Bıylǵy áleýmettik mindettemeler oryndaldy: zeınetaqy, járdemaqy, arnaýly tólem
Memleket mindettemeleri
2024 jyly respýblıkalyq bıýdjetten áleýmettik tólemderge jalpy 5,3 trln teńge bólindi, bul - el bıýdjetiniń jalpy shyǵystarynyń 22 paıyzy. Osy qarajat zeınetaqy men járdemaqy alatyn 4,5 mln azamatqa, onyń ishinde 2,4 mln zeınetkerge jáne 2,1 mln túrli áleýmettik tólemderdi alýshylarǵa bólindi.
Sonyń nátıjesinde memlekettiń barlyq áleýmettik mindettemeleri merziminde jáne tolyq kólemde oryndaldy. Máselen, balaly otbasylarǵa járdemaqy tóleýge respýblıkalyq bıýdjetten 746,6 mlrd teńge bólindi, bul - ótken jylmen salystyrǵanda 13,9 paıyzǵa artyq (2023 jyly – 655,7 mlrd teńge).
Áleýmettik kodekske sáıkes, balaly otbasylardy áleýmettik qoldaý maqsatynda bala týýyna baılanysty birjolǵy, jumys istemeıtin ata-analarǵa bala 1,5 jasqa tolǵanǵa deıin onyń kútimine baılanysty, sondaı-aq birge turatyn 4 jáne odan kóp kámeletke tolmaǵan balasy bar kópbalaly otbasylarǵa jánemúgedektigi bar balany tárbıeleýshige beriletin járdemaqylar qarastyrylǵan. 2024 jyldyń basynan beri balaly otbasylarǵa beriletin memlekettik járdemaqylardyń mólsheri 7 paıyzǵa ulǵaıtyldy.
Bıylǵy 1 jeltoqsandaǵy jaǵdaı boıynsha ataýly kómek alýshylar sany - 411,3 myń adam (77,6 myń otbasy). Bıyl osy maqsatqa bıýdjetten 54,7 mlrd teńge qarastyrylǵan.
Buryn habarlanǵandaı, AÁK-niń negizgi maqsaty – aqshalaı tólem túrinde qoldaýdy júzege asyrý jáne otbasynyń eńbekke qabiletti múshelerin jumyspen qamtýǵa járdemdesýdiń belsendi sharalaryna tartý arqyly otbasyn qıyn ómirlik jaǵdaıdan shyǵarý.
Sondaı-aq 1 jeltoqsandaǵy jaǵdaı boıynsha Qazaqstanda zeınetkerler sany - 2 428 685.
- 2024 jylǵy 1 qańtardan bastap memlekettik járdemaqylardyń barlyq túri jáne bazalyq zeınetaqy tólemi QR Ulttyq banki aıqyndaıtyn ınflıatsııanyń boljamdy deńgeıine sáıkes 7 paıyzǵa, yntymaqty zeınetaqy 9 paıyzǵa, ıaǵnı ınflıatsııa deńgeıinen 2 paıyzǵa artyp kóterildi. Zeınetaqy tólemderin júzege asyrýǵa 2024 jylǵy 1 qańtardan bastap 1 jeltoqsanǵa deıin respýblıkalyq bıýdjetten 3 trln 436,4 mlrd teńge somasyna zeınetaqy tólendi, onyń ishinde bazalyq zeınetaqy tóleýge – 1 trln 81,9 mlrd teńge, yntymaqty zeınetaqy tóleýge 2 trln 354,5 mlrd teńge qarastyryldy, - dep atalyp ótken mınıstrlik aqparatynda.
1 jeltoqsandaǵy jaǵdaı boıynsha jıyntyq zeınetaqynyń ortasha mólsheri - 131 556 teńge, onyń ishinde yntymaqty zeınetaqy mólsheri – 88 967 teńge, bazalyq zeınetaqy – 42 589 teńge.
Aıta keteıik, byltyr Memleket basshysy «Qazaqstan Respýblıkasynyń keıbir zańnamalyq aktilerine qoǵamdyq birlestikter jáne eńbek jaǵdaılary zııandy jumystarda isteıtin adamdardy áleýmettik qorǵaý máseleleri boıynsha ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly» Zańyna qol qoıdy. Osy Zańǵa sáıkes, 2024 jyldyń 1 qańtarynan zııandy eńbek jaǵdaılarynda uzaq ýaqyt jumys istep júrgen azamattarǵa 55 jastan bastap arnaýly áleýmettik tólem engizildi. Arnaýly áleýmettik tólemderdi alý úshin eńbek jaǵdaılary zııandy jumystan – demalysqa nemese jeńilirek jumysqa aýysýy kerek.
- 2024 jylǵy 25 qarashadaǵy jaǵdaı boıynsha 12 835 adamǵa zııandy eńbek jaǵdaılarynda uzaq ýaqyt jumys istegen adamdarǵa arnalǵan arnaýly áleýmettik tólem (AÁT) taǵaıyndaldy. Atalǵan tólemdi taǵaıyndaýǵa jalpy 13 673 adam ótinish bildirgen, - delingen mınıstrlik aqparatynda.
Óńirler boıynsha arnaýly áleýmettik tólemderdi alýǵa ótinish bildirgenderdiń eń kóp sany kelesi oblystarda tirkelgen:
- Qaraǵandy (2 kózden – 538 adam, 4 kózden – 1 835 adam)
- Qostanaı (2 kózden – 340 adam, al 4 kózden – 1 151 adam)
- Shyǵys Qazaqstan (2 kózden – 283 adam, al 4 kózden – 1 173 adam).
BJZQ derekteri boıynsha arnaýly áleýmettik tólemdi taǵaıyndaý úshin mindetti sharttardy eskere otyryp, oǵan 2024 jyly 37 myńnan astam jumysker úmitker bola alady, jalpy tólemniń ortasha mólsheri 208 myń teńgeden asady. Árbir jumysker úshin tólem mólsheri BJZQ-daǵy jınaqtaryna baılanysty bolady.
Eń tómengi jalaqy mólsheri ósti
Qazaqstanda eń tómengi jalaqy mólsheri (ETJ) 2024 jylǵy 1 qańtardan bastap 70 000 teńgeden 85 000 teńgege deıin ulǵaıtylǵan bolatyn.
QR Eńbek kodeksine sáıkes, jumys berýshiler jumyskerlerge eńbekaqyny ETJ-dan tómen bolmaıtyn deńgeıde qamtamasyz etýge mindetti. Nátıjesinde, 85 myń teńgege deıin jalaqy alatyn túrli menshik nysanyndaǵy kásiporyndardyń barlyq salalarynda jumys isteıtin 1,8 mln-ǵa jýyq jaldamaly jumyskerdiń, onyń ishinde bıýdjet salasyndaǵy 350 myń qyzmetkerdiń aqshalaı kiristeri ósti.
Birinshi kezekte ETJ arttyrý «jalaqysy tómen» qyzmetkerlerge qatysty boldy. Ekinshiden, jalaqy deńgeıin belgileý kezinde ETJ kórsetkishin paıdalanatyn jumys berýshiler razrıad aralyq biliktilik júıesin eskere otyryp, qyzmetkerlerdiń basqa sanattarynyń jalaqysyn qaıta qaraıtyn bolady.
Esterińizge sala keteıik, ETJ eńbek salasyndaǵy eń tómen áleýmettik standart bolyp sanalady jáne jyl saıyn tıisti qarjy jylyna sáıkes «Respýblıkalyq bıýdjet týraly» QR Zańymen belgilenedi.
Bıyl zeınetaqy men járdemaqy kóterildi
Memlekettik járdemaqylardyń barlyq túri jáne bazalyq zeınetaqy tólemi 2024 jylǵy 1 qańtardan bastap QR Ulttyq banki aıqyndaıtyn ınflıatsııanyń boljamdy deńgeıine sáıkes 7%-ǵa, yntymaqty zeınetaqy 9%-ǵa, ıaǵnı ınflıatsııa deńgeıinen 2%-ǵa artyp kóterildi.
Memleket basshysynyń tapsyrmasy boıynsha 2023 jyldan bastap bes jyl ishinde eń tómen bazalyq zeınetaqyny eń tómen kúnkóris deńgeıiniń 70%-na deıin, eń joǵary – 120%-ǵa deıin jyl saıyn kezeń-kezeńimen arttyrý júzege asyrylatyny belgili.
Máselen, 2024 jylǵy 1 qańtardan bastap bazalyq zeınetaqynyń eń tómengi mólsheri eń tómen kúnkóris deńgeıinen 60-tan 65 paıyzǵa deıin ulǵaıdy. Bul — 28 215 teńge, al eń joǵary mólsheri eń tómen kúnkóris deńgeıinen 100-den 105 paıyzǵa deıin artyp, 45 578 teńge boldy.
2024 jylǵy 1 qańtardan bastap memlekettik járdemaqy:
- 1, 2, 3 balanyń týýyna beriletin járdemaqy 131 100 teńgeden 140 296 teńgege deıin, 4 jáne odan da kóp bala týýyna beriletin járdemaqy – 217 350 teńgeden 232 596 teńgege deıin artty;
- mólsheri balalar sanyna baılanysty kópbalaly otbasylarǵa beriletin járdemaqy 4 balasy bar otbasylar úshin 55 304 teńgeden 59 183 teńgege deıin, 10 balasy bar otbasylar úshin – 138 000 teńgeden 147 680 teńgege deıin ósti;
- I top múgedektigi bar adamdarǵa arnalǵan járdemaqy 89 248 teńgeden 95 496 teńgege deıin, II top – 71 398 teńgeden 76 397 teńgege deıin, III top – 48 681 teńgeden 52 089 teńgege deıin ulǵaıtyldy.
Sondaı-aq, Memlekettik áleýmettik saqtandyrý qorynan (MÁSQ) asyraýshysynan aıyrylý jáne eńbekke qabilettiliginen aıyrylý boıynsha tólemder 7%-ǵa ulǵaıtyldy. Atalǵan tólemder mindetti áleýmettik saqtandyrý júıesine qatysýshylarǵa bıýdjetten beriletin memlekettik járdemaqylarǵa qosymsha júzege asyrady.
MÁSQ tólemi
1 jeltoqsandaǵy jaǵdaı boıynsha Memlekettik áleýmettik saqtandyrý qorynan (MÁSQ) jumysynan aıyrylýyna baılanysty áleýmettik tólem alýshylardyń sany - 275,7 myń adam. Bul rette bıyl 235,6 myń adamǵa tólem alǵash ret taǵaıyndaldy. Tólemderdiń jalpy somasy 79,3 mlrd teńge boldy.
Qoldanystaǵy zańnamaǵa sáıkes, jumystan bosatylǵan qyzmetkerler mindetti áleýmettik saqtandyrý júıesine qatysý ótiline jáne sońǵy 24 aıdaǵy tabysyna baılanysty 1 aıdan 6 aıǵa deıin jumysynan aıyrylýy boıynsha áleýmettik tólemder alady. Tólem joǵalǵan kiristiń 45%-yna deıingi mólsherde MÁSQ qarajaty esebinen júzege asyrylady.
Esterińizge sala keteıik, MÁSQ qarajaty esebinen jumystan aıyrylǵan jaǵdaıda tólenetin áleýmettik tólem jumystan shyǵý sebepterine qaramastan júzege asyrylady jáne jumyssyz adamdy ol jumys izdegen kezeńde qoldaýǵa arnalǵan.
1 mln adamdy jumysqa ornalastyrý kerek
Ortalyq jáne jergilikti atqarýshy organdardyń negizgi mindetteriniń biri - jańa jumys oryndaryn qurý. Memleket basshysy osy jyly shamamen 1 mln adamdy jumysqa ornalastyrý mindetin qoıdy. Bul tapsyrmany oryndaý maqsatynda ákimdikter jyl saıyn Óńirlik jumyspen qamtý kartalaryn bekitedi, onda ulttyq jobalar, tujyrymdamalar jáne jeke bastamalar aıasynda jumysqa ornalasý kórsetkishteri eskerilgen.
Bekitilgen Óńirlik jumyspen qamtý kartalary sheńberinde bıyl 948,1 myń adamdy jumysqa ornalastyrý josparlanǵan.
- Osy jyldyń 17 jeltoqsanyna deıin 875,7 myń adam jumysqa ornalastyryldy. Sonymen qatar, halyqty ulttyq jobalar men tujyrymdamalar aıasynda iske asyrylatyn jobalar aıasynda qurylatyn jumys oryndary týraly habardar etý maqsatynda «Jumys oryndaryn qurýdyń ıntegratsııalanǵan kartasy» aqparattyq júıesinde jáne Elektrondyq eńbek bırjasynda (EEB) arnaıy fýnktsıonal iske qosyldy, ol arqyly Mınıstrlik kúndelikti monıtorıng júrgizedi. Bıyldyń 17 jeltoqsanyndaǵy jaǵdaı boıynsha EEB-te iske asyrylyp jatqan jobalar boıynsha 5 370 kásiporyn 70 810 bos jumys ornyn ornalastyryp, oǵan 61 027 adam jumysqa ornalasty, - delingen Eńbek mınıstrligi málimetinde.
Eńbek ınspektorlarynyń qyzmeti
Jyl basynan beri memlekettik eńbek ınspektorlary 50,5 myńnan astam jumyskerlerdiń quqyǵyn qorǵady. 2024 jylǵy 1 jeltoqsandaǵy jaǵdaı boıynsha memlekettik eńbek ınspektorlary respýblıkanyń 277 kásiporny 18,7 myń jumyskerge 4,4 mlrd teńgege jalaqy boıynsha bereshek ekenin anyqtady. Sonymen birge túrli uıymda júrgizilgen tekserýler barysynda 7,5 myńnan asa eńbek quqyǵynyń buzylýy anyqtaldy.
Jalaqy boıynsha bereshegi bar kásiporyndardyń basshylaryna oryndaýǵa mindetti 249 uıǵarym berildi jáne 50,3 mln teńgeden astam somaǵa aıyppul salyndy. Qabyldanǵan sharalardyń, onyń ishinde jalaqy boıynsha bereshekti óteýdiń qatań kesteleri men merzimderin belgileýdiń nátıjesinde 17,5 myńnan astam jumysshynyń quqyqtary qorǵaldy. Olarǵa 3,4 mlrd teńge tólendi.
Budan basqa, eńbek zańnamasynyń saqtalýyna memlekettik baqylaýdy qamtamasyz etý máseleleri Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstrliginiń erekshe baqylaýynda. 2024 jylǵy 1 jeltoqsandaǵy derekter boıynsha memlekettik eńbek ınspektorlary 5 039 tekserý júrgizdi, onyń barysynda talaptardy buzýdyń 7 583 jaǵdaıy anyqtaldy. Jumys berýshilerge 2 998 uıǵarym berilip, 371 mln teńge somasyna 3 359 ákimshilik aıyppul salyndy. Qabyldanǵan sharalardyń nátıjesinde 33 myńnan asa adamnyń eńbek quqyǵy qorǵaldy.
Buǵan deıin mádenıet salasyndaǵy este qalarlyq oqıǵalarǵa sholý usynǵan bolatynbyz.