Bıyl 220 jyldyǵy atalyp ótiletin Isataı Taımanov – ult tarıhyndaǵy uly tulǵalardyń biri – Z.Sharafýtdınov, tarıhshy
Tarıhshynyń pikirinshe, HІH ǵasyrda etek jaıǵan ult-azattyq qozǵalystardyń basynda Isataı Taımanov tursa, onyń izin jalǵastyrýshy Kenesary, Janqoja, Eset batyrlar bolǵany belgili. Keshegi keńestik tarıhnamada Isataı batyrdyń kúreskerligi men tarıhta alatyn orny Syrym Datuly bastaǵan ult-azattyq qozǵalystyń tabıǵı jalǵasy retinde ótken «handyq, feodaldyq júıe men otarshyldyqqa qarsy baǵyttalǵan kúres» dep baǵalanǵan edi. Alaıda búgingi tarıhnamada qaısybir tulǵalardyń tarıh sahnasyna qaıta ákelinýine baılanysty qozǵalystyń ustanymy men ult-azattyǵyna kúmán týdyratyn jekelegen eńbekter jarııalanyp jatyr.
Árıne, olardy jýrnalısterdiń, aqyndardyń, jazýshylardyń qııalynan týǵan dep mán bermeýge de bolar, alaıda bizdi alańdatyp otyrǵan másele - búgingi táýelsizdik tusynda Isataı-Mahambet qozǵalysyn óz dárejesine qoıatyn ǵylymı teorııalyq tujyrymnyń bolmaýy. Bul oraıda qazaq ult-azattyq qozǵalysynyń bilgiri, tarıhı ortada tanymal ǵalym Mámbet Qoıgeldıev óz oıyn bylaı tujyrymdaıdy: «Ol eńbekterde Isataı Taımanuly men Mahambet Ótemisuly sııaqty asa bıik tarıhı tulǵalardyń qyzmetin, jalpy olar bastaǵan qozǵalysty múmkin bolǵansha týra túsinýge aparmaıtyn metodologııalyq jańsaqtyq bar. Máselen, 1992 jyly jaryq kórgen eńbektiń sońynda baqılyq bolýǵa bet burǵan hannyń aýzyna «Áı, qos tentek, biriń aǵam, biriń inim, biriń batyr, biriń er, kimge qarsy qol jınaǵanyńdy bilmeı óttiń-aý. Aqyry balaqtaǵy ókpege aspandaǵy meni sattyń... «Qara albasty basqyrsyń» deý maǵan emes, úıdegi qatyndaryńa aıtar qarǵystaryń edi ǵoı»,- degen sózdi sala otyryp, kóterilis basshylaryn bir sátke bolsa da hannyń bıik parasatyn túsine almaǵan paryqsyz dárejesine túsirýi baıqalady», - deýi kóp nárseni ańǵartsa kerek.
Endeshe, «Isataı-Mahambet bastaǵan halyq qozǵalysy qalaı órbidi, onyń sebep-saldary men qoǵamdyq jigi qalaı bastalǵan edi?» degen tarıh suraqtaryna jaýap berip kóreıik. Ol úshin aldymen olar ómir súrgen feodaldyq qoǵam men qazaq turmysyna ene bastaǵan otarshyldyqtyń tikeleı áseri degen qujattyq derekti alǵa tartaıyq.
Bul rette sol dáýirdiń qoǵamdyq damýy men azattyq qozǵalysyna zertteý arnaǵan A.Rıazanov, M.Vıatkın, E.Bekmahanov, V.Shahmatov, S.Zımanov, I.Kenjalıev syndy zertteýshilerdiń qundy pikirlerin aıtqan jón. Máselen, A.Rıazanov: «HІH ǵasyrda qazaq qoǵamy rýlyq ortada ómir súrdi. Óıtkeni rýlyq qurylys sol kezde qazaq sharýashylyǵynda kóshpeli ómir saltyna saı keldi», - dese, M.Vıatkın: «Osylaısha Qazaqstandaǵy feodaldyq qatynastyń damýy eki jolmen júrdi; negizgi jol erkin (obşınnık) feodaldyq-táýeldi óndirisshige aınalýy; ekinshi jol - keshegi kúnniń feodaldy-táýeldi óndirisshige aınalýy. Eki jol da bir nátıjege, feodaldyq qatynastardyń tereńdeýine alyp keledi»,- deýi aqıqat tujyrym edi.
Bul, sózsiz, halyq qozǵalysyn týdyratyn iri oqıǵa desek, onyń reseılik basynda patshalyq bılik otyrsa, Ordada Jáńgir otyrdy. Bul máselede zertteýshi M.Vıatkın «Jáńgirdiń rýlyq jerlerdi jeke menshikke bólýi... kóshpeli sharýashylyqqa jer tarlyǵyn týdyrdy», - dese, Ordadaǵy halyq qozǵalysyna jıyrma jyl zertteýshilik ǵumyryn arnaǵan ǵalym Isataı Kenjalıev Jáńgir ózinen artylǵan «jerdi eń aldymen sultandarǵa, odan keıin qojalar men moldalarǵa, bılerge, sosyn jaǵynǵan baılarǵa berdi», - dep jazdy. Osylaısha patsha bıliginiń senimine kirip alǵan Jáńgir burynǵy rýlyq jer ıgerýdi kelmeske jiberdi. 1823 jyly han taǵyna otyrǵan ol Ordadaǵy jaramdy 6,5 mln. desıatına jerdiń 400 myń desıatınasyn ıemdenip, ımperııanyń iri pomeşıkteri qataryna qosyldy.
Keıingi orys sheneýnigi Matveevtiń revızııa (1847) qujattaryna qaraǵanda, bul «Ordadaǵy eń qunarly degen jaıylymdar» edi. Bul baǵytta Jáńgirdiń qoǵamdyq-saıası beınesin kóptegen ǵalym-tarıhshylar «onyń aqyldylyǵy men tapqyrlyǵy sondaı, ol óz kezeginde handyqtaǵy qaýymdyq jerdi sultandar men baılardyń menshigine ári tez, ári jeńil aınaldyrýy edi»,- deýi naqty fakti bolatyn.
Ókinishke qaraı, Jáńgirdiń sol «ótpeli tustaǵy» basqarýyn keıbireýler «reformaǵa» jatqyzyp júr. Shyndyǵynda, tarıh aqıqaty basqasha. Bul máselede Jáńgirdiń jeke basyna berilgen baǵa H.Dosmuhamedov «patshashyl boldy», sondaı-aq ǵalym M.Vıatkın týra baıqaǵan «orystyń pomeşık-krepostnıgi dárejesinde kórsetti» degen tujyrym áli de ǵylym úshin qundy pikir bolyp qalady.
Al qazirgi tarıhnamada ǵalym M.Qoıgeldıevtiń bul taqyrypta «HІH ǵasyrdyń 20-40 jyldary turǵysynan alǵanda Jáńgir han tulǵasyna baılanysty mynadaı bir jaǵdaıdy ańǵarmaýǵa bolmas. Eger biz aýqymy reseılik ortanqol ýezd dárejesindegi Bókeı ordasyna ımperııalyq ákimshilik birligi retinde qarasaq, onda, árıne, bul mezgilde Jáńgir deńgeıine kóterilgen ulty qazaq sheneýnik bolmaǵandyǵyn moıyndaýymyzǵa týra keledi.
Osy turǵydan alǵanda Jáńgir hannyń óz basy atasy Ábilhaıyr han zamanynan beri joǵarǵy orys ákimshiliginiń tárbıe-tepkisi men qatań suryptaýynan ótken atqarýshy apparattyń suńǵyla sheneýnigi deýdiń ózi de onsha artyq bolmaıdy. Jáńgir hannyń óz tusynda áleýmettik ómir úshin progresshil máni bolǵan (mysaly, aǵartýshylyq baǵyttaǵy) qadamdaryn tıisinshe baǵalaı otyrǵanda da biz máseleniń basty túıini - óz halqynyń tarıhı múddesine kereǵar is-áreket jasaǵanyn jasyryp-jappaýǵa tıispiz. Muny Mahambet aqynnyń arýaǵy aldyndaǵy adaldyq ta talap etedi»,- degen pikirin ádil aıtylǵan salıqaly tujyrym retinde búgingi ǵylymǵa enýi kerek kózqaras dep tanyǵanymyz jón. Sonda ǵana Isataı-Mahambet kóterilisi ishki ádiletsizdik pen syrtqy otarshyldyqqa qarsy halyqtyq qozǵalys retinde óziniń tarıhı ornyn alady.
Sonda Jáńgir kim? Ol da tarıhı tulǵa, biraq óziniń kúreskerligin Reseı ımperııasynyń otarshyldyǵyna arnaǵan, qazirgi túsinikte aıtsaq, «jańa turpattaǵy» sheneýnik, ıaǵnı el basqarýda otarlaýshy apparatpen tyǵyz qabysa jumys isteı alǵan, ıaǵnı óz upaıyn túgendeýde pysyqaı ulttyq elıtanyń eń kórnekti ókili retinde kóringen adam. Ol úshin Jáńgirdi aıyptaý da qajet emes, óıtkeni onyń ósip-óngen, kórgen-bilgen tárbıesi men tálimi, anaý arǵy atasy Ábilhaıyr, Nuraly, Bókeı, qala berdi atalas týystary Qarataı, Arynǵazy sultandardan qozǵaıtyn bolsaq, patsha bıligi jáne olardyń patshaǵa degen ustanymyn jaqsy bildi.
-Biz bul máselege tereń barmaı-aq, myna bir nárseni eske sala ketkendi jón kórdik, - deıdi Z.Sharafýtdınov. - Ótken patsha bıliginde qaı qazaq orystan bilim almady, kim shen men shekpen kımedi, ózgeni aıtpaǵanda keshegi Jáńgirdiń zamandasy Kenesary da orystyń tárbıe-tepkisine kónip, general shenin aldy. Biraq ol ólgende patsha qaıǵyryp, «Vesma jal, on byl chelovek vesma predannyı» dep, Jáńgir hanǵa aıtqandaı ókinishti sezim bildirmegen edi.
Sonymen, Isataı qozǵalysy ishki saıasatta jer qatynasyndaǵy shıelenisten týǵan, halyqtyq qozǵalys retinde kópshilikten qoldaýǵa ıe bolǵan halyq kúresi bolsa, syrtqy saıasatta patsha otarshyldyǵynyń jergilikti basqarýyna qarsy kúresken ult-azattyq qozǵalys retinde halyq sanasynda máńgi saqtaldy.
Biz búgingi táýelsizdik tusynda osy ishki ulttyq qaıshylyqty elep-eskerýdiń ornyna, qozǵalysty jeke bas arazdyǵyna balaımyz. Bul máselede ǵalym M.Qoıgeldıevtiń: «Isataı Taımanov bastaǵan jáne basqa da azattyq qozǵalystardyń asa zor mańyzy olardyń jer jáne bılik máselesimen qatar ulttyq bolmys pen qundylyqtardy saqtaý jáne olardy zaman suranysyna saı beıimdeý máselesin de qoıýynda. Azattyq qozǵalystardy zertteý isinde osy ýaqytqa sheıin kóp kózge túsip, tilge tıek bola bermegen máseleniń biri osy»,- deýi kópshilikke oı salsa deımiz.
Al Isataı bolsa óz zamanynda jer men bılik máselesinde oı ozdyryp, kósemdik tanytyp qana qoımaı, halqyn ádildik pen azattyqqa kótere bilgen ult tulǵasy edi. Bul maqalada Isataı qozǵalysynyń túp-tamyryn kótere jazýdyń múmkindigi joq, biraq myna bir derekti oqyrmanǵa keltire ketsek:
Isataıdyń Іshki Orda lınııasynyń bastyǵy esaýyl G.Sýmkınge «...Qazaq halqy sonsha kórgen zábirinen ábden ashynyp, qandaı bolmasyn bir zańǵa qaıshy isterge baryp qalmas úshin, merzimi ótip ketpeı turǵanda, bastyq myrza, meniń Sizden ádeıi qulaǵyńyzǵa salyp suraıtynym, bizdiń kórip otyrǵan jábirimiz jónindegi shaǵymdarymyzdy tıisti oryndarǵa jetkizseńiz eken, sóıtip qazaq halqynyń tynyshtyq, berekesine sebińizdi tıgizseńiz eken», - dep jazýy uǵynǵan kisige jaı sóz emes-ti.
Eger sol HІH ǵasyr boıy etek alǵan ult-azattyq qozǵalystardyń (Isataı, Kenesary, Janqoja, Eset, t.b.) barlyǵyna zer salar bolsaq, eki máseleni tez kóremiz, onyń birinshisi jer máselesi bolsa, ekinshisi - jergilikti bılik máselesi. Osy turǵydan qarar bolsaq, Isataı Taımanov bastaǵan qozǵalys - ult-azattyq qozǵalys, al Isataıdyń ózi - ult ustanymyndaǵy tulǵa deýge tolyq negiz bar.
Qoryta aıtqanda, Isataı men bılik arasyndaǵy jer jáne basqarýdaǵy reformalyq shıelenis Ordada halyq kóterilisin týdyrdy. Bul máselede, ǵalym M.Qoıgeldıevtiń: «Isataı-Mahambet qozǵalysy áleýmettik, taparalyq úılesimde, qoǵamdyq ádiletsizdikke, óktemdikke berilgen soqqy», - deýi shyndyqqa bir taban jaqyn.
Búginde kópshilikke túsiniksiz qalǵan Isataı-Mahambet qozǵalysynyń júregi halyq, urany ádildik boldy desek, Jáńgir óz tusynda reseılik bıliktiń uzaq ýaqytqa kelgenin ańǵarǵan, óziniń qyzmeti men ustanymyn patshalyq Reseıdiń ekspansııalyq saıasatyna arnaǵan tulǵa.
Shyn mánisinde Isataı-Mahambet qozǵalysy - eldiń ádilettilik pen otarshyldyq jolyndaǵy kúres tarıhy.