Bılik aıtý ońaı, bilip aıtý qıyn

Foto: None
ASTANA. QazAqparat - Bıylǵy jyl - elimiz úshin erekshe jyl. Ǵasyrlar boıy azattyqty ańsap, óz tarıhynda «myń ólip, myń tirilgen» qazaq halqy ata-babalarymyzdyń eń asyl armanyna qol jetkizgenine, Táýelsiz Qazaqstan memleketi atanǵanyna shırek ǵasyr tolyp otyr. Tarıh úshin qas-qaǵym sát sanalatyn osy qysqa merzim ishinde elimiz Tuńǵysh Prezıdentimiz, Elbasy Nursultan Ábishuly Nazarbaevtyń kóregen saıasatynyń arqasynda aımaq qana emes, alty álemge tanylǵan tolyqqandy zamanaýı memleket bolyp qalyptasty, dep jazady «Egemen Qazaqstan» basylymy.

Ótken ýaqyt aralyǵynda elimizde tolyqqandy demo­kra­tııanyń saltanat qurýyna nyq qadamdar jasalyp, qu­qyqtyq-saıası turǵyda da­mý­dyń jańa kezeńi qyzý qar­qyn aldy. Elimizde jańa­shyl saıası ózgerister tyń­ǵylyqty ári túbegeıli óris­tedi. Bul qoǵam­dyq jáne mem­le­kettik múd­delerdiń jańa teń­ge­r­me­ligine, memlekettik qu­ry­­lys­tyń jańa tejemelik ári tepe-teńdik júıesiniń qa­­lyptasýyna óziniń yq­pa­lyn tı­gizip, qu­qyqtyq demo­kra­tııanyń álemdik ór­kenıetke saı óz retimen jáne júıeli túr­de júzege asyrylýyna múmkindik berdi.

Bul ózgerister Qazaqstannyń álem­dik qoǵamdastyqta aıtar sózin, otyrar ornyn biletin, damyǵan alpaýyt elderdiń ózi pikirimen sanasatyn, aldyna eń damyǵan 30 eldiń qataryna kirip, Máńgilik El bolýdy uly murat etip qoıǵan órshil maqsatty memleket ekenin tanytty. Osy uly murattar turǵysynan aldymen elimizdiń ǵasyr ortasyna deıingi damý baǵyttaryn aıqyndaǵan Memleket basshysy, olardy iske asyrýdyń «100 naqty qadamy» - Ult josparyn jarııalap, 5 halyqtyq reforma aıasynda atqarylatyn min­det­terdi belgilep berdi.

Elbasy osy 5 reforma aıasynda birinshi kezekte kásibı memlekettik apparat qurýdy belgilese, ekinshi kezekte quqyq tártibi men zańdylyqty qam­ta­ma­syz etetin sot júıesin reforma­laýdy alǵa qoıdy. Osy turǵy­da «100 naqty qadamnyń» 11-i tikeleı sot júıesin odan ári damytýǵa arnalǵan. Mun­da­ǵy basty mindet - sot qu­rylymy men sot isin júr­gi­z­ý­diń tıimdiligin arttyrý, sot tóreligine qoljetimdilikti qam­tamasyz etý, zań ústemdigin saq­taý jáne elimizde eń joǵary stan­darttarǵa saı sot júıesin qa­­lyptastyrý.

Qazirge deıin bul min­det­terdi zań­na­malyq turǵydan qam­­tamasyz etý aıasyn­da jańa Azamattyq is júrgizý ko­de­k­si men jańa «Joǵary Sot Ke­ńesi týraly» Zań qabyl­dan­­dy. «Sot júıesi jáne sý­dıa­­lardyń mártebesi týraly» Kon­stıtýtsııalyq zań­ǵa, Qylmystyq is júrgizý kodeksine jáne Ákimshilik qu­­qyq buzýshylyq týraly kodekske qa­jetti ózgerister engizildi. Sóıtip, Ult jos­paryndaǵy sot júıesin refor­ma­laýǵa qa­tysty atalǵan barlyq 11 qa­dam quqyqtyq turǵyda tolyq jú­zege asy­ryldy.

Eń mańyzdy ózgeristerdiń biri - azamattardyń sot tóre­ligine qol­­­je­­tim­diligin jeńildetý úshin sot júıe­si­niń sa­tylaryn ońtaılandyrý júzege asyrylyp, sottylyqtyń arajigin ashý úderisi aıasynda úsh býyndy sot júıesi ómir­ge keldi. Árıne, bul júıeniń eń ba­s­ty artyqshylyǵy - endigi jerde sot­qa júgingen azamattar kóptegen sot satylarynyń arasynda sendelip júr­meıdi, árqaısysynyń óz quzireti bar úsh býyndy sotqa júginýmen iske sońǵy núkte qoıylady.

Sot tóreliginiń ádildigin qamtamasyz etý úshin sýdıalar korpýsyn adam­ger­shilik qasıetteri men biliktiligi jo­ǵa­ry mamandardan jasaqtaý má­selesi ma­ńyzdy sharttardyń bi­ri ekeni daýsyz, óıtkeni, ádi­ldikke qyzmet etý ekiniń biri­niń qolynan kele beretin ońaı sharýa emes. Daýlasqan jaq­tar­ǵa tórelik jasaýǵa, memle­ket atynan bılik aıtýǵa bel býyp, sýdıalyq qyzmetke kel­gen adamnyń tartar aýyr­t­palyǵy da az bolmasa kerek, óıtkeni, «qara qyldy qaq jaryp», ádildik sózin aıtý má­r­tebeli bolýmen qatar, úlken jaýap­kershilik júkteıdi.

Osyǵan baılanysty Ult jos­pa­ryn júzege asyrý aıa­syn­­­da sýdıalyq laýazy­m­-
ǵa úmit­kerlerdi irikteý tetikteri kú­sheı­tildi. Sýdıalyq qyzmetke irikter kezde úmit­kerdiń bilim deńgeıimen qatar, onyń adam­gershilik bolmysy men ar-ojdan tazalyǵyna, paıym-pa­rasat tereńdigi men tanym-túısi­giniń keńdigine basty na­zar aýdarylatyn bolady. Oı­laý jáne sóıleý mádenıeti, sondaı-aq memlekettik tildi meńgerý deńgeıi de olarǵa qoıylatyn talaptardyń biri bolýy kerek.

Buǵan deıingi qalyptasqan tártip boıynsha sýdıalyqqa úmitkerlerdiń jer­gi­likti sottarda taǵylymdamadan ótýi for­maldy túrde bolýyna baılanysty oń nátıje bermeı kelgeni bárimizge aıan. Úmitker ta­ǵylymdamadan óziniń negiz­gi jumysynan qol úzbeı ótýi­ne baılanysty onyń sot máji­listerin uıymdastyrýdy, sot otyrystaryn ótkizýdi meń­gerýine, sot aktilerin sapaly ári zań talaptaryna saı jazyp úırenýine, túptep kelgen­de, tıisti dárejede sýdıa qyzmetine mashyqtanýyna to­lyq múmkindigi bolmaǵany anyq.

Osy turǵydan alǵanda, sýdıa­lyqqa úmitkerlerdi ja­ńa júıe boıynsha sottar­da bir jyldyq aqyly ta­ǵy­lymdamadan ótki­zý tártibiniń engizilýi, úmit­ker­lerdi irikteý tártibin kú­sheı­tý maqsatynda árbir oblystyq jáne oǵan teńes­ti­rilgen sottarda irikteý komıs­sııalarynyń qurylyp, bul rette zańger mamandyǵy boıynsha kóp jyldyq eńbek ótili bar, onyń ishinde sot isterin qaraýǵa tikeleı qaty­s­qan, sol sııaqty sýdıa laýazym­yna biliktilik emtıhanyn tapsyrǵanda jo­ǵa­ry kórsetkishke ıe bolǵan ári ǵy­lymı ata­ǵy nemese dárejesi bar tulǵalarǵa ba­symdyq berilýi - olardyń sýdıalyq qyz­metke daıyndyq deńgeıin kó­terýge baǵyttalǵan qadam.

Sýdıalardyń kásibı qyz­met­in ba­ǵa­laýdyń engizilýi de sot korpýsynyń sapa­lyq qu­ramyn jaqsartýǵa, olar­dyń bilik­tilik dárejesiniń ósýin yn­talandyrýǵa, jaýa­p­ker­shi­li­gin jo­ǵa­ry­latýǵa jańa serpin beredi dep esep­teımiz.

Sottarda dybys jáne beı­ne jazýdy qoldanyp, sot úde­risi ke­zin­de mátindi jazýdy toqtatý men ózge­rtýge jol bermeıtin zamanaýı aq­parat­tyq teh­­nologııanyń engizilýi - sot tó­re­li­­giniń ashyqtyǵy men qol­je­tim­­di­gin, sýdıalardyń, sot úderisine qa­ty­s­ý­shylardyń tár­tibin jaqsartyp, daý­lardyń ádil sheshilýin qamtamasyz etý ar­qyly qoǵamnyń sottarǵa degen se­ni­min arttyrýǵa qosymsha kepil bolatyny sózsiz.

Qazirgi kezde Almaty qalasynyń sot­tary dybys-beınejazba quryl­ǵy­la­­ry­­men tolyqtaı jabdyqtalǵan jáne bar­­lyq sot protsesteri derlik dybys-beı­nejazbaǵa túsiriledi. Bul júıe, bir jaǵy­nan, naqty sot isterin qaraý bary­syn­da sýdıalardyń beıtaraptyǵyn qam­tamasyz etý úshin mańyzdy kepil bol­sa, ekinshi jaǵynan, sýdıalarǵa qoı­ylatyn talaptardy jetildirýdiń tıimdi quraly retinde qyzmet etýge arnalyp, taraptardyń tártibin nyǵaıtady. Túptep kelgende, munyń bári sýdıanyń áreketine aıtylatyn shaǵymdardy azaıtady.

Osydan úsh jyl buryn ótken Qazaq­s­­tan Respýblıkasy sýdıalarynyń VІ sezi­nde Elbasy Nursultan Nazarbaev alǵa qoıǵan mindetterdi jú­zege asyrý­da qyrýar is at­qa­ry­lǵanynyń kýási bo­lyp otyrmyz. Munyń bári - ege­men­­­diktiń al­ǵashqy kúnderinen bastap, táý­e­l­­siz sot júıesin qurýdy memleketti ny­­­ǵaıtýdyń basym ba­ǵyttarynyń biri re­­tinde belgilep, ony júzege asy­r­ýǵa únemi qoldaý kórsetip kele jat­qan Elbasynyń ólsheýsiz eńbeginiń ná­tıjesi.

Al adamnyń taǵdyryn sheshý, daýly máselelerge ádil tórelik aıtý qashan da ońaı bol­maǵan. Sýdıaǵa túsetin sal­maqtyń aýyrlyǵy da bel­gili. Muny el basshylyǵy da jaqsy túsinip, memleket tar­a­pynan elimizdiń búkil sýdıa­lar jasaǵyna únemi qam­qor­lyq kórsetilip keledi. Bıylǵy jyl­dyń basynan bastap qyz­metin uzaq jyldar minsiz at­qaryp, zeınet jasyna jetip, qur­metti demalysqa shyqqan sýdıalarǵa ómir boıǵy aı saı­ynǵy qamtylym tóleý týraly sheshimniń qabyldanýy da munyń aıqyn dáleli.

Elbasynyń sot salasy qyzmet­ker­lerine senimi elimiz­diń búkil sot júıe­sine, árbir sý­dıa­ǵa úlken jaýap­ker­shi­l­ik júk­teıdi. Óıtkeni, ádildik sal­tanat qurǵan qoǵamda ǵana turaqtylyq pen ósip-órken­deýge negiz qalanady. Azamattar ýaıym-qaıǵysyz, beıbit te belsendi bolyp, urpaǵynyń bolashaǵy úshin nyq senimmen ómir súredi. Mem­le­kettiń ornyqty damýyna, alǵa qoıǵan uly murattaryna umtylýyna qolaıly jaǵdaılar jasalady.

Biz búgin aldymyzǵa Máńgilik El bo­lý­­dy uly murat etip qoıǵan elmiz. Osy mu­ra­tqa jetýde azamattardyń ult­tyq sot júıesine degen berik senimin, otan­shyldyq, memleketshildik sezimderin ny­ǵaıta otyryp, sot tóreligin ádil júrgizý arqyly árbir sýdıa bul iske orasan zor úles qosa alady.

Aqjan EShTAI,

Almaty qalalyq sotynyń tóraǵasy

Seıchas chıtaıýt