Bilim týraly zańǵa qashyqtan oqytý júıesin engizý qajet - Raýan Kenjehanuly
- Aldymen Ulttyq qoǵamdyq senim keńesiniń belgili bir salada sheshim qabyldaýdaǵy róli jaıly aıtyp berseńiz...
- Ulttyq qoǵamdyq senim keńesi – Memleket basshysynyń qoǵam men memleket arasyndaǵy baılanysty nyǵaıtý úshin ártúrli salalarda belsendilik tanytyp júrgen, jumys tájirıbesi, biligi mol azamattardy jınap, qoǵamdyq mańyzy bar máselelerdi talqylaý, olardyń sheshimin birlese tabý maqsatynda qurylǵan dánekerlik alań, konsýltatıvtik-keńesshi organ.
Ulttyq qoǵamdyq senim keńesiniń osy ýaqytqa deıin úsh otyrysy ótti. Keńes músheleri saıası modernızatsııa, ekonomıkalyq modernızatsııa, áleýmettik modernızatsııa baǵyttary boıynsha shartty toptarǵa bólingen. Óz baǵyttary boıynsha qordalanǵan máselelerge qatysy pikirlerin bólisip, tájirıbelerin ortaǵa salady, usynystaryn daıyndaıdy. Sol usynystardyń negizinde salaǵa jaýapty memlekettik organ ókilderimen, tıisti mınıstrlikterdiń nemese basqa da vedomstvolardyń basshylarymen kezdesedi. Usynys berý bar da, biraq ony júzege asyrý tetikterin bilý, soǵan sáıkes sheshim usyný basqa. Osy máseleler jan-jaqty talqylanady. Osylaısha birneshe ret talqylanǵan usynystar Ulttyq qoǵamdyq senim keńesiniń otyrysynda kópshilikke tanystyrylady. Mańyzdy, sheshý, iske asyrý joly anyqtalǵan usynystardy Prezıdent úkimetke tapsyrma retinde beredi. Qazir osyndaı júıeli negizde jumys júrip jatyr.
- Osy alańda kóterilgen bilim berý salasyna qatysty naqty usynystar jaıly aıtyp ótseńiz. Keńes múshesi retinde ózińiz qandaı máselelerdi kóterdińiz?
- Men keńes aıasyndaǵy áleýmettik máselelermen aınalysatyn toptyń múshesimin. Bul top densaýlyq saqtaý, bilim berý, áleýmettik qamsyzdandyrý sekildi áleýmettik máselelerge qatysty usynystardy talqylap, jınaqtaıdy. Ulttyq qoǵamdyq senim keńesiniń mamyr aıyndaǵy úshinshi otyrysy bilim berý máselelerine arnaldy. Prezıdenttiń osyndaı keńestiń bir otyrysyn tek bilim salasyna arnaýy óte mańyzdy, durys qadam boldy dep esepteımin. Elimizdiń qaı salada bolmasyn ilgerileýine, alǵa jyljýyna, damýyna tikeleı áser etetin sala – osy bilim berý júıesi. Biz bul kezdesýge daıyndyq aıasynda bilim jáne ǵylym mınıstrimen, Premer-mınıstrdiń áleýmettik salaǵa jaýap beretin orynbasarymen kezdestik.
- Osy usynystardyń qaısysy qoǵam qoldaýyna ıe bolyp, júzege asyp jatyr? Usynystar negizinde qandaı zańnamalyq aktilerge ózgeris engizildi?
- Árıne, biz aıtqan usynystardyń barlyǵy birdeı naqty sheshimderge aınalyp ketýi múmkin emes. Degenmen birqatar usynystarymyz qabyldanyp, ári qaraı olardy iske asyrýǵa baǵyttalǵan naqty qadamdar jasalyp jatyr. Máselen, Ulttyq qoǵamdyq senim keńesi jıynynda bolashaq pedagog mamandardy daıyndaý, muǵalimder mártebesin kóterý jáne qorǵaý máselelerine tıisti deńgeıde nazar aýdarý qajettigi aıtyldy. Berilgen usynystardyń negizinde pedagogıkalyq mamandyqtarǵa túsetin abıtýrıentterge qoıylatyn talaptar kóterildi. Muǵalim bolǵysy keletin talapker Ulttyq biryńǵaı testileýden kem degende 70 ball jınaýy tıis. Bul óte mańyzdy. Ókinishke qaraı, sońǵy jyldary bul mamandyqqa keri suryptaý júrip, sapa óte tómendep ketti. Sonymen birge, pedagogıkalyq mamandyqta oqıtyn stýdentterge tólenetin shákiratqy edáýir ósip, 42 myń teńge mólsherine deıin kóterildi. Bul da - qabiletti jastardy yntalandyratyn, ústemeleıtin jaqsy bastama.
Qazirgi tańda Qazaqstandaǵy 7 400 mektepte jalpy sany 3,5 mıllıonnan asa oqýshy bar. Onyń 70 paıyzy eki aýysymda, 200 myń bala úsh aýysymdy mektepte oqıdy. Sapaly bilim berý úshin mekteptiń bir aýysymda jumys isteýi óte mańyzdy. Ol úshin mektepter kóptep salynýy kerek. Qazir keńinen qoldanylyp jatqan memlekettik-jekeshelik áriptestik mehanızmderin, bilim berýdi jan basyna bólip qarjylandyrý sekildi tetikterdi qoldana otyryp, bilim berý uıymdarynyń ál-aýqatyn, materıaldyq tehnıkalyq bazasyn nyǵaıtý, mektepter salý, ınfraqurylymyn kúsheıtý kerek degen usynys aıttyq.
Odan bólek, qazir qashyqtan oqytý formatyn keńinen qoldanyp jatyrmyz.
- Búkil álemdi jaılaǵan pandemııa bilim salasynyń qandaı olqy tustaryn aıqyndap berdi?
- Árıne, álemde taraǵan pandemııa jaǵdaıyna baılanysty osy júıege kóshýge májbúr boldyq. Biraq qashyqtan oqytý tehnologııasyn buǵan deıin de belsendi túrde qoldanyp kelgender az emes. Sońǵy 10 jylda álem boıynsha qarqyndy damyǵan bul tehnologııalar óz tıimdiligin dáleldedi. Sondyqtan qashyqtan oqytý júıesin zań deńgeıinde rettep, ony bilim týraly zańǵa engizý qajet. Ári qashyqtan oqytý tehnologııasyn qoldanatyn oqý oryndaryna qoıylatyn ádistemelik jáne tehnologııalyq talaptardy aıqyndaǵan abzal. Bul máselege qatysty usynystarymyz ben zańǵa enýi qajet tolyqtyrý men ózgerister jobasyn daıyndap berdik. Osyndaı iske aınalǵan, sheshimin tapqan, qazirdiń ózinde nátıjesin berip jatqan usynystar az emes. Bul Ulttyq qoǵamdyq senim keńes jumysynyń naqty nátıjesi deýge bolady.
- Suhbatyńyzǵa rahmet