Birlesken qımyldardyń mańyzdylyǵyna jyl ótken saıyn kózimiz jete túsýde– A. Mamytbekov
Minbege shyǵyp sóılegen baıandamashylardyń aıtqandarynan dástúrge aınalǵan Astanalyq ekonomıkalyq forýmnyń mańyzy jahandyq ekonomıkadaǵy ahýal kúrdelenip bara jatqan myna zamanda tipten ulǵaıa túskendigi ańǵaryldy.
Bulaı deýimizge negiz de joq emes. Dúnıeni dúrliktirip, ábigerge salǵan álemdik qarjy daǵdarysy, munaı men azyq-túlik baǵasynyń myń qubylýy, jer betinde bolyp jatqan túrli tabıǵı apattardyń saldary álemdik ekonomıkada onsyz da jetip artylatyn máselelerdi odan ári ýshyqtyra túskendeı. Bir anyǵy - kún ótken saıyn bir-birimen ıntegratsııalanyp, bir-birimen tyǵyz baılanysqa túsken álemde bul máselelerdi japadan-jalǵyz sheshý múmkin emes. Bul barshaǵa málim jáıt. Osyǵan qaraı forýmǵa qatysýshylar da ekonomıka salasynda qordalanǵan máselelerdi birneshe baǵyttarǵa bólip qarastyrdy. Olardyń ishinde sońǵy ýaqytta álem elderiniń erekshe nazaryn aýdartyp otyrǵan ózekti ári kúrdeli máselelerdiń biri - azyq-túlik qaýipsizdigi de nazardan tys qalmady.
Azyq-túlik máselesiniń jyl saıyn kúrdelenip bara jatqandyǵyn forýmǵa qatysýshylar da moıyndaıdy. Sheteldikterdiń pikirlerinshe, keń baıtaq jeri bar, tabıǵı resýrstarǵa asa baı Qazaqstan búginde azyq-túlik qaýipsizdigi salasynda qalyptasqan máselelerdi sheshýge qaýqarly memleketterdiń biri. Qazaqstan álemdegi un men astyqty eksportaýshy iri memleketterdiń biri bolyp tabylatyndyǵy belgili. Onyń ústine elimizde memleket tarapynan kórsetilgen udaıy qoldaýdyń arqasynda agrarlyq sektor qarqyndy damyp keledi. Sonymen qatar qazirgi qalyptasqan jaǵdaı Qazaqstannyń álemdik naryqqa aýyl sharýashylyǵy ónimderin kóptep eksporttaı túsýine múmkindik týdyryp otyr. Al bul degenińiz - álemdi alańdatyp otyrǵan azyq-túlik qaýipsizdigin qamtamasyz etýge yqpal etetin tyń kúsh. Qazaqstanǵa osy qarqyndy báseńsitip almaý úshin agrarlyq sektordy damytýǵa baǵyttalǵan qazirgi saıasatty belsendi jalǵastyrý kerek. Buǵan qosa halyqaralyq yntymaqtastyq máselesin de nazardan tys qaldyrmaǵan jón. Sebebi azyq-túik qaýipsizdigi tek mol kólemde óndirilgen azyq-túlik qana emes. Óndirilgen ónimniń tıisti suranysqa ıe bolýy úshin onyń sapasy da halyqaralyq talaptarǵa saı bolǵany kerek. Buǵan qosa Qazaqstan jerinde qazir joǵary tehnologııalardy tıimdi paıdalana bilse, budan da zor tabysqa kenelýge bolatyn, osy ýaqytqa deıin múldem paıdalanylmaǵan rezervter bar. Osy rezervter bolashaqta elge ınvestorlardy tartyp, shash-etekten paıda tabýǵa múmkindik beredi. Demek, aýyl sharýashylyǵy salasyn damytý Qazaqstannyń ál-aýqatyn arttyryp, halyqaralyq bedelin de kótere túspek. Munymen elimizdiń aýyl sharýashylyǵy mınıstrligine jańa taǵaıyndalǵan basshysy Asyljan Mamytbekov de kelisti.
Onyń sózine qaraǵanda, Qazaqstan ekonomıkasynda agrarlyq sektordyń atqaratyn róli zor. Qazaqstandyqtar aýyl sharýashylyǵy salasynyń damýy memleket úshin ǵana emes, ózi turyp jatqan aımaq halqy úshin de paıdasy tıetinine senedi. Aýyl sharýashylyǵy jalpy alǵanda Qazaqstandaǵy ishki jalpy ónimniń qomaqty bóligin alyp jatyr deýge kelmeıdi. Esesine osy salada qyzmet etip jatqan azamattardyń sany qanshama. A. Mamytbekovtyń pikirinshe, azyq-túlik qaýipsizdigi agrarlyq sektordaǵy óndirilgen mol ónimniń kólemimen jáne onyń sapasymen qatar ónim baǵasynyń qalyń kópshilikke qoljetimdiligimen de baılanysty. Baǵasy sharyqtap turǵan, eshkim satyp ala almaıtyn ónimniń azyq bolyp jarytpasy túsinikti. «Qoryta kelgende, agrarlyq sektor Qazaqstan ekonomıkasyndaǵy mańyzdy baǵyttardyń biri bolyp qala bermek. Memleket basshysynyń eldiń ekonomıkasyn ilgeriletýdegi basym 7 baǵyttyń biri retinde aýyl sharýashylyǵy salasyn ataýy tekten-tek emes. Biz Qazaqstannyń aýyl sharýashylyǵynyń jaǵdaı tek elimiz úshin ǵana emes, búkil aımaqty tolǵandyratyn máselelerdiń biri ekenin jaqsy túsinemiz. Osy sebepten agrarlyq sala táýelsizdik jyldarynda úzdiksiz damytylyp keldi. Nátıjesinde osy sońǵy 10 jyldyń ishinde ishki jalpy ónim kóleminiń 3,5 esege artýyna yqpal etti. Aýyl sharýashylyǵy ónimderi 3 esege ósti. Al un men astyq eksport jaǵynan elimiz sońǵy 5-6 jyldyń kóleminde álemdegi kóshbasshylardyń biri bolyp keledi. Sońǵy 15 jylda aýyl sharýashylyǵy salasyna tartylǵan ınvestıtsııa kólemi 15 esege ósti. Onyń ishinde jekelegen ınvestıtsııa kólemi 60 paıyzdan asady», - dedi mınıstr.
Onyń sózinshe, álemdik qarjy daǵdarysy aýyl sharýashylyǵy salasynda qalyptasqan birqatar máselelerdiń betin ashyp berdi. Alaıda ol memleket úshin sonshalyqty kúrdeli problema týdyrǵan joq. Der kezinde qoldanylǵan sharalardyń arqasynda, 2008-2009 jyldary memleket bul salaǵa 4 mıllıon AQSh dollaryn bóle otyryp, ishki naryqtyń turaqtylyǵyn saqtap qaldy. Sonyń arqasynda Qazaqstan qazir Ortalyq Azııany bıdaı men unmen qamtamasyz etetin beldi oıynshylardyń birine aınalyp otyr. Qazaqstan óziniń osy aımaqtaǵy mindetin jaqsy túsinedi. Sondyqtan da ol ótken jylǵy elde oryn alǵan qýańshylyqqa qaramastan esportqa shekteý qoıǵan joq, ishki naryqtaǵa baǵanyń qubylýyna da jol bermedi. ıAǵnı nan ónimderiniń baǵasy daǵdarysqa deıingi baǵanyń deńgeıinde saqtaldy.
Mınıstr sózinde Qazaqstan qoldanyp otyrǵan osyndaı ıgi sharalarǵa qaramastan azyq-túlik qaýipsizdigine baılanysty qaterler bolashaqta týyndamaıdy deýge bolmaıtyndyǵyn atap kórsetti. Sondyqtan birlesken halyqaralyq deńgeıde sharalardyń qolǵa alynýy Qazaqstan úshin de mańyzdy. «Ortaq maqsatqa jetý úshin biz qolda bar barlyq múmkindikterdi qarastyrýymyz kerek. Bilesken qımyldardyń qanshalyqty mańyzdy ekendigine biz jyl ótken saıyn kóz jetkizip kelemiz. 2009 Qazaqstan óte mol kólemde astyq jınady. Osy ýaqytta astyq baǵasy quldyrap ketti. Eger bizde osy másele boıynsha astyqty ımporttaýshy eldermen tıisti kelisimder bolǵanda, biz astyqty tómen baǵamen bolsa da ótkizetin edik. Al ony ımporttaýshy elder úshin de paıdaly bolar edi. Qazaqstan úshin mundaı yqpaldastyq óte paıdaly. Óıtkeni biz úshin turaqty eksport naryǵy bolýy da baǵanyń shekten tys tómen bolmaýy da mańyzdy. Al astyqty ımporttaýshy elder úshin baǵanyń shekten tys joǵary bolmaýy paıdaly. Óıtkeni biz qolyńda qarjyń bola tura qajettińdi taba almaı qalǵan kezderdiń de kýási boldyq. Qoryta kelgende, aıtarymyz bar másele birlikte bolyp otyr. Tek birlesken, kelisilgen túrde qımyldaǵanda ǵana bolashaǵymyzdyń jarqyn bolatynyna kóz jetkizip otyrmyz», - dedi A.Mamytbekov.