Bilim salasyndaǵy ózgerister: Rezervtegi pedagog basshylyq laýazymǵa joǵary jalaqymen jumysqa tura ala ma
- Edil Sabyruly, mektepke deıingi bilim berý salasyn damytý úshin qandaı sharalar qabyldanyp jatyr? Bıyl jańa balabaqshalar ashyla ma?
- 81 myńǵa jýyq jańa oryn ashý, mektepke deıingi tárbıe men oqytýǵa memlekettik bilim berý tapsyrysyn ornalastyrý úshin 2023-2025 jyldarǵa arnalǵan jalpy sıpattaǵy transfertter esebinen respýblıkanyń barlyq óńirlerine qarjy bólindi. Jalpy, 2025 jylǵa deıin 222 myńnan astam jańa oryn ashý eskerilgen. Bıyl 2-6 jastaǵy balalardyń 90,2 paıyzyn mektepke deıingi bilimmen qamtý josparda bar. Jyl basynan beri 30,1 myń oryndyq 330 jekemenshik mektepke deıingi uıym ashyldy.
Mektepke deıingi tárbıe men oqytýdy damytý modeli júzege asyrylyp otyr. Basym baǵyttyń biri - qazaq tilinde tárbıeleıtin balabaqshalar jelisin keńeıtý. Mundaı mektepke deıingi uıymdar sany olardyń jalpy sanynan alǵanda 66,9%-dy qurady, bala kontıngenti - 743 myń. Qazir mektepke deıingi uıymdarda 97 myńǵa jýyq pedagog jumys istep jatyr.
Ata-analarmen qarym-qatynas ornatý, bala tárbıesinde birlesken jumys júrgizý baǵytynda «Jas analar mektebi» baǵdarlamasy ázirlenýde, onda balanyń jas erekshelikterine sáıkes kútim, durys tamaqtaný, erte damý máseleleri qamtylady.
«Pedagog mártebesi týraly» QR Zańynyń normasymen pedagogtyń kásibı qyzmetti júzege asyrý kezinde úsh jylda bir ret biliktiligin arttyrý quqyǵy aıqyndalǵan. Osyǵan baılanysty bıyl memlekettik mektepke deıingi uıymdardyń 19 myńnan astam pedagogy biliktilikti arttyrý kýrstarynan ótýde.
- Balabaqsha pedagogteri men mektep muǵalimderiniń jalaqysy óse me? Pedagogtardy attestattaý rásimi qalaı jetildirilip jatyr? Olardyń kásibı deńgeıi qalaı baǵalanady?
- Memleket basshysynyń tapsyrmasyna sáıkes, pedagogtardyń laýazymdyq jalaqysy 2020 jylǵy 1 qańtardan bastap jyl saıyn 25 paıyzǵa ósti. Osylaısha pedagogtardyń jalaqysy 2020-2023 jyldary 100 paıyzǵa ósti.
Bıyl 1 qyrkúıekten bastap mektepke deıingi tárbıe men oqytý pedagogtarynyń jalaqysyn 30 paıyzǵa kóterý josparlanǵan.
Bul óz kezeginde 95 myńnan astam mektepke deıingi tárbıe men oqytý pedagogtaryn qamtıdy, onyń 58 myńnan astam memlekettik bilim berý uıymynyń jáne 37 myńy memlekettik bilim berý tapsyrysyn alatyn jekemenshik uıymynyń mamandary.
Budan bólek, 2012 jyldan bastap «Úzdik pedagog» respýblıkalyq baıqaýy ótkizilip keledi. Osy ýaqyt aralyǵynda 620 pedagog jeńimpaz atanyp, 1000 aılyq eseptik kórsetkish mólsherinde syıaqy aldy.
Qazirgi kezde 217 myń muǵalim jańa júıe boıynsha attestattaý qorytyndysymen negizgi jalaqyǵa qosymsha aqy alady.
Pedagogıka jáne oqytý ádistemesi boıynsha testileý de alynyp tastaldy. Muǵalim tek ózi sabaq beretin pán boıynsha ǵana testileýden ótedi. Pedagog-zertteýshi men sheberdiń biliktilik sanatyn rastaý da joıyldy. Tek ulttyq platforma arqyly baqylanatyn bolady. Bul rette «pedagog-sheberlerdiń» úzdik tájirıbeleri tek bir oblys aıasynda ǵana emes, elimizdiń keminde 5 óńirde taratylýy tıis. Kásibı qyzmetke alǵash ret kirisetin nemese jumys ótilinen úzilis alǵan pedagogıka mamandyǵynyń túlekteri pedagogtyń kásibı quzyrettiligin dıagnostıkalaý boıynsha testileýden ótedi.
Byltyrdan bastap birinshi basshylardyń rotatsııasy bastaldy. Qazir 1 000-nan astam birinshi basshy oryn aýystyrdy. Sonymen birge, mektep dırektorlarynyń tapshylyǵy baıqaldy. Qazir biz prezıdenttik jastar kadrlyq rezerviniń úlgisi boıynsha bilim berýdegi ózgeristiń 1000 kóshbasshysyn irikteý jáne daıarlaý tetigin ázirleý ári bekitý boıynsha jumys bastadyq. Baǵdarlamaǵa QR azamattyǵy, joǵary bilimi jáne keminde 3 jyl ótili bar pedagogtar nemese basshynyń orynbasarlary qatysady. Іrikteý, daıarlaý jáne sertıfıkattaýdyń úsh kezeńdik júıesi rezervtegi pedagogtardyń bilim berý uıymdarynda basshylyq laýazymdarǵa konkýrssyz joǵary jalaqymen jumysqa ornalasýyna múmkindik beredi. Osylaısha, 2024 jyldan bastap jyl saıyn jańa formattaǵy basshylardyń, Bilim berýdegi ózgerister kóshbasshylarynyń kadrlyq rezervi tolyqtyrylatyn bolady.
- Bıyl 1 qyrkúıekten bastap 1-4 synyp oqýshylary tolyqtaı tegin tamaqpen qamtylatyny týraly aqparat taraǵan edi. Sonda, elimizdiń barlyq óńirleri bastaýysh synyp oqýshylaryn tolyqtaı tegin tamaqpen qamtamasyz ete me?
- Elimiz boıynsha tegin ystyq tamaqpen qamtylǵan oqýshylar sany jyl saıyn artyp keledi. Osy ýaqytqa deıin 9 óńirde ákimder men maslıhattardyń bastamasy boıynsha áleýmettik mártebesine qaramastan 1-4 synyp oqýshylary mektepte tegin tamaqtanyp keldi. Atap aıtsaq, olar Atyraý, Batys Qazaqstan, Qaraǵandy, Ulytaý, Pavlodar, Qyzylorda oblystary men Astana, Shymkent, Almaty qalalary.
Memleket basshysy saılaýaldy baǵdarlamasynda Úkimet pen ákimderge 2027 jylǵa deıin elimizdegi barlyq bastaýysh synyp oqýshylaryn mektepte tegin ystyq tamaqpen qamtý týraly tapsyrma berdi. Osyǵan oraı qazir joǵaryda atalǵan 9 óńirge qosymsha qalǵan 11 óńir ákimdikteri bul maqsatta tıisti qarajat qarastyrdy. Olar, Abaı, Aqtóbe, Aqmola, Almaty, Shyǵys Qazaqstan, Jambyl, Jetisý, Qostanaı, Mańǵystaý, Soltústik Qazaqstan, Túrkistan oblystary.
Bıylǵy 1 qyrkúıekten bastap elimiz boıynsha 1,6 mılıonnan astam barlyq bastaýysh synyp oqýshysy jáne halyqtyń áleýmettik osal toptaryna jatatyn otbasy balalary mektepterde tegin tamaqpen qamtamasyz etiledi.
- Apatty jaǵdaıdaǵy jáne úsh aýysymdaǵy mektepter máselesi qashan tolyq sheshiledi?
- Mektep qurylysy máselesi boıynsha 1 qyrkúıekke deıin 65,6 myń orynǵa arnalǵan 52 mektep, al jyl sońyna deıin 66,4 myń orynǵa arnalǵan taǵy 102 mektep iske qosylady. Bul óz kezeginde 12 apattyq jáne 29 úsh aýysymdy mektep máselesin sheshýge yqpal etedi. Jalpy, úsh aýysymdy mektep máselesi 2025 jyldyń sońyna qaraı tolyq sheshilýi tıis.
- Tehnıkalyq jáne kásiptik bilim berý salalaryn damytý úshin qandaı sharalar qabyldanyp jatyr?
- Eńbek naryǵynda suranysqa ıe mamandyqtar boıynsha jastardy qamtý, sondaı-aq NEET sanatyndaǵy jastar sanyn qysqartý maqsatynda 9 jáne 11 synyptar bazasynda oqýǵa túsýshilerdi tegin tehnıkalyq jáne kásiptik bilimmen 100% qamtý sharalary qabyldanyp jatyr. Bıylǵy oqý jylyna memlekettik tapsyrys qosymsha respýblıkalyq bıýdjetten 50 myń orynǵa ulǵaıtylyp, barlyǵy kolledjderge 130 myńnan astam jas stýdent tegin qabyldanady.
2022 jyly áleýmettik az qamtylǵan otbasylardan shyqqan 75 myń talapker koledjderde memlekettik granttarǵa ıe boldy. Bıyl da osy jumys jalǵasatyn bolady. Jalpy 2025 jylǵa deıin memlekettik tapsyrys kólemi 150 myń orynǵa deıin ulǵaıtylmaq.
Prezıdent tapsyrmasyna sáıkes, tehnıkalyq mamandyqtar boıynsha memlekettik tapsyrys ulǵaıtyldy.
Jyl saıyn kásiporyndardyń tapsyrysy boıynsha 10 myń talapkerdi qabyldaý josparlanǵan. 2030 jylǵa deıin 80 myń stýdentti qamtý kózdelgen. Tapsyrys berýshi kásiporyndar is-tájirıbeni uıymdastyrý jáne túlekterdi odan ári jumysqa ornalastyrý boıynsha mindetteme alatyn bolady. Sonymen qatar, bıyldan bastap joǵary synyp oqýshylaryna jumys biliktiligin berý boıynsha pılottyq joba iske qosylady. Oqýshy kolledj bazasynda kásiptik daıarlaýdan ótse, jalpy bilim beretin pánderdi dástúrli túrde mektep bazasynda ıgeretin bolady. Joba nátıjesinde 11 synyp bitirgen oqýshy mektep attestatymen qatar kolledj dıplomyn alyp eńbek naryǵyna shyǵa alady.
Stýdentterdiń áleýmettik jaǵdaıyn jaqsartý - basty mindetterdiń biri. Bıyldan bastap syrttan kelip oqıtyn stýdentter qysqy jáne jazǵy kanıkýl kezeńinde qujattaryn rastamaı-aq jol júrý aqysyn ala alady. Buryn kolledj stýdentterine jol júrý aqysyn tıisti qujattar usynylǵan kezde tólenetin.
- Tehnıkalyq jáne kásiptik bilim alýshy stýdentterdiń neshe paıyzy tegin oqıtyn boldy?
- Bıyl memlekettik tapsyrystyń kólemin ulǵaıtý nátıjesinde, elimizdiń kolledjderinde oqıtyn stýdentterdiń 80%-y eńbek naryǵynda suranysqa ıe mamandyqtar boıynsha tegin bilim alady. Aldaǵy ýaqytta kolledjderge túsýge nıet bildirgen talapkerlerdi tegin bilimmen qamtý jumystary jalǵasady.
- Kolledj jáne joǵary oqý oryndary stýdentteriniń shákirtaqysy óse me?
- Memleket basshysynyń tapsyrmasyna sáıkes, bıyl 1 qyrkúıekten bastap kolledj stýdentteriniń stıpendııasynyń mólsheri kóteriledi. Ulǵaıtylǵan stıpendııa mólsheri: orta býyn mamandyqtary boıynsha 20 948 teńgeden 31 422 teńgege deıin, jumysshy biliktiligi boıynsha 21 787 teńgeden 32 681 teńgege deıin ósedi.
- Qoǵamda bilim berý uıymdaryndaǵy qaýipsizdik máselesi únemi kóterilip jatyr. Osy baǵytta dabyl júıesimen, lıtsenzııasy bar kúzetpen, týrnıkettermen jabdyqtaý qanshalyqty qamtylǵan?
- Ulttyq bilim berý derekter qorynyń málimeti boıynsha 700-den astam kontıngenti bar bilim berý uıymdarynyń 98 paıyzy lıtsenzııalanǵan kúzet agenttikterimen shart jasasty. Bilim berý uıymdarynyń 98% Jedel basqarý ortalyǵyna qosylǵan. Dabyl túımelerimen uıymdardyń 98 paıyzy jabdyqtalǵan. Týrnıketter uıymdardyń 97 paıyzynda ornatylǵan. Bilim berý uıymdaryndaǵy qaýipsizdik kórsetkishteri Ulttyq bilim berý derekter qoryna engizilgen, bul kúndelikti monıtorıngti júzege asyrýǵa múmkindik beredi. Ulttyq bilim berý derekter qorynan alynǵan derekter endi Іshki ister mınıstrliginiń aqparattyq júıeleri arqyly qaıta tekseriledi. Ákimdikter barlyq rásimderdi 1 qyrkúıekke deıin aıaqtaıdy.
- Oqýshylar arasyndaǵy býllıng máselesi qalaı sheshilip jatyr?
- Jábirleýdiń (býllıngtiń) aldyn alý jónindegi jumys bilim berý uıymynyń jyl saıynǵy jospary negizinde júzege asyrylady. Oǵan bilim alýshylar arasynda aqparattyq-túsindirý jumystary, pedagogtardyń kásibı quzyrettiligin arttyrý, mektepishilik esep, sondaı-aq kámeletke tolmaǵandardyń isteri jáne olardyń quqyqtaryn qorǵaý jónindegi aýmaqtyq komıssııalar tarapynan profılaktıkalyq kómek kiredi.
Balalardyń tártip buzýyna jol bermeý baǵytynda psıhologııalyq-pedagogıkalyq súıemeldeý protsesine erekshe nazar aýdarylatynyn atap ótken jón. Osy oraıda Mınıstrlik orta bilim berý uıymdaryndaǵy psıhologııalyq qyzmet jumysynyń biryńǵaı qaǵıdalaryn bekitti. Buǵan deıin psıhologııalyq qyzmetterdiń jumysyn árbir óńir ákimdigi derbes retteıtin edi.
- Áńgimeńizge raqmet!