Bıshimbaev pen Núkenovanyń nekesin qıǵan ımamǵa qandaı shara qoldanyldy
Málimdemede aıtylǵandaı, 2022 jyldyń 17 qazanynda Astana qalasyndaǵy Respýblıkalyq bas meshitte Q.Bıshimbaev pen S.Núkenovanyń ótinishteri boıynsha kýágerlerdiń qatysýymen nekesi qıylǵan. Ekeýinen jáne olardyń týystarynan AHAT bólimine tirkelgenin rastaıtyn kýálik talap etilgende «jasalý ústinde» dep jaýap bergen.
Olardyń nekesin qıǵan respýblıkalyq bas meshit ımamy Q. Qydyrmınge tártiptik shara qoldanylyp, eskertý jasalǵan.
«Qazaqstan musylmandary dinı basqarmasynyń Jarǵysyna sáıkes QMDB-nyń resmı dinı qyzmetkerleri Qazaqstan Respýblıkasynyń qoldanystaǵy zańnamasy aıasynda jumys isteıdi. «Neke (erli-zaıyptylyq) jáne otbasy týraly» 2011 jylǵy 26 jeltoqsandaǵy Qazaqstan Respýblıkasy Kodeksiniń 2-babynyń 3-tarmaǵynda tek memlekettik organdar qıǵan neke (erli-zaıyptylyq) ǵana moıyndalatyny belgilengen. Osyǵan oraı QMDB-nyń ishki jumys tártibiniń tıisti talabyna sáıkes meshit qyzmetkerleri neke qııý rásimi aldynda bolashaq erli-zaıyptylardan Azamattyq hal aktilerin tirkeý (AHAT) bólimine tirkelgenin rastaıtyn kýálikti talap etedi.
2022 jyldyń 17 qazanynda Astana qalasyndaǵy respýblıkalyq bas meshitte Q. Bıshimbaev pen S. Núkenovanyń óz ótinishteri boıynsha kýágerlerdiń qatysýymen bolashaq erli-zaıyptylardyń nekesi qıylǵan. Atalǵan azamattardan jáne olardyń týystarynan AHAT bólimine tirkelgenin rastaıtyn kýálik talap etilgende «jasalý ústinde» dep jaýap bergen. Sonymen qatar dástúrge saı eki jaqtyń ata-analarynyń batasy men ruqsatyn alǵanyn, salt-dástúr jolymen nekelerin qıyp berýin ótingen.
Atalǵan azamattardan AHAT bólimine tirkelgenin rastaıtyn kýálikti tabandy túrde talap etpegen, ıaǵnı QMDB-nyń ishki jumys tártibin buzǵan respýblıkalyq bas meshit ımamy Q. Qydyrmınge tártiptik shara qoldanylyp, eskertý jasaldy.
Qazaqstan musylmandary dinı basqarmasy AHAT bóliminde resmı tirkelmeı nemese musylmansha neke qıylmaǵan «azamattyq neke» zına bolyp sanalatynyn málimdeıdi. Joǵaryda atalǵan teris sıpattaǵy «azamattyq nekeniń» sharıǵattaǵy úkimi – haram. Musylman balasy arty opyq jegizetin mundaı aýyr ári las kúnádan aýlaq bolýy tıis», - delingen habarlamada.
Aıta keteıik, Bıshimbaev pen onyń marqum áıeli Núkenova zańdy túrde nekelespegen. Biraq, olar eki ret bir meshitke barǵan jáne eki ret bir ımam musylmansha nekesin qıǵan. Bul týraly Bıshimbaev isine qatysty sotta aıtyldy.
Buǵan deıin Májilis depýtaty Ashat Aımaǵambetov resmı tirkeýsiz meshitte neke qııýdy zańsyz áreket dep esepteıtinin málim etken edi.