Biryńǵaı ekonomıkalyq keńistik: Uttyq pa, utyldyq pa?» - BAQ-qa sholý
***
«Egemen Qazaqstan» basylymynda «Prezıdenttiń jumys kestesi: 2012 jyldyń negizgi qorytyndylary» atty taqyryppen saraptama berilgen. «Shetel saparlaryn, óńirlerge jasalǵan jumys saparlaryn, túrli otyrystar men keńesterdi, halyqaralyq jáne respýblıkalyq forýmdardyń, konferentsııalar men sezderdiń jumystaryna qatysýyn, sheteldik memleket jáne qoǵam qaıratkerlerin qabyldaýlaryn, jurtshylyq pen eńbek ujymdarynyń ókilderimen kezdesýlerin, ónerkásip kásiporyndary men áleýmettik obektilerde bolýlaryn qosa alǵanda, Prezıdent N.Á.Nazarbaevtyń qatysýymen jyl boıy 700-den astam hattamalyq is-sharalar ótti», - dep jazady gazet.
«Egemen Qazaqstan» gazetiniń jazýynsha, jer astyn barlaý men burǵylaý jumystarynyń qarapaıym turǵyndar túsine de, túısine bermeıtin tustary jeterlik. Geologııa men geodezııa tilinde burǵylaý shlamy degen uǵym bar. Bul, burǵylaý kezinde paıda bolatyn usaq, untaq ýly qaldyqtar degen túsinikti beredi. Eger osy óndiristik qaldyqtar der ýaqytynda jınalyp alynyp, arnaıy jasaqtalǵan oryndarǵa kómilmese qorshaǵan ortaǵa aıtarlyqtaı zııanyn tıgizedi. Oral óńirindegi prokýratýra organdary tıisti tekserýler men qadaǵalaýlar barysynda bul baǵyttaǵy ekologııalyq talaptardyń belden basylǵanyn anyqtady. Atap aıtqanda, Zelenov aýdanynyń ıAnvartsevo aýyldyq okrýgi aýmaǵynda 816 tekshe metr kóleminde ýly ónerkásiptik qaldyqtar ashyq jerde jınalmaı qalǵan. Bul materıal basylymnyń búgingi sanynda «Ekologııalyq alaıaqtar anyqtalýda» degen taqyryppen kópshilik nazaryna usynylyp otyr.
***
«Qoljetimdi baspana-2020» baǵdarlamasyna qatysýshylardy birqatar túzetýler kútip tur. Eń aldymen bul baǵaǵa qatysty. Qazaqstandyqtardy qoljetimdi baspanamen qamtamasyz etý mindetin sheshýdiń keshendi amalyn eskere kelip, Úkimet sharshymetrge baǵany tómendetýge tyrysýda.
Keshendi amaldyń máni - qoljetimdi baspanany salýdyń kópqyrly shemasyn qalyptastyryp, ony iske asyrý bolyp tabylady. Ekinshi aspekt - satý qunynyń qurylystyń ózindik quny men rentabeldiligine tikeleı táýeldi ekendigin eskere otyryp, Mınıstrler kabıneti sharshy metrdiń qunyn tómendetýdiń batyl sharalaryn qabyldaýǵa sheshim qabyldap otyr. Muny qurylys materıaldary shyǵynyn tómendetý arqyly jasaý kózdelýde. Alaıda bul qurylys salasynda qoldanylatyn ónimderdiń sapasy tómendeıdi degendi bildirmeıdi. Tipti kerisinshe bolýy da múmkin. Bar másele - Qazaqstanda óziniń qurylys materıaly óndirisin qurý jáne qýatyn arttyrý jónindegi alǵashqy qadam jasaýda bolyp otyr»,-dep jazady «Aıqyn» basylymy búgingi sanynda. Osy jaıynda tolyq bilgińiz kelse, gazettegi «Úkimet úıdiń baǵasyn qalaı tómendetpek?» atty maqalany oqyp shyǵyńyz.
Osy basylymda «BEK: Uttyq pa, utyldyq pa?» degen taqyryppen maqala jaryq kórdi. «Aıqynnyń» jazýynsha, esikten kirgen «Jylan jylynda» bir túrki, qos slavıan eli arasyndaǵy «erkin keńistikti» qalyptastyrý úderisi aıaqtalatynǵa uqsaıdy. Keshe Parlamentte bıylǵy jyldyń sáýir aıynda «Biryńǵaı ekonomıkalyq keńistikke» múshe memleketter basshylarynyń qorytyndy otyrysy ótetindigi habarlandy. Tıisinshe, qazaqstandyq zań shyǵarýshy bılikten naýryz aıynyń sońyna deıin Qazaqstan, Reseı jáne Belarýs arasyndaǵy osy jańa uıymǵa qatysty barlyq zańdardy qabyldap al, kelisimderdi tegis ratıfıkatsııalap úlgerý «suraldy». Demek, qalaýlylarǵa qarqynǵa qarqyn qosyp, janushyra-jantalasa jumys isteýge týra keletinge uqsaıdy.
***
«Lıter» basylymynyń jazýynsha, Ázirbaıjan Qazaqstannyń latynǵa kóshýi umtylysynda óziniń tájirıbesimen bólisýge daıyn ekenin jetkizgen eken. Atalǵan eldiń elshisi Zakır Gashımovtyń aıtýynsha, Qazaqstannyń latynǵa aýysýy túrkitildes halyqtardyń budan ary qaraı tyǵyz ózara túsinistigine yqpal etedi jáne memleketter arasyndaǵy qarym-qatynastardy damytýǵa jańa serpin bermek.
Basylymda Ázirbaıjan burynǵy keńestik respýblıkalardyń ishinde Odaqtyń ydyraǵanynan keıin táýelsizdikti alysymen osyndaı qadamdy alǵashqy júzege asyrǵan elderdiń biri ekeni atalyp ótken.