Byltyr bir ǵana Túrkistan oblysynyń bilim salasynda mıllıardtaǵan aqsha jymqyrylǵan
Eń iri jymqyrý Túrkistan, Jetisý, Almaty, Qyzylorda, Aqtóbe oblystary men Almaty qalasynda anyqtaldy.
Túrkistan oblysynyń eki aýdanynda ǵana Shardara jáne Saryaǵash bilim bólimi qyzmetkerleri úsh jyl ishinde 3,7 mlrd teńge jymqyrǵan. Qazirgi ýaqytta tergeý júrip jatyr.
Jetisý oblysynda Taldyqorǵan qalasy bilim bóliminiń bas býhgalteri bastaǵan uıymdasqan qylmystyq topqa qatysty tergeý aıaqtaldy.
Qarajat bilim salasynyń qyzmetkeri emes tulǵalardyń shotyna aqsha aýdarý arqyly jymqyrylǵan.
Sonymen qatar, quramynda 3 bilim bóliminiń qyzmetkeri men 10 mektep býhgalteri bar qylmystyq toptyń músheleri ózderine jáne basqa mektep qyzmetkerlerine belgilengen jalaqydan joǵary jalaqy tólegen.
Olarǵa jalpy somasy 4,2 mlrd teńgeden astam shyǵyn kelgen.
Zalaldy óteý maqsatynda jalpy somasy 3 mlrd teńgege qatysýshylardyń múlki tárkilendi.
Qylmystyq is qabyldanǵan sheshimniń zańdylyǵyn tekserý jáne sotta aıyptaýdy odan ári qoldaý úshin qadaǵalaý organyna berildi.
Bul rette jymqyrý faktilerine baqylaýshy organdardyń laýazymdy adamdarynyń qamqorlyǵy kezinde jol berildi.
Ótken jyldyń qarasha aıynda Taldyqorǵan qalalyq sotynyń úkimimen bilim basqarmasynyń bas mamany D. Tólebaı sottaldy.
Ol Taldyqorǵan qalasyndaǵy orta mektepterdiń tarıftik tizimin jalaqynyń joǵary qajettiligimen kedergisiz qaraǵany jáne kelisip, laýazymdyq ókilettigin asyra paıdalanǵany úshin kináli dep tanyldy.
Tergeý barysynda D. Tólebaı jemqorlyq qylmys jasaǵany úshin kináni tolyq moıyndap, is júrgizý kelisimin jasasý jóninde ótinish bildirdi.
Sot úkimimen oǵan memlekettik qyzmette qyzmet etý quqyǵynan ómir boıyna aıyra otyryp, 3 jyl 6 aıǵa bas bostandyǵyn shekteý túrindegi jaza taǵaıyndaldy.
Osy sot úkimimen 2023 jylǵy shildede Almaty oblysy boıynsha tekserý komıssııasynyń memlekettik aýdıtory B. Botabekov kináli dep tanyldy.
Ol Taldyqorǵan qalasyndaǵy mektepterdiń birinde aýdıtorlyq tekserý barysynda anyqtalǵan jymqyrý faktilerin jasyrǵany úshin 500 myń teńge kóleminde para aldy dep aıyptaldy.
Qylmystyq is kináni moıyndaýyna baılanysty jedeldetilgen tártippen aıaqtaldy.
Sot sheshimimen B. Botabekovke paranyń 15 eselengen somasy — 7,5 mln teńge aıyppul salyndy.
Sonymen qatar, Taldyqorǵan qalasynyń bilim bóliminiń basshysy asa aýyr jemqorlyq qylmys jasaýda áshkerelendi.
Ol anyqtalǵan jymqyrý faktilerin jasyrǵany úshin bilim bóliminiń bas býhgalterinen 280 mln teńge kóleminde para alý boıynsha aıypty.
Qazirgi ýaqytta aıyptalýshyǵa qatysty qylmystyq is sotta qaralyp jatyr.
Aqtóbe oblysynda Aqtóbe qalasy orta mektebiniń bas býhgalterine qatysty qylmystyq is qaralyp jatyr.
Tergeý málimeti boıynsha, 8 jyl boıy ol óziniń banktik shotyna jalaqy túrinde aqsha aýdarǵan. Qylmystyq is boıynsha jalpy zalal 413 mln teńgeden asty.
Tek bir jyldyń ishinde ol ózine 200 mln teńgeden astam qarajat aýdarǵan, bul — búkil mekteptiń jyldyq eńbekaqy qorynyń 30%.
Sonymen qatar, atalǵan mekteptiń dırektoryna qatysty qylmystyq is sotqa jiberildi, ol óziniń laýazymdyq ókilettikterin asyra paıdalanyp, bas býhgalterge óziniń ETsQ kiltin tapsyrdy, sonyń saldarynan joǵaryda atalǵan jymqyrý faktileri jasaldy.
Budan basqa, ol naqty jumys istemeıtin pedagogke, sondaı-aq mektep qyzmetkerlerine belgilengen jalaqydan artyq jalaqy aýdarý arqyly 6 mln teńgeden astam somaǵa qarajat jymqyrý boıynsha kúdikti.
Bıýdjet qarajatyn josparlaý jáne ıgerý protsesterindegi jemqorlyq táýekelderin bolmas úshin Pavlodar, Aqmola jáne Túrkistan oblystarynda bilim salasynyń bıýdjetin tsıfrlandyrý boıynsha pılottyq joba iske qosyldy.
Ol bilim salasynda mıllıardtaǵan teńgeni jymqyrý sebepterin joıý maqsatynda bıýdjettik ótinimderdi qalyptastyrý jáne usyný protsesin avtomattandyrýdy kózdeıdi.
Aqparattyq júıeni testileý nátıjesi oń bolǵan jaǵdaıda, joba búkil el boıynsha iske qosylady.