Bıyldyń ózinde qoldan aqsha jasaýdyń 13 faktisi tirkelgen
Demalys maýsymy qarsańynda azamattar valıýta aıyrbastaý kezinde, ásirese shetelge shyqqanda, qyraǵylyq tanytýy kerek.
«Jalǵan aqsha jasaýshylardyń qurbany bolmas úshin jáne qylmystyq qýdalaý orbıtasyna ilinbeý maqsatynda, jaqsy baǵam boıynsha aıyrbastaýdy usynsa da beıtanys adamdarǵa aqsha aıyrbastamańyz jáne valıýtany deldaldardan satyp almańyz. Saýda-sattyq jasaý kezinde muqııat bolýǵa jáne bankomattan aqsha alǵanda, chek saqtaý kerek. Qyzmeti qolma-qol aqsha aınalymymen baılanysty azamattar men qarjylyq monıtorıng sýbektilerin (EDB, aıyrbastaý pýnkteri, lombardtar jáne basqa) jalǵan banknot tabylǵan jaǵdaıda dereý QMA-nyń aýmaqtyq departamentine júginýge shaqyramyz. Jalǵan aqsha jasaý, saqtaý, tasymaldaý nemese ótkizýge baılanysty isterdi tergep-tekserý tek qana QR Qarjylyq monıtorıng agenttiginniń jáne onyń aýmaqtyq departamentteriniń quzyretine jatady» deıdi agenttikten.
Statıstıkaǵa sáıkes, 2024 jyldyń basynan beri el aýmaǵynda 13 jalǵan aqsha jasaý faktisi tirkelgen (2023 jyly — 45 qylmystyq is, 2022 jyly — 44 qylmystyq is).
Tek 2023 jyly jáne 2024 jyldyń basynan beri Qazaqstan aýmaǵynda aınalymnan 1 763 jalǵan banknot tárkilendi.
Onyń ishinde ulttyq valıýtada 1 378 200 teńge somasyna 384 kýpıýra, AQSh dollarynda somasy 120 050 AQSh dollaryna 1 342 kýpıýra, eýroda somasy 17 500 eýroǵa 35 kýpıýra, reseı rýblimen — 10 000 rýbl somasyna 2 kýpıýra anyqtaldy.
Tárkilengen jalǵan banknottardyń jalpy somasy 55 mln teńgeden asady.
«Sonymen birge, QRUB jalǵan banknottary men monetalaryn ne shetel valıýtasyn ótkizý maqsatynda daıyndaý nemese saqtaý múlki tárkilenip, bes jyldan on eki jylǵa deıingi merzimge (aýyrlyǵyna qaraı) bas bostandyǵynan aıyrýǵa jazalanatyny jaıly habardar etemiz (QR QK 231-baby)» dep eskertedi agenttik.