4 qus fabrıkasy, jylyna 125 myń tonnadan astam qurama jem shyǵaratyn 5 kásiporyn, 97,7 myń tonna sútti óńdeıtin kásiporyndar, jylyna 45 myń tonna et ónimderin óndire alatyn 3 et kombınaty tolyq qýatynda iske qosylady».
2020 jyly 16,8 myń bas iri qarasy bar jáne jylyna 102,6 myń tonna sút óndiretin ónerkásiptik jáne otbasylyq taýarly sút fermasyn quryp, jańǵyrtý boıynsha 49 ınvestıtsııalyq joba iske asyrylǵan. Onyń ishinde 13,6 myń bas sıyry bar jáne qýaty jylyna 92,4 myń tonnaǵa deıin sút óndiretin 19 ónerkásiptik taýarly sút fermasy bar.
«Sútti maldyń ónimdiligin arttyrý úshin 2020 jyly 21 703 bas iri qara mal ımporttaldy, onyń 8 367 basy sútti jáne etti baǵyttaǵy iri qara mal (2322 bas golshtıno frız, 929 bas golshtın, 250 bas djerseı, 30 bas aırshır, 192 bas qyzyl-aq, 4644 bas sımmental tuqymy). Bıyl jalpy óndiris qýaty 99,6 myń tonna sút bolatyn taýarly sút fermalaryn qurý jáne jańǵyrtý boıynsha 41 joba iske asyrylady», - dedi departament dırektory.
Erkebulan Ahmetovtyń aıtýynsha, jyl saıyn respýblıkaǵa syrttan 12,9 mlrd teńgeniń 101 mln dana táýliktik balapandary men asyl tuqymdy jumyrtqalary ákelinedi eken. Degenmen, ózimizdiń reprodýktorlardy damytý jobasy da qolǵa alynǵan.
«Asyl tuqymdy ónimniń kóbi Reseıden, Eýropalyq odaq elderinen jáne AQSh-tan ımporttalady. Elimizdegi qus fabrıkalary qustyń atalyǵy men analyǵyn ósirýmen jáne olardy býdandastyrýmen aınalysady. Qazirgi ýaqytta respýblıkadaǵy 8 reprodýktor asyl tuqymdy qus ósirýmen aınalysady. Otandyq óndiris esebinen jumyrtqa baǵyty boıynsha ishki naryqtyń 25%-na deıin jáne broıler baǵyty boıynsha 40%-ǵa deıin qamtamasyz etiledi. Táýliktik balapandardyń ishki óndirisin yntalandyrý úshin bıýdjetten jyl saıyn 1 mlrd teńge bólinedi. 2019 jyly Almaty oblysyndaǵy «Alel Agro» JShS bazasynda et baǵytyndaǵy asyl tuqymdy reprodýktor paıdalanýǵa berildi.
Onyń óndiristik qýaty kompanııalar tobyna kiretin barlyq broıler qus fabrıkalarynyń qajettiligin qamtamasyz etýge jetedi. Sondaı-aq, Aqmola oblysynda qýaty 33 mıllıonǵa jetetin «Makınsk qus fabrıkasy» JShS broıler baǵytynda reprodýktor salý jobasynyń qurylysy júrip jatyr. Bul keshendi iske qosý ishki naryqtyń qajettiligin 40%-dan 50%-ǵa deıin qamtamasyz etýge múmkindik beredi. Qus sharýashylyǵy ónimderin, onyń ishinde asyl tuqymdy ónimderdi óndirý «Qarapaıym zattar ekonomıkasy» baǵdarlamasy aıasynda qarjylandyrýdyń basym baǵyttarynyń tizimine engizilgen. Qazirgi ýaqytta osy baǵyttardy qarjylandyrý ekinshi deńgeıdegi bankter arqyly da júzege asyrylady», - deıdi E.Ahmetov.
Bıyl asyl tuqymdy mal sharýashylyǵyn damytýǵa, mal sharýashylyǵynyń ónimdiligin jáne ónim sapasyn jaqsartýdy sýbsıdııalaýǵa bıýdjetten 89,5 mlrd. teńge bólingen. Bul – sharýalarǵa úlken kómek bolary sózsiz.
«Asyl tuqymdy mal basynyń sanyn kóbeıtýdi, mal sharýashylyǵy ónimderin óndirý kólemin ulǵaıtýdy, onyń sapasy men básekege qabilettiligin arttyrýdy yntalandyrý maqsatynda memleket fermerlerdi jergilikti bıýdjetten eki baǵyt boıynsha tikeleı sýbsıdııalaý arqyly qoldaý sharalaryn júzege asyrady.
Asyl tuqymdy mal sharýashylyǵyn damytýdy sýbsıdııalaý mynadaı baǵyttarda júzege asyrylady:
- otandyq taýar óndirýshiler otandyq jáne sheteldik sharýashylyqtardan satyp alǵan asyl tuqymdy iri qara maldyń, qoılardyń, aıǵyrlardyń, túıelerdiń asyl tuqymdy tólderin jáne qustardyń táýliktik balapandarynyń qunyn (50%-ǵa deıin) arzandatý;
- sıyr, qoı, maral (buǵy) analyq basyna, sondaı-aq bal arasyna selektsııalyq jáne asyldandyrý jumystaryn júrgizý shyǵyndaryn azaıtýǵa;
- jeke jáne zańdy tulǵalardyń taýarlyq jáne qoǵamdyq tabynnyń/otardyń ósimine paıdalanylatyn etti jáne etti-sútti baǵyttaǵy asyl tuqymdy buqalaryn nemese qoshqarlaryn kútip-baǵýǵa jumsalǵan shyǵyndaryn azaıtýǵa;
- sútti jáne etti baǵyttaǵy asyl tuqymdy buqa satyp alynǵanda onyń qunyn arzandatýǵa;
- embrıondardy telý jónindegi kórsetiletin qyzmetterdi sýbsıdııalaýǵa;
- asyl tuqymdy jáne dıstrıbıýterlik ortalyqtardyń sharýa (fermer) qojalyqtaryndaǵy jáne aýyl sharýashylyǵy koperatıvterindegi iri qarany nemese qoıdy qoldan uryqtandyrý qyzmetin sýbsıdııalaý.
Aýyl sharýashylyǵy ónimderin óndirýdi sýbsıdııalaý mynadaı baǵyttarda júzege asyrylady:
- bordaqylaý alańyna ótkizilgen nemese et óńdeýshi kásiporyndarǵa ótkizilgen erkek taıynshalardyń/qoshqarlardyń qunyn arzandatý;
- sút óndirý (sıyr, jylqy, túıe súti), qus eti (broıler qus eti, kúrketaýyq, sýda júzetin qus eti), taǵamdyq jumyrtqa (taýyq jumyrtqasy) óndirý qunyn arzandatý;
- mal azyǵyna ketken shyǵyndardyń qunyn arzandatý.
Cýbsıdııa asyl tuqymdy mal sharýashylyǵyn damytýdy, mal sharýashylyǵynyń ónimdilign jáne ónim sapasyn arttyrýdy sýbsıdııalaý qaǵıdalarynda kórsetilgen sýbsıdııa alýǵa úmitker taýar óndirýshilerge qoıylatyn barlyq talaptar men ólshemsharttarǵa saı kelgen jaǵdaıda tólenedi.
Budan bólek, mal sharýashylyǵymen aınalysý úshin mal, qajetti aýyl sharýashylyǵy tehnıkalaryn, mashınalar men jabdyqtardy satyp alý, mal ósirýge arnalǵan nysandar salý, jaıylymdardy sýlandyrý ınfraqurylymyn júrgizý jáne sharýalardy sýmen qamtamasyz etý (qudyqtar, uńǵymalar) boıynsha ınvestıtsııalyq salymdar jasalǵanda shyqqan shyǵyndardyń bir bóligin óteý úshin ınvestıtsııalyq sýbsıdııa beriledi», - dedi departament dırektory Erkebulan Ahmetov.
Sharýalar mal ónimderin ótkizgen kezde beriletin sýbsıdııa kólemin de jurttyń bilip júrgeni abzal.
Departament dırektorynyń aıtýynsha, sıyr sútin óndirý qunyn arzandatý úshin óristegi sıyrlarynyń sany 600-dan bastalatyn sharýashylyqtarǵa sút óndirý qunyn arzandatý úshin tólenetin sýbsıdııa normatıvi 45 teńgeni, 400 bastan bastalatyn sharýashylyqtarǵa – 30 teńgeni, 50 bastan bastalatyn sharýashylyqtarǵa jáne aýyl sharýashylyǵy koperatıvterine – 20 teńgeni quraıdy.
Qus etin óndirý qunyn arzandatý úshin naqty óndiris kólemine baılanysty ótkizilgen kılogramyna 40-80 teńgeden sýbsıdııa tólenedi.
Sonymen qatar, bordaqylaý alańdaryna nemese et óńdeýshi kásiporyndarǵa ótkizilgen erkek taıynshalardyń tiri salmaǵynyń kelisine 200 teńgeden jáne ótkizilgen erkek toqtylardyń ár basyna 3000 teńgeden sýbsıdııa tólenedi.
Qazirgi tańda aýyl sharýashylyǵy taýaryn óndirýshilerin qoldaý úshin 6-dan 8 %-ǵa deıin jyldyq paıyzdyq mólsherlemesi, qaıtarýdyń uzaq merzimi bar, sondaı-aq ony alý kezinde kepil saıasatyn ońtaılandyrý múmkindigin kózdeıtin jeńildetilgen nesıeler beretin baǵdarlamalar bar. ıAǵnı, mal sharýashylyǵymen aınalysqysy kelgen sharýalarǵa «Agrarlyq nesıe korporatsııasy» AQ jáne «Aýyl sharýashylyǵyn qarjylaı qoldaý qory» AQ arqyly «Sybaǵa», «Agrobıznes» «Іsker» «Yrys», «Qarapaıym zattar ekonomıkasy», «Mal sharýashylyǵyn damytý» «Eńbek» baǵdarlamalary arqyly nesıe alý qarastyrylǵan. Baǵdarlamalar boıynsha tolyq aqparatty Agrarlyq nesıe korporatsııasynyń 5115 jáne Aýyl sharýashylyǵyn qarjylaı qoldaý qorynyń 8 800 0803505 biryńǵaı baılanys nómirlerine habarlasýǵa bolady.