Bıyl áleýmettik shıelenistiń artý sebebi ne – Saparbaev jaýaby
«Bıyl áleýmettik máselerdiń ýshyǵý sebebi eń aldymen qazirgi ýaqytta dúnıe júzinde oryn alyp jatqan baǵanyń ósýi syndy máselelerge baılanysty boldy. Ekinshiden, ózderińiz biletindeı, Elbasynyń tapsyrmasyna sáıkes 1 sáýirden bastap ataýly áleýmettik kómektiń mólsheri kóbeıdi. Soǵan durys qujat jınalmady, tabystar durys kórsetilmedi. Sonyń saldarynan 79 myńǵa jýyq qazaqstandyq tabystaryn durys kórsetpeı zańsyz ataýly áleýmettik kómek aldy. Jalpy, barlyǵy alǵysy kelgenimen, olaı bolmaıdy. Atynyń ózi ataýly áleýmettik kómek dep tur. Ol ár otbasy múshesiniń tabysyna baılanysty tólenýi tıis», - dedi vıtse-premer.
Sonymen qatar ol Nur-Sultan qalasynda oryn alǵan keıbir jaıttarǵa da toqtalyp ótti.
«Keshe elorda turǵyndarymen kezdesken kezde turǵyn úımen qamtamasyz etýge qatysty suraqtar boldy. Barlyǵy kezekte turmaı-aq baspanaly bolǵysy keledi. Olaı bolmaıdy. Biz quqyqtyq memlekette turǵannan keıin barlyǵy zańǵa sáıkes bolýy tıis. Zań aıasynda baspanany kezekke baılanysty alýy kerek. Biraq, keıbir otbasylarǵa berilgen jeńildekter bar. Sol jeńildiktermen alýy qajet. Mine, osyndaı máselelerge oraı keıbir jaǵdaılar týyndady. Olardyń barlyǵyn jeke-jeke taldap, tıisti sharalar qabyldadyq», - dedi Berdibek Saparbaev.
Vıtse-premer Úkimet músheleri osy máselelerdi halyqqa jete túsindirý maqsatynda elimizdiń barlyq óńirlerin 2 retten aralap, halyqpen kezdesýler ótkizgendigin aıtty.
«Kóktemde 270, qazir 300-deı, jalpy 500-den astam kezdesý ótkizdik. Sondaǵy maqsatymyz - osynyń barlyǵyn túsindirý, aıtý. Eń úlken máseleniń biri - jerlesterimizdiń zańdy, keıbir memlekettik baǵdarlamalardy bilmeýi, qalaı nesıe alyp, jumysqa qalaı ornalasý kerektigin túsinbeýi, ol úshin qaı jerge qaryp, nendeı qujat tapsyrý kerektigin bilmeýi. Negizgi sebepteri osylar», - dedi ol.