Bıyl Eýropada eń tómengi jalaqy qandaı bolady
Tolyq aıǵa arnalǵan zańdy eń tómengi jalaqy deńgeıi kedeshilikpen kúreste mańyzdy ról atqarady.
Bıylǵy jyl EO-ǵa múshe elderde ómir súrý jáne jumys jaǵdaılaryn jaqsartý jolyndaǵy mańyzdy kezeń boldy, óıtkeni Brıýsseldiń eń tómengi jalaqy týraly jańa dırektıvasy bıylǵy jyldyń 15 qarashasyna deıin kúshine enýi tıis.
Eýropanyń birqatar elderinde eń tómengi jalaqy alatyn jumysshylar úlesi 10%-dan asady.
EO-ǵa múshe 27 eldiń 22-si eń tómengi jalaqy shegin engizdi. Danııa, Italııa, Aýstrııa, Fınlıandııa jáne Shvetsııada saıasatkerler bul sharaǵa kelispeı tur. Kıpr eń tómengi jalaqyny ótken jyldyń basynda ǵana engizdi.
EO-ǵa úmitker jáne áleýetti úmitker 10 eldiń ishinde segizi ulttyq eń tómengi jalaqyny belgiledi. Ol Chernogorııa, Moldova, Soltústik Makedonııa, Grýzııa, Albanııa, Serbııa, Túrkııa jáne Ýkraınada bar, biraq Bosnııa jáne Gertsegovına men Kosovoda joq.
Eýropalyq erkin saýda qaýymdastyǵy (EESQ) elderi — Norvegııa, Shveıtsarııa jáne Islandııada eń tómengi jalaqy belgilengen joq.
EO boıynsha eń tómengi jalaqy bir-birinen qatty erekshelenedi. Qazirgi ýaqytta ol Bolgarııada aıyna 477 eýrodan Lıýksembýrgte aıyna 2 571 eýroǵa deıin túrlenýde.
Eń tómengi jalaqy Lıýksembýrg, Irlandııa, Nıderland jáne Germanııada 2000 eýrodan asady, al Frantsııada bul kórsetkish 1767 eýro, Ispanııada — 1323 eýro. Onyń ústine, másele brýtto-jalaqy týraly bolyp tur, qyzmetker qolǵa odan da az alady.