Bılik aıtý ońaı, bilip aıtý qıyn
Ótken ýaqyt aralyǵynda elimizde tolyqqandy demokratııanyń saltanat qurýyna nyq qadamdar jasalyp, quqyqtyq-saıası turǵyda damýdyń jańa kezeńi qyzý qarqyn aldy. Elimizde jańashyl saıası ózgerister tyńǵylyqty ári túbegeıli óristedi. Bul qoǵamdyq jáne memlekettik múddelerdiń jańa teńgermeligine, memlekettik qurylystyń jańa tejemelik ári tepe-teńdik júıesiniń qalyptasýyna óziniń yqpalyn tıgizip, quqyqtyq demokratııanyń álemdik órkenıetke saı óz retimen jáne júıeli túrde júzege asyrylýyna múmkindik berdi.
Bul ózgerister Qazaqstannyń álemdik qoǵamdastyqta aıtar sózin, otyrar ornyn biletin, damyǵan alpaýyt elderdiń ózi pikirimen sanasatyn, aldyna eń damyǵan 30 eldiń qataryna kirip, Máńgilik El bolýdy uly murat etip qoıǵan órshil maqsatty memleket ekenin tanytty. Osy uly murattar turǵysynan aldymen elimizdiń ǵasyr ortasyna deıingi damý baǵyttaryn aıqyndaǵan Memleket basshysy, olardy iske asyrýdyń «100 naqty qadamy» - Ult josparyn jarııalap, 5 halyqtyq reforma aıasynda atqarylatyn mindetterdi belgilep berdi.
Elbasy osy 5 reforma aıasynda birinshi kezekte kásibı memlekettik apparat qurýdy belgilese, ekinshi kezekte quqyq tártibi men zańdylyqty qamtamasyz etetin sot júıesin reformalaýdy alǵa qoıdy. Osy turǵyda «100 naqty qadamnyń» 11-i tikeleı sot júıesin odan ári damytýǵa arnalǵan. Mundaǵy basty mindet - sot qurylymy men sot isin júrgizýdiń tıimdiligin arttyrý, sot tóreligine qoljetimdilikti qamtamasyz etý, zań ústemdigin saqtaý jáne elimizde eń joǵary standarttarǵa saı sot júıesin qalyptastyrý.
Qazirge deıin bul mindetterdi zańnamalyq turǵydan qamtamasyz etý aıasynda jańa Azamattyq is júrgizý kodeksi men jańa «Joǵary Sot Keńesi týraly» Zań qabyldandy. «Sot júıesi jáne sýdıalardyń mártebesi týraly» Konstıtýtsııalyq zańǵa, Qylmystyq is júrgizý kodeksine jáne Ákimshilik quqyq buzýshylyq týraly kodekske qajetti ózgerister engizildi. Sóıtip, Ult josparyndaǵy sot júıesin reformalaýǵa qatysty atalǵan barlyq 11 qadam quqyqtyq turǵyda tolyq júzege asyryldy.
Eń mańyzdy ózgeristerdiń biri - azamattardyń sot tóreligine qoljetimdiligin jeńildetý úshin sot júıesiniń satylaryn ońtaılandyrý júzege asyrylyp, sottylyqtyń arajigin ashý úderisi aıasynda úsh býyndy sot júıesi ómirge keldi. Árıne, bul júıeniń eń basty artyqshylyǵy - endigi jerde sotqa júgingen azamattar kóptegen sot satylarynyń arasynda sendelip júrmeıdi, árqaısysynyń óz quzireti bar úsh býyndy sotqa júginýmen iske sońǵy núkte qoıylady.
Sot tóreliginiń ádildigin qamtamasyz etý úshin sýdıalar korpýsyn adamgershilik qasıetteri men biliktiligi joǵary mamandardan jasaqtaý máselesi mańyzdy sharttardyń biri ekeni daýsyz, óıtkeni, ádildikke qyzmet etý ekiniń biriniń qolynan kele beretin ońaı sharýa emes. Daýlasqan jaqtarǵa tórelik jasaýǵa, memleket atynan bılik aıtýǵa bel býyp, sýdıalyq qyzmetke kelgen adamnyń tartar aýyrtpalyǵy da az bolmasa kerek, óıtkeni, «qara qyldy qaq jaryp», ádildik sózin aıtý mártebeli bolýmen qatar, úlken jaýapkershilik júkteıdi.
Osyǵan baılanysty Ult josparyn júzege asyrý aıasynda sýdıalyq laýazym-
ǵa úmitkerlerdi irikteý tetikteri kúsheıtildi. Sýdıalyq qyzmetke irikter kezde úmitkerdiń bilim deńgeıimen qatar, onyń adamgershilik bolmysy men ar-ojdan tazalyǵyna, paıym-parasat tereńdigi men tanym-túısiginiń keńdigine basty nazar aýdarylatyn bolady. Oılaý jáne sóıleý mádenıeti, sondaı-aq memlekettik tildi meńgerý deńgeıi de olarǵa qoıylatyn talaptardyń biri bolýy kerek.
Buǵan deıingi qalyptasqan tártip boıynsha sýdıalyqqa úmitkerlerdiń jergilikti sottarda taǵylymdamadan ótýi formaldy túrde bolýyna baılanysty oń nátıje bermeı kelgeni bárimizge aıan. Úmitker taǵylymdamadan óziniń negizgi jumysynan qol úzbeı ótýine baılanysty onyń sot májilisterin uıymdastyrýdy, sot otyrystaryn ótkizýdi meńgerýine, sot aktilerin sapaly ári zań talaptaryna saı jazyp úırenýine, túptep kelgende, tıisti dárejede sýdıa qyzmetine mashyqtanýyna tolyq múmkindigi bolmaǵany anyq.
Osy turǵydan alǵanda, sýdıalyqqa úmitkerlerdi jańa júıe boıynsha sottarda bir jyldyq aqyly taǵylymdamadan ótkizý tártibiniń engizilýi, úmitkerlerdi irikteý tártibin kúsheıtý maqsatynda árbir oblystyq jáne oǵan teńestirilgen sottarda irikteý komıssııalarynyń qurylyp, bul rette zańger mamandyǵy boıynsha kóp jyldyq eńbek ótili bar, onyń ishinde sot isterin qaraýǵa tikeleı qatysqan, sol sııaqty sýdıa laýazymyna biliktilik emtıhanyn tapsyrǵanda joǵary kórsetkishke ıe bolǵan ári ǵylymı ataǵy nemese dárejesi bar tulǵalarǵa basymdyq berilýi - olardyń sýdıalyq qyzmetke daıyndyq deńgeıin kóterýge baǵyttalǵan qadam.
Sýdıalardyń kásibı qyzmetin baǵalaýdyń engizilýi de sot korpýsynyń sapalyq quramyn jaqsartýǵa, olardyń biliktilik dárejesiniń ósýin yntalandyrýǵa, jaýapkershiligin joǵarylatýǵa jańa serpin beredi dep esepteımiz.
Sottarda dybys jáne beıne jazýdy qoldanyp, sot úderisi kezinde mátindi jazýdy toqtatý men ózgertýge jol bermeıtin zamanaýı aqparattyq tehnologııanyń engizilýi - sot tóreliginiń ashyqtyǵy men qoljetimdigin, sýdıalardyń, sot úderisine qatysýshylardyń tártibin jaqsartyp, daýlardyń ádil sheshilýin qamtamasyz etý arqyly qoǵamnyń sottarǵa degen senimin arttyrýǵa qosymsha kepil bolatyny sózsiz.
Qazirgi kezde Almaty qalasynyń sottary dybys-beınejazba qurylǵylarymen tolyqtaı jabdyqtalǵan jáne barlyq sot protsesteri derlik dybys-beınejazbaǵa túsiriledi. Bul júıe, bir jaǵynan, naqty sot isterin qaraý barysynda sýdıalardyń beıtaraptyǵyn qamtamasyz etý úshin mańyzdy kepil bolsa, ekinshi jaǵynan, sýdıalarǵa qoıylatyn talaptardy jetildirýdiń tıimdi quraly retinde qyzmet etýge arnalyp, taraptardyń tártibin nyǵaıtady. Túptep kelgende, munyń bári sýdıanyń áreketine aıtylatyn shaǵymdardy azaıtady.
Osydan úsh jyl buryn ótken Qazaqstan Respýblıkasy sýdıalarynyń VІ sezinde Elbasy Nursultan Nazarbaev alǵa qoıǵan mindetterdi júzege asyrýda qyrýar is atqarylǵanynyń kýási bolyp otyrmyz. Munyń bári - egemendiktiń alǵashqy kúnderinen bastap, táýelsiz sot júıesin qurýdy memleketti nyǵaıtýdyń basym baǵyttarynyń biri retinde belgilep, ony júzege asyrýǵa únemi qoldaý kórsetip kele jatqan Elbasynyń ólsheýsiz eńbeginiń nátıjesi.
Al adamnyń taǵdyryn sheshý, daýly máselelerge ádil tórelik aıtý qashan da ońaı bolmaǵan. Sýdıaǵa túsetin salmaqtyń aýyrlyǵy da belgili. Muny el basshylyǵy da jaqsy túsinip, memleket tarapynan elimizdiń búkil sýdıalar jasaǵyna únemi qamqorlyq kórsetilip keledi. Bıylǵy jyldyń basynan bastap qyzmetin uzaq jyldar minsiz atqaryp, zeınet jasyna jetip, qurmetti demalysqa shyqqan sýdıalarǵa ómir boıǵy aı saıynǵy qamtylym tóleý týraly sheshimniń qabyldanýy da munyń aıqyn dáleli.
Elbasynyń sot salasy qyzmetkerlerine senimi elimizdiń búkil sot júıesine, árbir sýdıaǵa úlken jaýapkershilik júkteıdi. Óıtkeni, ádildik saltanat qurǵan qoǵamda ǵana turaqtylyq pen ósip-órkendeýge negiz qalanady. Azamattar ýaıym-qaıǵysyz, beıbit te belsendi bolyp, urpaǵynyń bolashaǵy úshin nyq senimmen ómir súredi. Memlekettiń ornyqty damýyna, alǵa qoıǵan uly murattaryna umtylýyna qolaıly jaǵdaılar jasalady.
Biz búgin aldymyzǵa Máńgilik El bolýdy uly murat etip qoıǵan elmiz. Osy muratqa jetýde azamattardyń ulttyq sot júıesine degen berik senimin, otanshyldyq, memleketshildik sezimderin nyǵaıta otyryp, sot tóreligin ádil júrgizý arqyly árbir sýdıa bul iske orasan zor úles qosa alady.
Aqjan EShTAI,
Almaty qalalyq sotynyń tóraǵasy