Byltyr sút bezi obyrynan 1 myńnan astam áıel kóz jumǵan

<p>ASTANA. KAZINFORM &ndash; Densaýlyq saqtaý mınıstrligi sút bezi obyryn anyqtaý úshin áıelderdi&nbsp;ýaqtyly skrınıngten ótýge shaqyrdy. Bul týraly vedomstvonyń baspasóz qyzmeti málim etti.</p>

Sút bezi obyry búginde Qazaqstanda ǵana emes, búkil álemde onkologııalyq aýrýlardyń eń kóp taralǵan túrleriniń biri bolyp sanalady.

DDSU derekteri boıynsha, bul obyr qaterli isik dıagnozdarynyń 21%-yn quraıdy. Álemdik statıstıkaǵa sáıkes jer sharyndaǵy árbir segizinshi áıel sút bezi obyrymen aýyrady.

Áıelderdiń osy qaýipti aýrý týraly habardar bolýy úshin jyl saıyn 15 qazanda Dúnıejúzilik sút bezi obyrymen kúres kúni atap ótiledi.

Qazaqstanda tek 2023 jyly sút bezi obyrynyń 5,5 myńnan astam jańa jaǵdaıy anyqtaldy. Bir jyldyń ishinde bul aýrýdan 1 myńnan astam áıel kóz jumǵan. Sonymen qatar, sút bezi obyryn erte kezeńde ýaqtyly dıagnostıkalaý kezinde áıelderdiń tolyq emdelýi 95%-ǵa jetedi, - delingen mınıstrlik habarlamasynda.

Bul aýrýdyń profılaktıkasy jáne erte dıagnostıkalaý maqsatynda 40 pen 70 jas aralyǵyndaǵy árbir áıel 2 jylda 1 ret sút bezi obyryna mammologııalyq skrınıngten ótýi kerek.

MÁMS sheńberinde tegin onkoskrınıngti tirkelgen jeri boıynsha emhanalardan ótýge bolady.

Buǵan deıin, qyrkúıekte respýblıkada jiti respıratorlyq vırýstyq ınfektsııanyń 544 myńnan astam jaǵdaıy tirkelgeni habarlandy.

Sondaı-aq, josparly gospıtalızatsııaǵa daıyndyq jeńildetilgeni anyqtaldy.