Bıyl shaǵyn jáne orta bıznestiń banktik nesıeleri 900 mlrd teńgeden astam somaǵa sýbsıdııalanady
Búgingi tańda qabyldanǵan sharalardyń arqasynda shaǵyn jáne orta bızneste jumyspen qamtylǵandar sany 10%-ǵa artyp, 4,3 mln adamǵa jetti. Bul elimizdegi eńbekke qabiletti azamattarynyń 45%-y. Ótken jyldyń 9 aıynda Qazaqstannyń Jalpy ishki ónimindegi shaǵyn jáne orta bıznestiń úlesi 36,5%-ǵa deıin ósti.
Bıznes júrgizý sharttary aıtarlyqtaı jeńildetildi. Mysaly, 10 myńnan astam artyq talap alynyp tastaldy. Táýekelderdi basqarý júıelerin avtomattandyrý nátıjesinde 1 qańtardan bastap adamnyń qatysýynsyz tekserýler taǵaıyndalyp jatyr. Bul shara tekserýler sanyn 2 ese azaıtady.
Sonymen qatar memleket bıznesti qarjylaı qoldaý sharalaryn júzege asyrýda. Atap aıtqanda, bıyl 900 mlrd teńgeden astam somaǵa ShOB-tyń banktik nesıelerin sýbsıdııalaý jáne kepildendirý josparlanyp otyr.
«Bıznestiń jol kartasy» jáne «Qarapaıym zattar ekonomıkasy» baǵdarlamalary biriktirilgenin eskere otyryp, kásipkerlikti qoldaýdyń jańa tásilderi ázirlendi. Sýbsıdııalaýdan kepildik berý quraldaryna jáne ózge de qarjylyq emes qoldaý sharalaryna birtindep kóshý kózdeledi.
Odan bólek oblıgatsııalar men birlestirilgen nesıeler arqyly qarjylandyrý quraldary keńinen qoldanylady.
Ákimshilendirýdiń servıstik modelin engizýdi kózdeıtin jańa Salyq kodeksi boıynsha jumys jalǵasýda. Nátıjesinde salyq mindettemelerin oryndaý protsesi aıtarlyqtaı jeńildemek. Jalpy salyqtar men basqa da tólemder sany 20%-ǵa, al salyq esebi nysandarynyń sany 30%-ǵa qysqarady. Bul rette óńdeý ónerkásibindegi jańa jobalar 3 jylǵa salyq tóleýden bosatylady.
Nátıjesinde salyq mindettemelerin oryndaý jeńildetilip, salyq jınaý tıimdiligi artady.