Bilim mınıstrligin ábigerge salǵan E-learning, Dúnıejúzilik bank zaeminen bas tartý, Zoom-daǵy keleńsizdik
Dástúrli oqý qashan bastalady?
«Qashyqtan oqytýdyń ózi búgingi sanıtarlyq-epıdemıologııalyq jaǵdaıǵa baılanysty ekenin taǵy da bir atap ótkim keledi. Árıne, sanıtarlyq jaǵdaı eskerilip, ol jaqsarǵan saıyn Bas sanıtar dárigerdiń sheshimimen mektepterdi shtattyq rejımde jumys isteýge qaıtarý boıynsha sharalar qabyldanatyn bolady. Osyǵan qatysty mınıstrliktiń birneshe ustanymy bar. Ol ustanymdarymyzdy tıisti, beıindi mınıstrlikke usyndyq. Bul másele boıynsha jumys toptarymen kúndelikti baılanystamyz jáne ony sheshý joldaryna qatysty jumysymyzdy jalǵastyrýdamyz», - dedi vıtse-mınıstr.
Jalpy, onyń aıtýynsha, Bilim jáne ǵylym mınıstrligi tarapynan balalardy qashyqtan oqytýǵa úlken daıyndyq jumysy atqaryldy. Nátıjesinde oqýshylardyń 73 paıyzǵa jýyǵy qashyqtan oqyp jatyr. Al elimizdegi 7 myń mekteptiń 3 myńǵa jýyǵy shtattyq rejımde balalarǵa bilim berýde. Ol bilim ordalarynda 1-4 synyptarǵa jáne mektepaldy synyptarǵa arnalǵan kezekshi synyptar jumysy isteıdi. Kezekshi synyptarda 547 myńnan asa oqýshy bilim alýda. Bul oqýshylardyń 60 paıyzǵa jýyǵy 1-synyp oqýshylary. Oqýshylardy bilim nárimen sýsyndatatyn muǵalimderdiń sany 500 myńnan asady. Olar elimizdegi qazirgi sanıtarlyq-epıdemıologııalyq ahýalǵa baılanysty óz qalaýymen sabaqty mektepke kelip nemese úıde otyryp júrgizýine bolady. Al sabaǵyn mektepke kelip júrgizemin degen ustazdy bilim ordasynyń ákimshiligi barlyq qajetti jaǵdaımen qamtamasyz etýge mindetti. Oǵan elimizdiń barlyq mektebiniń ınternet jelisi de, kompıýterlik tehnıkasy da jetkilikti. Aıta keterligi, mektep basshylyǵy muǵalimge sabaqty tek mektepke kelip qana berý kerek dep májbúrleı almaıdy.
Qashyqtan oqytý túıtkili
Qashyqtan oqytýda týyndap otyrǵan túıtkildiń biri – biryńǵaı bilim berý platformasynyń joqtyǵy. Sonyń saldarynan mektepter Bilim jáne ǵylym mınıstrligi quptaǵan 8 platformada bilim berip jatyr. Teams, Zoom baǵdarlamalary da qoldanysta. Ókinishke qaraı, osy Zoom baǵdarlamasyn qoldanǵan Almatynyń bir, elordanyń bir mektebinde keleńsiz jaıttar oryn alǵany da belgili. Máselen, 3 qyrkúıekte elorda mektepteriniń biriniń 5 synyp oqýshylary matematıka sabaǵyn ótip jatqan kezde bógde adam qosylyp ketip, balalardyń kompıýter ekranynda uıatsyz slaıdtar kórsetip, boqtyq sóz aıtqan bolatyn. Almatydaǵy oqıǵa da dál osyndaı. Onda da matematıka sabaǵy ústinde Zoom platformasyn buzyp kirgen buzaqy bylapyt sóz aıtyp, kámelettik jasqa tolmaǵan balalarǵa pornografııalyq sıpattaǵy foto, vıdeolardy kórsetken. Al munyń bárin Bilim mınıstrligi bilip otyr.
«Bilim mınıstrligi bul másele boıynsha kúndelikti bilim mekemelerimen, bilim basqarmalarymen jumys istep jatyr. Onyń ishinde áleýmettik jelide ata-analardyń, muǵalimderdiń depýtattardyń kóterip otyrǵan máselelerin baıqap, kórip otyrmyz. Olardyń árqaısysyna jeke jaýap berip, sheshý máselesimen aınalysýdamyz. Áleýmettik jelilerde keı sabaqtar sátti ótpegeni týraly da habarlardy estidik. Bul máselege qatysty taldaý jumystary júrgizildi. Ótkizilgen 2 mln sabaqtyń ishinde Zoom baılanysymen ótken 2 sabaqqa bógde adamdardyń aralasyp, keleńsizdik oryn alǵanyn bilemiz. Osyǵan oraı, barlyq mektepterge, muǵalimderge taǵy da túsindirý jumystary júrgizildi», - dedi Sholpan Karınova.
Onyń aıtýynsha, 350 myńǵa jýyq muǵalimge ІT-quzyrettilikti úıretýge baǵyttalǵan kýrstar uıymdastyrylǵan.
«Biraq, búgingi kúni osyndaı keleńsiz jaıttar oryn aldy. Taǵy da túsindirý jumystaryn júrgizip, mundaı jaıttyń aldaǵy ýaqytta oryn almaýyn qadaǵalaımyz. Sonymen qatar osy másele boıynsha ata-analardyń da balalarmen túsindirý jumystaryn júrgizýdi ótinemiz», - dedi vıtse-mınıstr.
Bilim mınıstrligi Dúnıejúzilik bank zaeminen nege bas tartty?
Búgin Májilistiń jalpy otyrysynda Úkimet basshysy Asqar Mamınniń atyna bilim berý salasyndaǵy ózekti máselelerge qatysty saýal joldaǵan «Aq jol» fraktsııasynyń depýtaty Danııa Espaeva 2017 jyly BǴM bastamasymen Qazaqstan tarapy «Orta bilimdi jańǵyrtý» jobasy aıasynda aýyl jáne qala mektepteri arasyndaǵy bilim sapasyn teńestirýdi qarjylandyrýǵa 67 mln AQSh dollary somasynda Dúnıejúzilik bank zaımyn tartqanyn aıtady.
«Alaıda, máseleniń ózektiligine qaramastan, qoldaǵy aqparatqa sáıkes jobanyń eshbir baǵyty boıynsha osyǵan deıin konkýrs jarııalanbaǵan. Al aýyl mektepteri úshin ınternetpen qamtamasyz etýge kompıýter men jabdyqtardy alýǵa tehnıkalyq tapsyrma da ázirlenbegen. Degenmen, Qazaqstan úsh jyl qatarynan zaımdy rezervteý úshin bıýdjetten komıssııa tólep keledi», - dedi depýtat.
Depýtat kóterip, áleýmettik jeli ilip áketip san-saqqa júgirtken bul máseleniń de túıtkilin Sholpan Karınova tarqatyp berdi.
«Áleýmettik jelilerde kóterilip jatqan taǵy bir másele bul – Dúnıejúzilik bank zaımy. Osyǵan baılanysty da birden túsinik berip ketkim keledi. Bul qaryzdy alý boıynsha másele 2014 jyly bastalǵan bolatyn. Sol jyly bul sheshim bekitilip, 2018 jyly barlyq depýtattar iske asyrylý kerektigin qoldady. 2018 jyly tıisti bıýdjettik usynymdar boıynsha bıýdjettik josparlaý jáne halyqaralyq qaryz bolǵandyqtan resmı jumystaryn júrgizý isteri atqaryldy. Qaryzdyń basqa da jobalardaǵydaı bekitilgen jospary bar. Osy josparǵa saı tıisti jumystar júrgizilip jatyr. Búginde depýtattar «osy qaryz kóleminde josparlanǵan kompıýterlik tehnıkalar nege satyp alynbady?» degen másele kóterýde. Jalpy, bul kompıýterlerdi satyp alý máselesi 2021 jylǵa josparlanǵan bolatyn. Tıisti qarajat ta 2021 jylǵa qarastyrylǵan», - dedi vıtse-mınıstr.
Sholpan Karınovanyń aıtýynsha, atalǵan qaryz aıasynda kontenttik jumystardy josparlap aıaqtaý, onyń ishinde bilim sapasyn jaqsartý, oqýlyqtarǵa, ınklıýzıvti bilim berý, jalpy pedagogıkalyq bilimdi jańartý máselelerine baılanysty jobalardy iske asyrý kózdelgen. Osy jumystardy aıaqtaǵannan keıin ǵana kompıýterlik tehnıka satyp alý josparlanǵan.
«Al bıylǵy indet eshkimge aıtyp kelgen joq. Sondyqtan kompıýterlik tehnıkalardy tez satyp alý jumystaryn Bilim mınıstrligi qolǵa alyp kórdi. Naýryz aıynda Dúnıejúzilik bankke habarlasyp, tehnıkalardy tezirek satyp alý máselesin qozǵaǵan edik. Biraq, bul Úkimet tarapynan qosymsha qarajat qajet etetin boldy. Odan keıin 2021 jylǵa josparlanǵan qarajatty respýblıkalyq bıýdjetti naqtylaý kezinde 2020 jylǵa jyljytý máselesi týyndady. Jalpy, halyqaralyq rásimder boıynsha bul 9-dan 12 aıǵa deıin ýaqytty alatyn protsess. Sondyqtan eger biz atalǵan qaryz kóleminde kompıýterler satyp alý jumysyna osy jyldyń naýryz aıynda kiriskenniń ózinde de konkýrstyq jumystar kelesi jyldyń naýryzynda ǵana aıaqtalýy tıis. Sodan keıin jetkizý jumystary bastalar edi. Osy jaǵdaı eskerilip, kompıýterlik tehnıkany satyp alý máselesine baılanysty qaryzdy toqtatý sheshimi qabyldandy», - dedi ol.
E-learning baǵdarlamasyna bólingen qarjy qaıda ketti?
Aıtpaqshy, búgin osy áleýmettik jelide bilim berý úderisiniń barlyq qatysýshylarynyń úzdik bilim berý resýrstary men tehnologııalaryna teń qol jetkizýin qamtamasyz etýdi maqsat tutqan e-learning baǵdarlamasyna bólingen birneshe ondaǵan mlrd teńgeniń suraýyn salyp, Bilim mınıstrligin biraz qyspaqqa alǵany belgili. Tipti kezinde Májilis depýtattary da bul baǵdarlamanyń esh qajeti joǵyn aıtyp jaýyp tastaýdy usynǵanymen ol júzege asyryldy. Al ony júzege asyrýǵa bólingen qarjy qaıda ketti? Bul saýaldyń jaýabyn joǵaryda atalǵan baspasóz máslıhatynda QR Bilim jáne ǵylym vıtse-mınıstri Bıbigúl Asylova berýge tyrysty.
«Búgin birqatar BAQ pen áleýmettik jelide e-learning baǵdarlamasyn qarjylandyrý máselesi kóterildi. Baǵdarlamany qarjylandyrýǵa 2010-2013 jyldar aralyǵynda aqsha bólingen edi. Al 2016 jyldan bastap baǵdarlamany qarjylandyrý tolyǵymen toqtatyldy. Bıýdjetten shamamen 36 mlrd teńge jumsaldy. Onyń 28 mlrd teńgesin qural-jabdyqtarǵa, ıaǵnı ınteraktıvti taqta, serverlik jabdyqqa jumsalǵan shyǵyndar quraıdy», - dedi ol.