Bilim - tabysty bolýdyń eń basty faktory

ASTANA. QazAqparat - El Prezıdenti N.Á.Nazarbaevtyń «Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý» atty baǵdarlamalyq maqalasy - kúlli qazaqtyń rýhanı álemin damytyp, sapalyq turǵydan jańǵyrtýǵa jetelegen, eline degen naǵyz patrıottyq sezimin eselegen strategııalyq mańyzy zor qujat bolǵany aıqyn. Rýhanı jańǵyrýdyń basty joly - qoǵamdyq sana men birtutas ıdeıany qalyptastyrý, ulttyq biregeılikti saqtaı otyryp, jasampazdyqqa umtylý. Teginde, jasampazdyq rýhy qazaq halqynyń tabıǵatyna eki bastan tán nárse. Buǵan tek keń óris ashyp, onyń damýyna tyń serpin berý ǵana qalyp otyrǵan bolatyn.

Osy turǵydan alǵanda, Elbasy maqalasynyń ózektiligi men mańyzdylyǵy eshqandaı daý týdyrmaıtyny anyq. Bul - mazmuny tym tereń, aýqymy asa keń, qoǵamdyq sanany shyrqaý bıikke kóteretin, ulttyq qundylyqtar damýynyń baǵyt-baǵdaryn, jón-jobasyn barynsha aıqyndap bergen óte mańyzdy baǵdarlama ispetti bolǵany aqıqat. Óıtkeni, Memleket basshysynyń boıymyzdaǵy rýhanı qundylyqtardy túzetip, ony jasampazdyqpen jańǵyrtý jolyndaǵy ordaly oılary sanaǵa rýh, janǵa jiger beretini sózsiz. 

Rasynda da, ata-babalarymyzdan amanat bolyp kele jatqan ulttyq mádenıetimiz ben ádebıetimiz, tóltýma ónerimiz, sandaǵan ǵasyrlar boıǵy tarıhtyń eleginen ótip qalyptasqan ádet-ǵuryptarymyz ben salt-dástúrlerimiz, tilimiz, dinimiz, dilimiz - munyń bári, bir sózben aıtqanda, bizdiń ulttyq kodymyz. ıAǵnı, ulttyq rýhymyz, ony óz boıymyzda máńgi saqtap, osy zamanǵa saı jaqsy jaǵynan qaıta jańǵyrtyp, kelesi urpaqqa jetkizý árbir qazaq balasynyń basty mindeti bolýy kerek. Sonymen birge, qazirgi tańda jıi kezdesetin keıbir jaǵymsyz nárselerden, mysaly, rýshyldyq, jershildik, tamyr-tanystyq, jeń ushymen jalǵasý sııaqty ulttyń órkendep damýyna kedergi keltiretin keleńsiz áreketterden arylmasaq, álemdik kóshten, óskeleń órkenıetten artta qalyp qoıýymyz ábden múmkin. Óıtkeni, salt-dástúri men taǵylymdy tarıhynan sýsyndap ósken urpaqtyń ǵana sanasy taza, tuǵyry bıik, irgesi berik bolady. Olar áldebir radıkaldy teris aǵymdar men mojantopaı mádenıettiń jetegine eshqashan ketpeıdi.

Memleket basshysy óz maqalasynda, mine, osy ustanymdy aıqyn kórsetip beredi. «...Men qazaqstandyqtardyń eshqashan buljymaıtyn eki erejeni túsinip, baıybyna barǵanyn qalaımyn. Birinshisi - ulttyq kod, ulttyq mádenıet saqtalmasa, eshqandaı jańǵyrý bolmaıdy. Ekinshisi - alǵa basý úshin ulttyń damýyna kedergi bolatyn ótkenniń kertartpa tustarynan bas tartý kerek». Jańasha oılap, qoǵam, el úshin otandastaryn ıgilikti ister jasaýǵa úndegen Elbasy odan ári bylaı deıdi: «...Ájeptáýir jańǵyrǵan qoǵamnyń óziniń tamyry tarıhynyń tereńinen bastaý alatyn rýhanı kody bolady. Jańa turpatty jańǵyrýdyń eń basty sharty - sol ulttyq kodyńdy saqtaı bilý. Onsyz jańǵyrý degenińizdiń qur jańǵyryqqa aınalýy op-ońaı».

Bul - bizge búgingi ozyq tehnologııaly jahandyq yqpaldasýdan, sonymen birge túrli qaýip-qaterden qorǵanýdyń da joly. Buny bylaısha túsindirýge bolady: qazirgi kezeńde álem elderi jańa tarıhı ózgerister kezeńiniń bastaýynda tur. Bul ózgeriske túskeli turǵan dáýir kúlli adamzatqa áli bulyńǵyr. Onyń, jalpy, órkenıettiń damýyna qandaı progress ákeletini jaı halyq túgili, múıizi qaraǵaıdaı ǵalymdardyń ózderine de jumbaq. Degenmen, mundaı beımálim álemnen bizdiń de alatyn óz úlesimiz bar ekenin esten shyǵarmaýymyz kerek. Osy oıymyzdy ári qaraı órbitetin bolsaq, endigi arada sol ulttyq kodymyzdy saqtaý men ony ókshe basar keıingi urpaqtyń boıyna qalaı sińiremiz degen máselede oılasatyn jaǵdaılardyń kóp ekeni aıtpasa da túsinikti jaıt. Bul rette Nursultan Ábishuly Nazarbaev eń aldymen halyqtyń básekege qabilettiligine aıryqsha mán berýdi usynady. ıAǵnı, árbir qazaqstandyq densaýlyǵy myqty, joǵary mádenıetti, kompıýterlik saýatty, tereń bilimdi, onyń ishinde shet tilderin meńgerý, mádenı ashyqtyq sııaqty qazirgi qoǵamnyń berik ustanymyna aınalǵan qasıetterge ıe bolýy kerek. Ol kez kelgen elde, kez kelgen ortada emin-erkin sóılep, óz pikiri men derbes ustanymyn dáleldep ótkize biletin, ári ustamdy, ári qarapaıym, ári salıqaly da salmaqty, salaýatty ómir saltyn ustanǵan adam retinde qalyptasýdy talap etedi. Sol úshin de Ult Kóshbasshysy «Tsıfrly Qazaqstan», «Úsh tildi bilim berý», «Mádenı jáne konfessııaaralyq kelisim» sııaqty baǵdarlamalardyń qolǵa alynýy bizdiń halqymyzdy HHІ ǵasyrdyń talaptaryna saı daıarlaýdyń alǵashqy qadamdary ekendigin kóregendikpen boljam jasap, oǵan ózi mán bere dáleldep otyr.

Bul dúnıede ózgermeıtin bir ǵana nárse bar. Ol - bilim. Bilim - tabysty bolýdyń da eń basty faktory. Óıtkeni, bilim berý isin bárinen joǵary qoıatyn ult qana tabysqa jetedi. Sonyń ǵana bolashaǵyna senýge bolady. Olaı deıtinimiz, qazaq atamyz: «Bir jyldyǵyn oılaǵan dán egedi, On jyldyǵyn oılaǵan tal egedi, Myń jyldyǵyn oılaǵan ur­paǵyna bilim-nár egedi», - dep jaıdan-jaı aıtpasa kerek.