Bıyl jol apatynan kóz jumǵan balalardyń sany birden 16% ósti
Joldaǵy qaýipsizdik jaǵdaıy mańyzdy jáne ózekti máseleniń biri bolyp qala beredi.
Bıyl apattyń barlyq kórsetkishteri azdap tómendedi:
— jol-kólik oqıǵalary — 4%
— onda qaza bolǵandardyń sany — 2%
— jaraqat alǵandardyń sany — 8%.
Atqarylǵan jumys nátıjesinde myńnan astam azamattyń ómiri men densaýlyǵyna qaýip tóngen joq.
— Men ata-analarǵa, tárbıeshilerge, ustazdarǵa jáne elimizdiń eresek turǵyndaryna úndeý jasaǵym keledi. Óskeleń urpaqtyń qaýipsizdigi bizdiń qolymyzda ekenin umytpaıyq! Jalpy kórsetkishterdiń tómendeýine qaramastan, bıyl da jol apaty saldarynan bolǵan jasóspirimder óliminiń kórsetkishi burynǵydaı joǵary deńgeıde qalyp otyr. Toǵyz aı ishinde jol apatynan 210 bala kóz jumǵan, bul ótken jylmen salystyrǵanda 16%-ǵa kóp, — deıdi QR ІІM ÁPK erekshe tapsyrmalar jónindegi aǵa ınspektory Aqtoty Boranova.
Balalar — jol júrisine qatysýshylardyń eń osal sanattarynyń biri. Sondyqtan balalar men jasóspirimderdiń jol júrisi qaǵıdalaryn buzbaýyn túsindirý, ereje buzý jáıtterine kýá bolǵan jaǵdaıda onyń aldyn alý — árbir eresek adamnyń mindeti.
— Polıtsııanyń jyl saıyn halyqpen júrgizip jatqan túsindirý jumystaryna qaramastan, biz balalardyń qaýipsizdigine qaýip tóndiretin eski máselelermen áli de kezigýdemiz. Bul — jol-kólik oqıǵalary. Jol apatynan zardap shekken balalardyń jartysynan kóbi jolaýshylar, al qalǵan bóligi — jaıaý júrginshiler ekenin atap ótken jón, — dedi Boranova.
Spıkerdiń aıtýynsha, kóp jaǵdaıda zardap shekken balalardy eresekter avtokólikte tasymaldaý erejelerin buzyp, balalardy avtokreslosyz, býstersiz, adaptersiz nemese múldem bekitilmegen kúıde tasymaldaıdy.
— Balalar eresekterdiń minez-qulqyn qaıtalaıdy, sol sebepti ruqsat etilgen jáne qaýipsiz jerden emes, ózi qalaǵan jerde joldy kesip ótý derekteri kezdesip jatady. Eresekter balalarǵa elektrosamokattardy, mopedterdi, elektrli velosıpedterdi ózderi satyp alyp beredi de, biraq olardy qalaı qaýipsiz paıdalaný kerektigin túsindirmeıdi. Qarapaıym jol erejelerin túsindirý jáne eresekterdiń olardy saqtaýdaǵy ustanymy sizdiń balańyzdyń nemese jaqyn týysyńyzdyń ómirin saqtap qalýy múmkin. Eger sizdiń kózińizshe balalar jol erejesin buzsa, birer mınýt ýaqytyńyzdy bólip, balaǵa onyń ereje buzǵanyn túsindire ketińiz. Bir, eki nemese úsh mınýt ýaqytyńyz jumysyńyzǵa qatty áser etpeıdi, al bala úshin eresek adamnyń eskertýi ómir boıy este qalady. Mine, osy dúnıeler tálim-tárbıe elementteri bolyp tabylady jáne qoǵamnyń «nóldik tózimdilik» prıntsıpin kórsetedi. Al óz kezeginde Mınıstrlik joldaǵy balalar ólimin azaıtý, quqyqtyq aǵartý, balalardyń jol-kólik oqıǵalarynda jaraqattanýynyń aldyn alý jónindegi sharalardy jalǵastyratyn bolady. Qurmetti jol júrisine qatysýshylar, barlyqtaryńyzdy qarapaıym jol erejelerin saqtaýǵa shaqyramyz. Asyqpańyz, aptyqpańyz! Balalardyń qaýipsizdikte bolýyn qadaǵalańyz, únemdelgen sekýndtar men mınýttar táýekelge turarlyq nárse emes! Óıtkeni sizdiń ómirińiz ben balalaryńyzdyń ómirinen mańyzdy eshteńe joq! — dedi polıtsııa podpolkovnıgi.