Bilim grantynda oqıtyndardyń jolaqysyn óteý tártibine ózgeris engizilmek
Qujattyń tolyq ataýy - «Tehnıkalyq jáne kásiptik, orta bilimnen keıingi jáne joǵary bilimniń bilim berý baǵdarlamalaryn iske asyratyn uıymdarda memlekettik bilim berý tapsyrysy negizinde bilim alýshylar úshin ótemaqylar tóleý arqyly qysqy jáne jazǵy kanıkýl kezeńinde qalaaralyq temirjol jáne avtomobıl (taksıden basqa) kóliginde jeńildikpen jol júrýdi qamtamasyz etý qaǵıdalaryn bekitý týralystyrý qaǵıdalaryn bekitý týraly» Qazaqstan Respýblıkasy Bilim jáne ǵylym mınıstriniń 2015 jylǵy 4 jeltoqsandaǵy № 677 buıryǵyna ózgerister engizý týraly» buıryq jobasy.
Ol boıynsha jol júrýge ótemaqy memlekettik bilim berý tapsyrysy boıynsha bilim alýshylardyń mynadaı sanattaryna tólenetin bolady:
- tehnıkalyq jáne kásiptik, orta bilimnen keıingi bilim beretin oqý oryndarynda kúndizgi oqý nysanynda oqıtyndarǵa jylyna eki ret, qysqy jáne jazǵy kanıkýl kezeńinde, tıisti jylǵa arnalǵan respýblıkalyq bıýdjet týraly zańmen jyl saıyn bekitiletin aılyq eseptik kórsetkishtiń 2 eselengen mólsherinde;
- tehnıkalyq jáne kásiptik, orta bilimnen keıingi bilim beretin oqý oryndarynyń túlekterine - jylyna bir ret 2 eselengen AEK mólsherinde;
- joǵary jáne joǵary oqý ornynan keıingi bilim berý uıymdarynyń stýdentterine, magıstranttarǵa jylyna eki ret, qysqy jáne jazǵy kanıkýl kezeńinde 4 eselengen AEK mólsherinde;
- joǵary jáne joǵary oqý ornynan keıingi bilim berý uıymdarynyń daıyndyq bólimderiniń tyńdaýshylaryna-jylyna bir ret 4 eselengen AEK mólsherinde;
- joǵary jáne joǵary oqý ornynan keıingi bilim berý uıymdarynyń túlekterine - jylyna bir ret 4 eselengen AEK mólsherinde birjolǵy járdemaqy tólenedi.
Atalǵan ótemaqy berilýi úshin buıryqtaǵy sanatqa jatatyn tulǵalar jol júrý shyǵynyn rastaıtyn qujatty ótinishpen birge ótkizýi kerek.
«Jol júrý úshin ótemaqy joǵary jáne joǵary oqý ornynan keıingi bilim berý uıymynyń akademııalyq kúntizbesine sáıkes qysqy jáne jazǵy kanıkýl kezeńinde qalaaralyq temirjol jáne avtomobıl kóliginde (taksıden basqa) jol júrgenin rastaıtyn qujattar (elektrondyq bıletter, bılettiń kóshirmeleri) bolǵan kezde tólenedi», - dep jazylǵan buıryqtyń jobasynda.