Bilim salasynyń besjyldyq baǵdarlamasy eldiń damý maqsattaryna tolyq jaýap beredi
Sondyqtan da, Memleket basshysy aldaǵy jyldary bilim salasyna baǵyttalǵan ınvestıtsııanyń basty másele bolyp qala beretinin birneshe márte aıtyp ótken bolatyn. Jalpy, búgingi qazaqstandyq damýda áleýmettik saıasattyń negizgi úshtuǵyry bar ekendigi anyq. Bular ‑ bilim berýdi sapaly jańǵyrtý, densaýlyq saqtaý júıesiniń tıimdi qyzmetin arttyrý jáne eńbek resýrstarynyń ońdy saıasatyn júrgizýge negizdeledi. Sondyqtan da, damý deńgeıine qatysty Qazaqstandaǵy bilim men ǵylymnyń damý barysy memlekettik saıasattyń basym baǵytynyń birine aınalyp otyrǵany aıqyn. Al osyndaı basymdyq nátıjesinde Qazaqstan belgili bir jetistikterge qol jetkizip keledi. Jýyrda Parlament Májilisinde osy taqyrypta Úkimet saǵaty ótip, onda QR Bilim jáne ǵylym mınıstri elimizdiń bilim salasyndaǵy jaǵdaı men keleshektegi baǵdar týraly áńgimelegen bolatyn.
Mınıstrdiń keltirgen málimetine sáıkes, Qazaqstan Bilim berýdi damytý ındeksi boıynsha sońǵy 3 jylda 129 eldiń arasynda tórtinshi orynǵa kóterilgen. Bul kórsetkish boıynsha elimiz TMD elderiniń arasynda eń aldyńǵy orynda tur. Sonymen qatar alǵash ret 2009 jyly Qazaqstan adam damýynyń ındeksi boıynsha joǵary deńgeıli elderdiń tizimine 82-orynmen engen bolsa, araǵa bir jyl salyp 2010 jyly elimiz osy kórsetkishti birden 16 ustanymǵa jaqsartyp, 66- orynǵa shyqty. Budan bólek, Qazaqstan Eýropalyq bilimniń Bolon protsesine tolyq múshe bolǵan Ortalyq Azııadaǵy birinshi memleket ekendigi belgili. Árıne, bunyń barshasy eń aldymen memlekettik saıasattaǵy bıýdjettik betburystyń arqasynda bolyp otyrǵany anyq. «2011 jyly bilim berýdi damytýǵa jumsalatyn memlekettik bıýdjet shyǵystary 898,8 mlrd. teńgeni quraıdy. Bul - Іshki jalpy ónimniń 4,2 paıyzy. Osylaısha, biz ıÝNESKO usynǵan 5-6 paıyzdyq normaǵa jaqyndap kelemiz. Búginde Memleket basshysy qoıǵan mindetterdi júzege asyrý úshin barlyq qajetti jaǵdaılar jasalǵan», ‑ deıdi mınıstr. Máselen, buǵan deıin bilim salasyn zańnamalyq jetildirýge, ǵylym júıesin damytýǵa baǵyttalǵan zań jobalary qalyptasyp, quqyqtyq baza jetildi. Elbasy Jarlyǵymen Bilim berýdi damytýdyń 2011-2020 jyldarǵa arnalǵan memlekettik baǵdarlamasy bekitildi. Jıyn barysynda vedomstvo basshysy atalǵan baǵdarlamanyń negizgi baǵyttaryna keńinen toqtalyp ótti. «Bul baǵdarlama jańashyldyǵymen, bolashaqty josparlaýymen erekshelenedi. Ol álemdegi ozyq tájirıbelerge súıenip jasaldy. Sondyqtan elimizdiń damý maqsattaryna tolyqtaı jaýap beredi. Baǵdarlamanyń alǵashqy 5 jyldyq kezeńine qazirgi mólsherine qosymsha 461,1 mlrd. teńge bólý kózdeldi. Bıyl qosymsha taǵy da 22,5 mlrd. teńge bólindi. Birinshi kezekte mektep qurylysyna 11,6 mlrd. jáne muǵalimderdiń jalaqysyn kóbeıtýge 5,4 mlrd. teńge jumsalady», ‑ deıdi B. Jumaǵulov. Sonymen qatar Memleket basshysy óziniń halyqqa Joldaýynda balalardy mektepke deıingi tárbıemen 100 paıyz qamtý maqsatyn júktegen bolatyn. Osy mindet aıasynda aldaǵy 3 jylda 90 balabaqsha salyný kózdeledi. Budan bólek, 2015 jylǵa deıin 615 shaǵyn ortalyq pen 163 jekemenshik balabaqsha ashylady. Buryn jekemenshikte bolǵan 118 jáne kommýnaldyq menshiktegi ǵımarattardy bosatý esebinen 154 balabaqsha qaıtarylady.
Bilim mınıstriniń aıtýynsha, memlekettik baǵdarlamada pedagog bedelin kóterýge erekshe kóńil bólinip otyr. Bul - mamandardy sapaly daıarlaýda qajetti sharttardyń biri. «Atalǵan jumys úsh baǵyt boıynsha júrgiziledi. Birinshiden, muǵalimderdiń jalaqysyn arttyrý. Baǵdarlamada 2015 jylǵa qaraı pedagogterdiń ortasha jalaqysyn jeke sektordaǵy eńbekaqyǵa teńestirý josparlandy. Osy jyly barlyq bıýdjet salasy qyzmetkerleriniń jalaqysyn 30%-ǵa kóbeıtýmen qatar, pedagogterge qosymsha ústemeaqy beriledi. Al 1 qyrkúıekten bastap joǵary kategorııalary bar muǵalimder men tehnıkalyq jáne kásiptik bilim berý uıymdarynyń sheberleri biliktiligi úshin laýazymdyq jalaqysynan 100 paıyz kólemde qosymsha aqy alatyn bolady», ‑ deıdi B. Jumaǵulov.
Budan bólek, mınıstrdiń aıtýynsha, mınıstrlik tarapynan pedagogter biliktiligin arttyrýdyń jańa júıesin kóshý sharasy júrgiziletin bolady. Bul rette aldaǵy ýaqytta qazaqstandyq pedagogter qaıta daıarlaýdan ótý úshin qalaǵan oqý ornyn, tipti sheteldik ortalyqtardy da tańdaý múmkindigine ıe bolady. Bul rette vedomstvo basshysy ustazdardy daıarlaý men qaıta daıarlaýdyń sapasy óte tómen ekendigine nazar aýdarady. «Sondyqtan, pedagogıkalyq joǵary oqý oryndaryna kadr daıarlaýǵa qoıylatyn talaptardy kúsheıtemiz. Pedagogıkalyq mamandyqtarǵa neǵurlym talantty jastardy tartý úshin yntalandyrý sharalaryn arttyramyz. Budan bólek, «Nazarbaev Zııatkerlik mektepteriniń» bazasynda Pedagogıkalyq sheberlik ortalyqtaryn, pedagogıkalyq joǵary oqý oryndarynda biliktilikti arttyrý ortalyqtaryn qurý josparda bar. Biliktilikti jetildirý ınstıtýttaryn korporatıvti basqarý júıesin engizetin bolamyz», ‑ deıdi mınıstr. Al jalpy pedagogterdiń ımıdjin kóterý mınıstrliktiń basty mindeti bolyp qala beredi. Mınıstr B. Jumaǵulovtyń baǵldarlama sheńberinde atap ótken taǵy bir jańalyǵy ‑ tehnıkalyq jáne kásiptik bilim berýde jańa model engiziledi. Jańa model jumys berýshilerdi belsendi tartýǵa, úzdik álemdik tájirıbeni qazaqstandyq bilim júıesine qoldanýǵa negizdelgen. Bul rette jumys berýshilerdiń qatysýymen Óńirlik jáne Salalyq keńester, bıznes-qaýymdastyqtardyń qatysýymen Ulttyq keńes quryldy. Jańa modeldi iske asyrý úshin 7 bazalyq uıym tańdalyp alynǵan. Bular Aımaqaralyq ortalyqtar jáne Memleket basshysynyń tapsyrmasy boıynsha qurylatyn álemdik deńgeıdegi kolledjder boly tabylady. «Budan bylaı memleket esebinen stýdentter jyl saıyn 1 semestrden 1 jylǵa deıin úzdik joǵary oqý oryndarynda oqı alady. Bul úshin 200 mln. teńge bólinedi. Mundaı tásil álemdik praktıkada joq dep aıtýǵa bolady. Sheteldik oqytýshylardy tartý máselesi de oqý sapasyn arttyrýǵa mańyzy zor. Biz buryn, 2005 jyly, jyl saıyn tek qana 40 sheteldik professordy tartsaq, osy jyly olardyń sany 300-ge jetti. Olardyń árqaısysy uzaqtyǵy 10 aıdan jumys isteıtin bolady. Qarajat 2005 jylǵy 265 mln. teńgeden osy jyly 2,5 mlrd. teńgege, ıaǵnı 10 esege ósti. Al Elbasynyń tapsyrmasyna oraı stýdentterdi jataqhanamen qamtý máselesine baǵyttalǵan 2011-2015 jyldarǵa arnalǵan «Stýdenttik baspana» baǵdarlamasyn ázirlendi. Bul baǵdarlama 2015 jyly joǵary oqý oryndarynyń stýdentterin jataqhanamen qamtamasyz etýdi 80 paıyzǵa jetkizedi», ‑ deıdi mınıstr.
Jalpy, jahandanýdyń básekelestik zamanynda, aqparattyq‑tehnologııalardyń jarysa týyndap jatqan ǵasyrynda birinshi kezekte adamnyń «aqyl oıyna» kóp kúsh salynatyny belgili. Sonymen birge, básekege qabilettilik deńgeıin aıqyndaıtyn negizgi ólshemderdiń bastylary da bilim salasymen tikeleı baılanysty ekeni anyq. Sondyqtan da, Qazaqstannyń aldaǵy basym mindetteri bilim salasy bolyp qala bermek.