Bishkekte konfessııaaralyq kelisimniń qazaqstandyq modeli talqylandy

Foto: None
BІShKEK. QazAqparat - Qazaqstan halqy Assambleıasynyń tabysty tájirıbesi Qyrǵyzstannyń erekshe nazarynda. Bul týraly Qyrǵyzstan halqy Assambleıasy tóraǵasynyń orynbasary Bektemir Mýrzýbraıymov Bishkekte ótken «Etnosaralyq kelisim men konfessııaaralyq toleranttylyqtyń qazaqstandyq jáne qyrǵyzstandyq modelderi» atty dóńgelek ústel otyrysynda aıtty. Eki el sarapshylarynyń kezdesýi 10-11 qazan kúnderi Astanada ótetin Álemdik jáne dástúrli dinder kóshbasshylarynyń VI Sezi qarsańynda ótti, dep habarlaıdy «QazAqparat» tilshisi.

Beıtemir Mýrzýbraıymovtyń aıtýynsha, turǵylyqty emes ult ókilderiniń qazaq halqynyń mádenı dástúrlerin taný arqyly memlekettik tildi meńgerý tájirıbesi óte qyzyqty.

«Qyrǵyzstan halqy Assambleıasyndaǵy etnıkalyq toptar ókilderine  qazaqstandyq áriptesterimizdiń osy tájirıbesin nazarǵa alýdy usynar edik.  Basqa halyqtardyń rýhanı mádenıeti men tilderin meńgerý - birlik pen etnosaralyq úılesimge jeteleıtin jol ekeni belgili. Kórshilerimizdiń tájirıbesin zertteý bizdiń bul saladaǵy jeke tájirıbemizdi baıytatyny sózsiz», - dep málimdedi Assambleıa ókili.

Jalpy, konfessııaaralyq kelisimniń qazaqstandyq modeli qyrǵyz qaýymdastyǵynyń joǵary baǵasyn aldy. Osylaısha, aldaǵy Sezde Qyrǵyzstannan delegattardyń biri bolatyn «Yıman» rýhanı mádenıetti damytý qory basqarmasynyń tóraǵasy Nurjigit Qadyrbekov: «Qazaq pen qyrǵyz halyqtarynyń tamyry men qundylyqtary bir, men sonymen maqtanamyn. Biz mádenıaralyq jáne ultaralyq kelisim taqyryptary boıynsha bir-birimizben jıi ózara árekettesýimiz qajet. Ortalyq Azııa aımaǵy qashanda túrli mádenıetter ólkesi bolǵan. Sonyń arqasynda ol qazirgi kezde mádenı ortalyqqa aınalǵan, bul - negizgi baılyq», - dep atap ótti.

Qazaqstan men Qyrǵyzstannyń etnosaralyq modelderi óte uqsas - eki elde de 100-den astam ult ókilderi turyp jatyr.

Qyrǵyzstandyq ulttyq mádenı ortalyqtardyń ókilderin, sondaı-aq 2007 jyldan bastap Qazaqstan halqy Assambleıasy úshin QR Parlamenti Májilisinde depýtattyq kresloǵa 9 kvota bólinip otyrǵany qyzyqtyrdy. Bul Qazaqstan aýmaǵynda turatyn barlyq halyqtardyń múddesi zań shyǵarý deńgeıinde saqtalatynyn bildiredi. Osyǵan uqsas normany Jogorký Keneshte de ázirlep, qabyldaý usynysy jasaldy.

«Dóńgelek ústel» qatysýshylary etnosaralyq qatynastardy nyǵaıtý mańyzdylyǵyn atap ótip, eki eldiń bul baǵytta odan ári ózara árekettesýi men yntymaqtastyǵynyń joldaryn talqylady. Sharalar barysynda toleranttylyqty qalyptastyrýǵa, etnosaralyq jáne konfessııaaralyq qatynastardy úılestirýge, sondaı-aq Qyrǵyzstanda jáne Qazaqstanda azamattyq beıbitshilik pen kelisimge qol jetkizý máselelerinde áleýmettik jáne ekonomıkalyq problemalardy zertteý ádisterine erekshe kóńil bólindi.

Qatysýshylar sonymen qatar Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdentiniń 2018 jylǵy 5 qazanda Qazaqstan halqyna jarııalaǵan Joldaýynyń taqyryby osy sharada talqylanǵan basymdyqtarmen jáne baǵyttarmen úndesip turǵanyn atap ótti. Óıtkeni, eldegi halyqtyń, etnostardyń ál-aýqatynyń ósýi - birlik pen turaqtylyqtyń kepili.

  

Seıchas chıtaıýt