Bıyl Astana jylýsyz qalýy múmkin degen qaýip bar - Erlan Saırov

Foto: Фото: Радмир Фахрутдинов
ASTANA. QazAqparat – Bıyl Astana jylýsyz qalýy múmkin degen qaýip bar. Májilis depýtaty Erlan Saırov osyndaı oı aıtty, dep habarlaıdy QazAqparat «Amanat» partııasynyń baspasóz qyzmetine silteme jasap.

Partııa janyndaǵy Sybaılas jemqorlyqqa qarsy is-qımyl jónindegi respýblıkalyq keńestiń jumys toby Astana qalasynyń JEO-3 qurylysyna partııalyq baqylaý júrgizdi. Onyń quramyna Májilis depýtattary, Bas prokýratýranyń, Astana ákimdiginiń, Qarjy monıtorıngi agenttiginiń jáne Sybaılas jemqorlyqqa qarsy is-qımyl agenttiginiń ókilderi kirdi.

«Qoǵamdyq baqylaý týraly» Zańǵa sáıkes, biz elordadaǵy JEO-3 qurylysynyń sapasyna baqylaý júrgizemiz. Nysannyń qurylysy 2010 jyldan beri júrgizilip kele jatqanyn bilemiz, bul – uzaq protsess. Adamdar Astanada jylýdyń jetispeıtindigine shaǵymdanady. Sondyqtan, bıyl qala belgili bir dárejede jylýsyz qalýy múmkin degen qaýip bar», - dep eskertti Keńes tóraǵasy, Májilis depýtaty Erlan Saırov.


JEO-3 qurylysynyń júrgizilip jatqanyna on jyldan asty jáne osy ýaqyt aralyǵynda jumys quny ósip, paıdalanýǵa berý merzimi birneshe ret shegerildi. Jobanyń merdigeri «TsentrKazEnergoMontaj» AQ-nyń aqparaty boıynsha, alǵashqy eki qazandyq bıyl qazan aıynda iske qosylyp, al JEO-nyń ózi jyl sońyna deıin paıdalanýǵa beriledi.

Búginde nysanda eki aýysymda 17 qosalqy merdigerlik uıymdardan 600-den astam adam jumys isteıdi. Tehnıkalyq aýdıt derekterine sáıkes, nysandaǵy jumys 83% oryndalǵan. Sý jylytý qazandyqtaryn, qyzdyrǵyshtar men jelilik sý qubyrlaryn montajdaý jumysy aıaqtaldy. Sondaı-aq, Indýstrıaldy parkten JEO-3-ke deıin tehnıkalyq sý qubyry salyndy.


Inspektsııa barysynda partııalyqtar elordada JEO qurylysy ýaqtyly aıaqtalmaǵan jaǵdaıda jylý energııasynyń tapshylyǵy týyndaýy múmkin ekenin atap ótti. Taǵy bir másele, sońǵy 15 jyl ishinde buryn satyp alynǵan jabdyqtyń bir bóligi eskirip, qoldanýǵa jaramsyz bolyp qalǵan.

«Qurylysshylar daıyndyqtyń 83% ekenin aıtady. Barlyq qazandyqtar daıyn, qubyrlar qalanyń negizgi magıstraline qosylǵan dep otyr. Alaıda, jalpy jumystyń aıtylǵan deńgeıge jetpeıtinin kórip otyrmyz, áli de atqarylatyn jumys barshylyq. Sondyqtan, biz aı saıyn baqylaý júrgizip, jumystyń qalaı júrip jatqanyn tekseremiz. Bul máseleni ákimdik pen mınıstrlikterdiń ókilderimen talqylap, jan-jaqty baqylaý jasaımyz. Eger nysan ýaqytynda salynyp bitpese, elordada jylý energııasy tapshylyǵy týyndaýy múmkin», - dedi Erlan Saırov.


Aıta ketsek, bul nysannyń qurylys tarıhy 2008 jyldan bastalady. Sol kezde jobanyń qajettilikterine respýblıkalyq bıýdjetten 86 mlrd teńge bólinip, al keıinnen bıýdjeti 122 mlrd teńgege deıin ulǵaıdy. Muny nysannyń jobalaý-smetalyq qujattamasy dáleldeı alady. Biraq, munymen jobanyń qarjy máselesi túbegeıli sheshilmedi. Óıtkeni, nysannyń osyǵan deıin aıtylǵan qunyn 175 mlrd teńgege deıin ulǵaıtý josparlanyp otyr.

Eske sala keteıik, buǵan deıin partııalyqtar «TsentrKazEnergoMontaj» AQ olıgarh Aleksandr Klebanovqa tıesili «TsATEK» AQ-men affılıırlengen kompanııa ekenin aıtqan bolatyn. Atap aıtqanda, Keńes músheleri Bas prokýratýraǵa Aleksandr Klebanov pen onyń kompanııasyn bıýdjet qarajatyn urlaý jáne olardy shetelge zańsyz shyǵarý áreketi boıynsha tekserýdi usyndy.

Qurylys jumysynyń sapasy men qarqynyn odan ári baqylaý úshin Keńes jumys tobynyń músheleri bir aıdan keıin nysanǵa taǵy da kelýdi josparlap otyr.


Seıchas chıtaıýt