«Bilim ordasyndaǵy bylyqty kim toqtatady?»- baspasózge sholý

ASTANA. 21 mamyr. QazAqparat - «QazAqparat» agenttigi respýblıkalyq basylymdarda 21 mamyr, seısenbi kúni shyqqan ózekti materıaldarǵa sholýdy usynady.

***

«Egemen Qazaqstan» basylymynyń jazýynsha, ótken jyldyń qazan aıynda Mańǵystaý oblysy Beı­neý aýdandyq ІІB men Beıneý stansasynyń Jelilik polıtsııa bólimshe­siniń qyzmetkerleri «Qylmysty izdestirý qyzme­ti» tól merekesine oraı meıram­ha­naǵa jınalyp, otyrys uıym­dastyrady. Sonda Beıneý aýdan­dyq ІІB bastyǵy A.Boranov bó­limshe qyzmetkeri A. Shalenovti meıramhana aldynda uryp-soqqan. A.Shalenov alǵan soqqylardan esine kelmesten, Beıneý aýdandyq ortalyq aýrý­hanasynda qaıtys bolǵan. Osy­ǵan oraı jaqynda Aqtaý qala­lyq sotynda qoly qandy A.Boranovqa jáne onyń sybaılasy, Beı­neý aýdandyq ІІB ýaqytsha ustaý abaqtysynyń polıtseıi A.Qýa­nyshbekovke qatysty úkim oqyldy. Qyzmettiń býyna masaıyp, óz qaramaǵyn­da­ǵylardyń qyzmetine emes, taǵdyryna da qojamyn degendeı qanypezerlikpen arystaı azamattyń ómirin qıǵan judy­ryǵy jýan «bastyq» 8 jyl­ǵa, bastyǵynyń qolshoqparyna aınalamyn dep júrip jaqsy men jamandy aıyrýdan qalǵan A.Qýanyshbekov 2 jylǵa bas bostandyǵynan aıyryldy.

Osy basylymda «Tutynýshylar múddesi eskerilmeıtini qalaı?» degen materıal berilgen. «Monopolıster tyǵyryqtan shyǵý joly baǵany kóterý degen pikirge súıenýin qoıar emes. «SevKazEnergo» AQ-tyń­ jýyrdaǵy usynysy tutyný­shy­lardyń tóbesinen jaı túsirgendeı boldy. Kún sanap órship bara jat­qan qymbatshylyq saldarynan qaltasy da, júıkesi de ábden juqarǵan qarapaıym jurt­shylyqtyń budan keıin qystan shyqqan kóterem maldaı eles­ter hali monopolısterdi esh oılan­dyr­maıtyny, kerisinshe, súlikshe sorýyn údete túskeni shymbaıǵa batpaı qoımaıdy. Olar tarıfti kóterýdiń ońaı jolyna kóbirek den qoıyp, daıar asqa tik qasyq bolǵandy qolaı kóretin tárizdi.AQ basqarma tóraǵasynyń mindetin atqarýshy Alla ıAzovskaıa hanym qoǵamdyq tyńdaý barysynda 1 shildeden bastap jylý tarıfi 51,4 paıyzǵa ósetinin málimdep, aıdy aspannan bir-aq shyǵardy. Mundaı qadamǵa amalsyz baryp otyrǵandaryn aıtyp, qansha aqtalýǵa tyrysqanymen, baǵany sharyqtatýdyń sebep-saldary qoǵamdyq tyńdaý keńesiniń múshelerin ılandyra almady»,-dep jazady «Egemen Qazaqstan» búgingi sanynda.

***

«Aıqyn» gazetiniń jazýynsha, Qyzylorda oblysy Qazaly aýdany Sháken aýylyndaǵy №134 orta mekteptiń muǵalimderi dırektor Sh.Jańabaevanyń áreketine shydaı alar emes. Mektepti 2001 jyldan Sh.Jańabaeva basqaryp keledi. «Qazanshynyń erki bar, qaıdan qulaq shyǵarsa». Munda qalyptasqan bir dástúr bar. Jylda kele­tin ataýly merekelerde dırektordyń úıine mektep muǵalimderi men qyzmet­kerleriniń syılyq aparýy dástúrge aınalǵan. Biletinder quttyqtap barma­ǵan adamnyń jumysta izine túsý Sh.Ja­ńabaevanyń uzaq jyldardaǵy «súıikti isi» degendi aıtady. «Mysal kerek pe? Bıyl 2013 jyldyń 8 naýryz mere­kesinde dástúr boıynsha mekteptiń er­ler ujymy áıel muǵalimderdi mektep qabyrǵasynda quttyqtap, syılyq jasa­ǵan. Al dırektordyń úıine dástúr boıyn­sha quttyqtap barmaǵany úshin mektep­tiń tehnologııa pániniń muǵalimi Ádil Úmbetov, tarıh pániniń muǵalimi Dosjan Ermaha­­nov, qazaq tili men ádebıeti pániniń muǵali­mi Aıdarbek Ótetileýov, dene tárbıesi pániniń muǵalimderi Nurlybek Ómirza­qov pen Meırambek Álmahovty mektep dırektory naýryz aıynyń 11-i kúni saǵat 17-00-ge kezekten tys jınalysqa sha­qyrtady. Kezekten tys jınalysta 5 mu­ǵalimnen bólek oqý isi meń­gerýshisiniń mindetin ýaqytsha atqarýshy S.Saıma­hanuly da bolady. Jınalysta dırektor Sh.Jańabaeva «meıramda meni nege qut­tyqtap kelmeısińder, mektepke kóp­pen birge bergen azǵana syılyqtaryń­dy min­det qylasyńdar ma?» dep oıyna kelge­nin aıtqan kórinedi»,-dep jazady basylym «Bilim ordasyndaǵy bylyqty kim toqtatady?» atty maqalada.

«Búginde júrdek degen poıyzdyń ózi Astanadan Almatyǵa jarty táýlik júretini belgili. Osy ýaqytty 4-5 esege qysqartýǵa bolady eken. Qaraǵandylyq ónertapqyshtar osyndaı joba usynyp otyr. «Búrkit» dep atalatyn zamanaýı otarbanyń jobasy jaqynda Qaraǵandy oblysynyń ákimi Baýyrjan Ábdishevtiń tóraǵalyǵymen ótken ınnovatsııalyq klasterdi damytý jónindegi ǵylymı-tehnıkalyq keńestiń alǵashqy otyrysynda tanystyryldy»,-delingen «Aıqyn» gazetindegi «Ushaqqa uqsas poıyz» atty maqalada. Tujyrymdama avtorynyń aıtýynsha, bul poıyz iri qalalar arasyndaǵy barys-kelisti arttyryp, týrıs­ter­diń kóbeıýine septigin tıgizbekshi. Jyl­dam­dyǵy saǵatyna 400 shaqyrymnan asady dep bol­janýda. Sondaı-aq, bul temirjol qury­lysy ózine qajetti energııany kún jáne jel generatorlary arqyly alatyndyqtan, eko­logııalyq taza joba bolmaqshy. «Búrkit» po­ıyzy Astanadan Almatyǵa deıin jolaýshysyn 157 mınýtta jetkizýdi kózdeıdi. Ýaqyttyń ke­mýi­ne birinshiden zamanaýı otarbanyń jyl­damdyǵynyń arttyrylýy, ekinshiden joldyń qysqarýy sebep bolmaqshy. Joldy Balqash kóli arqyly ótetin kópir ústinen salý kózdelgendikten, araqashyqtyq 180 shaqyrymǵa qysqarmaqshy.