Birqatar óńirde jylytý maýsymy shtattyq rejımde bastaldy - mınıstrlik
QR Energetıka mınıstrliginiń Atomdyq jáne energetıkalyq qadaǵalaý men baqylaý komıtetinde selektorlyq keńes ótip, jylytý maýsymyna daıyndyq pen bastaý máseleleri talqylandy.
Atap aıtqanda, elektr stantsııalary men jelilerdiń, turǵyn úı-kommýnaldyq sharýashylyǵy obektileriniń daıyndyǵy, sondaı-aq óńirlerde otyn daıyndaý máseleleri talqylandy.
Atalyp ótkendeı, elimizdiń kóptegen óńirlerinde jylytý maýsymy bastalyp, shtattyq rejımde júrip jatyr. Al, ońtústik óńirlerde 10-15 qazan aralyǵynda bastalady dep josparlanǵan.
30 qyrkúıekte energııa óndirýshi jáne energııa berýshi uıymdardyń kúzgi-qysqy kezeńge daıyndyq pasportyn alýǵa qujattardy qabyldaý aıaqtaldy. Daıyndyq pasportyn alý qaǵıdalaryna sáıkes olardy berý merzimi 19 qazanǵa deıin sozylady. Qazirgi ýaqytta energetıkalyq kásiporyndardan túsken qujattardy qaraý jumystary atqarylyp jatyr. Búgingi tańda 161 ótinish túsken, onyń 77-si (54 stantsııa, 23 jeli) berildi, taǵy 84-i (40 stantsııa, 44 jeli) qaralý ústinde.
Keńes qorytyndysy boıynsha jóndeý jumystaryn sapaly aıaqtaý jáne otynnyń normatıvtik qoryn qatań saqtaý qajettigi tapsyryldy.
Aıta ketsek, atalǵan keńeske Indýstrııa jáne ınfraqurylymdyq damý mınıstrliginiń, «KEGOC» AQ, «Qazaqstan temir joly» UK» AQ, «QazTransGaz Aımaq» AQ, oblystar men Astana, Almaty, Shymkent qalalary ákimdikteriniń, sondaı-aq energetıkalyq kásiporyndardyń ókilderi qatysty.
Foto: gov.kz