Birligi bekemniń berekesi baıandy

ASTANA. QazAqparat - Atyraýda Qazaqstan halqy Assambleıasynyń qo­ǵam­dyq kelisim keńes­teri­niń óńiraralyq otyrysy ótti. Oǵan Qazaqstan halqy Assam­bleıasy Tóraǵasynyń oryn­basary - Hatshylyq meńge­rý­shisi Eraly Toǵjanov, oblys ákimi Nurlan Noǵaev, son­daı-aq, Atyraý, Batys Qazaq­stan, Mańǵystaý jáne Aqtóbe oblystarynyń qoǵamdyq keńes músheleri qatysty.

Otyrys barysynda qoǵamdyq kelisim keńesteriniń jumysyn uıymdastyrýdaǵy Batys Qazaq­stan oblysynyń tájirıbesi qa­raldy. «Bizdiń basty mindetimiz - el tynyshtyǵynyń saqtalýyn qamtamasyz etý, bul oraıda, qo­ǵamdyq kelisim keńesteriniń at­qaratyn róli joǵary», dep atap ótti Qazaqstan halqy Assam­bleıasy Tóraǵasynyń orynbasary - Hatshylyq meńgerýshisi E.Toǵ­janov. Onyń pikirinshe, qoǵamdyq kelisim keńesteriniń músheleri qatarynda bedeldi adamdardyń bolýy tıis. Mundaı keńester tek oblys ortalyǵynda ǵana emes, aýyl-aýyldarda da túsinik ju­mystaryn úzbeı júrgizýi qajet. Osy oraıda Batys Qazaqstan, Qyzylorda, Soltústik Qazaqstan oblystaryndaǵy qoǵamdyq keli­sim keńesteriniń jumysynda bel­sendilik, júıelilik bar.

«Qoǵamdaǵy eń ózekti máseleler qatarynda, birinshiden, elimizdegi etnostyq qarym-qatynasty nyǵaıtý, ekinshiden, dinı ahýal tur. Táýelsizdiktiń alǵashqy jyldary halyqaralyq deńgeıdegi sarapshylar Qazaqstanda etnostyq jáne konfessııalyq máselelerge baılanysty táýelsizdigimizge jáne bolashaǵymyzǵa úlken kúmánmen qaraǵan bolatyn. Biraq, bizdiń elimizdegi birliktiń bekemdigi berekemizdi arttyrdy, - deıdi Eraly Luqpanuly. - Din máselesin ashyq talqylaýymyz qajet. El múddesi úshin qajetti batyl oılardyń barlyǵy qoǵamdyq kelisim keńesterinde aıtylýy kerek. Eldiń qaýipsizdigi - tek quqyq qorǵaý organdarynyń emes, búkil qoǵamnyń, ár azamattyń, ár otbasynyń máselesi. Munyń barlyǵyn qoǵamnyń atsalysyp qatysýymen sheshýimiz kerek. Sol sebepten, Atyraý oblysynda aımaqtyq jıyn ótizip, osy máselelerdi talqyladyq. Jalpy, qoǵamdyq kelisim keńesterinde áleýmettik máseleler de qaralady. Halyqqa keńesterde qozǵalǵan máseleler men olardyń sheshimi týraly aqparattar jetkizilýi tıis».

Batys Qazaqstan oblysy Qazaqstan halqy Assambleıasynyń hatshylyq meńgerýshisi Ǵaısa Qapaqovtyń málim etýinshe, qoǵamdyq kelisim keńesterin qurý ıdeıasy dál osy óńirden bastaý alypty. Aldymen, 2012 jyly «Ýralagroremmash», «Jaıyq et», «Oralenergo», «ZapKazREK» sekildi eń iri kásiporyndar janynan qurylǵan osyndaı keńes­terdiń mańyzy artyp otyr. Óıt­keni, mundaı keńester, birin­shiden, kásiporyndardaǵy eńbek qatynasyn retteýdiń, sonymen birge, bılik pen buqara arasyndaǵy baılanysty nyǵaıtýdyń eń ońtaıly tetigi retinde oń nátıje beredi. Osynaý jańashyl ıdeıa Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń tarapynan qoldaýǵa ıe bolypty.

Qoǵamdyq kelisim keńesteriniń jumysyn jetildirý, túsindirý maqsatymen kóshpeli otyrys­tar men dóńgelek ústelder ót­kizilipti. Keńesterdiń jyl boıyna atqaratyn jumystarynyń jospary bekitilipti. 2013 jyldan beri qoǵamdyq kelisim keńesteriniń oblystyq forýmyn ótkizý dástúrge enipti. Bıyl bul forým tórtinshi ret ótki­zilgeli otyr. Ásirese, etnostar ara­syndaǵy kelisimdi nyǵaıtýdyń san alýan joldary bar. Sonyń mádenı baılanystardy damytý men tájirıbe almasý úrdisteri de úlgi eterlikteı. Qazir bul óńir­degi oblystyq qoǵamdyq keli­sim keńesiniń quramynyń sapa­lyq deńgeıin tarqatar bolsaq, oǵan memlekettik qyzmet pen depý­tat­tyq korpýstan 9 adam, saıası par­tııalardyń 6 múshesi, etnomádenı birlestikterden - 16, din salasynan - 2, sonymen birge, 10 kásipker engizilgen. Keńestiń otyrystarynda túıindi prob­lemalardy, kez kelgen janjal­dy ońtaıly she­shý joldary izdes­tiriledi. Eń bastysy, eldegi turaq­tylyq pen kelisimdi bekite túsýge qosar úlesi molaıyp otyr.

Mundaı keńester Atyraý oblysynda bar. Máselen, Jylyoı aýdanynyń ákimi Maqsym Іzba­sov­tyń málim etýinshe, eldi meken­derdegi qaýymdastyq músheleri qatarynan kásibı emes 8 medıator tańdalyp, olardy halyqqa tanystyrý, atqaratyn qyzmeti, ara­aǵaıyndyq kelispeýshilikterde resmı sotqa júgingennen góri medıator qyzmetin paıdalanýdyń tıimdiligi týraly turǵyndarǵa túsinik berilýde eken. Bul aýdan, ásirese, óz esebinen qarjy bó­lip, túrli demeýshilik kómekter be­rýge ázir kásipkerlerimen tanymal bolyp keledi. Mundaǵy kásipkerdiń biri balabaqsha, ekin­shisi, sporttyq keshen, taǵy bireýi jasy 90-nan asqan qarııaǵa úı salyp beripti. Osy aýdan aýma­ǵyn­da jumys jasaıtyn kásip­oryn­dar ımandylyq ordasy - meshit­terdi keńeıtý, kópqabatty úı­ler­­diń sý jelisin jańartý, saıa­­­baq salý sekildi alýan-
alýan isterge demeýshilik qarjy bó­lipti.

E.Toǵjanovtyń aıtýynsha, qoǵamdaǵy eń ózekti máseleler, sonyń ishinde jas urpaqtyń tárbıesine, keleshegine qatysty máseleler de ashyq qaralǵany jón. Óıtkeni, kez kelgen shıe­le­nisti ahýaldyń aldyn alýǵa bolady. Jalpy, mundaı keńes­ter­diń jumysy jaǵa jyrtyp, bas jaryp, kóz shyǵaryp, qol-aıaq syn­dyratyndaı esersoq áreket­terge tosqaýyl qoıýda da jemisin berýi tıis. Qazir túrli alaýyz­dyqty ulastyratyndaı shetin máselelerdiń týyndaýyna jol bermeý úshin de keńester jumysyn shırata túsken jón.

Jastar demekshi, sońǵy kezde jastardyń ımandylyq jolyna bet burǵany baıqalady. Alaıda, bári birdeı asyl dinniń týra jolymen júre me? Álde dástúrli emes jat aǵymnyń jeteginde me? Osy oraıda, Din isteri komıtetiniń tóraǵasy Ǵalym Shoıkınniń málim etýinshe, elimizdiń batys óńirlerinde jat aǵymnyń jetegine eretin jastar qatary áli de azaımaı otyr. Bul óńirlerde teologtardyń azdyǵynan bolýy da múmkin. Óıtkeni, qalaı ıse solaı maıysatyn jas shybyqtyń keıpindegi jastarǵa din týraly túsinik jumystary tolyq jetpeı jatady. Olar, ásirese, dinı kitaptardy óz betinshe oqyp, keıbiri jat aǵymnyń jetegine iles­kenin baıqamaı qalady. De­mek, áli batys óńirlerde dinı saýaty mol teologtardyń qajettigi ańǵarylyp otyr.

Teginde birligi bekem eldiń ǵana berekeli tirligi baıandy bol­maq.