Bıtýmmen qamtamasyz etý jyl saıyn kúrdeli problemaǵa aınalyp otyr - depýtat
«Respýblıkalyq mańyzy bar avtomobıl joldaryn salý, qaıta jańartý, jóndeý jáne kútip ustaýdaǵy ulttyq operator «QazAvtoJol» UK» AQ jalpy uzyndyǵy 6,4 myń shaqyrymdy quraıtyn «Qaraǵandy-Balqash-Qapshaǵaı», «Taldyqorǵan-Óskemen», «Qalbataý-Maıqapshaǵaı», «Aqtóbe-Qandyaǵash», «Atyraý-Astrahan» jáne «Qyzylorda-Jezqazǵan» avtomobıl joldaryna qaıta jańartyp jatyr. Memleket basshysynyń qadaǵalaýynda turǵan atalmysh jobalardy júzege asyrý bıtýmnyń jetispeýinen belgilengen merzimde aıaqtalmaı qalý qaýpi bar. Jol salýǵa kerek negizgi komponenttiń biri bıtýmmen qamtamasyz etý jyl saıyn kúrdeli problemaǵa aınalyp jatyr», - dedi D. Turǵanov Úkimet basshysynyń birinshi orynbasary Roman Sklıardyń atyna joldaǵan saýalynda.
Onyń aıtýynsha, bıtýmǵa qatysty eki negizgi problema bar. Birinshisi – bıtým tapshylyǵy bolsa, ekinshiden, tapshylyq saldarynan elimizdegi bıtýmnyń naryqtaǵy baǵasy tym qymbat. Jalpy, avtojol jobalary úshin bıtýmnyń qajet kólemi 1,1 mln tonnany, onyń ishinde respýblıkalyq jeli úshin 500 myń tonnany jáne jergilikti jeli úshin 600 myń tonnany qurap otyr.
«Shilde aıynda bıtýmnyń 4 ese tapshylyǵy baǵanyń sharyqtaýyna ákelip, tonnasyna 180-250 myń teńgege jetip jáne baǵa ósimi osymen toqtamaýy múmkin. 2022 jyldyń qarasha jáne jeltoqsan aılarynda
Reseı Federatsııasynan
100 myń tonna bıtým tasymaldaýǵa kvota ashylyp, básekege qabiletti baǵamen, ıaǵnı tonnasyna 67 myń teńgeden bastalǵan kelisimshartqa qol qoıylyp, bıtým tolyǵymen elimizge jetkizilgen. Bul mańyzdy kelisimshart jol salýshy merdiger kompanııalarǵa sáýir aıynda jol salý jumystaryn bastap ketýge úlken kómegin tıgizdi. Osy sebepti bıylǵy bıtýmnyń ótkir tapshylyǵyn joıý jáne tıimdi baǵada alý maqsatynda Reseı Federatsııasynyń quzyrly organdarymen shuǵyl túrde kelissózder júrgizý qajet», - dedi depýtat.