Bıyl Abaı oblysyn sýmen jabdyqtaý boıynsha 53 joba josparda
- Nurlan Telmanuly, jyldar boıy Semeıge bılik tarapynan esh kóńil bólinbegen degen qaýeset bar. Al búginde Semeı óńiriniń Shyǵys Qazaqstan oblysynan bólinip, Abaı oblysy bolyp qurylǵanyna, ıaǵnı jańa tynysynyń ashylǵanyna 1,5 jyldan astam ýaqyt ótipti. Osy aralyqta óńirde qandaı ózgerister boldy? Memleket tarapynan bólinetin dotatsııa kólemi artty ma?
- Byltyr oblys bıýdjetiniń kólemi 418,8 mlrd teńge nemese 2022 jylmen salystyrǵanda 63,6 paıyzǵa (2022 jyly – 256 mlrd teńge) kóbeıdi. Oblys ortalyǵy Semeı qalasyn abattandyrýǵa erekshe kóńil bólindi. 14 qoǵamdyq keńistik jabdyqtaldy, 71 aýla jóndeldi. 62 kóshede jaryqtandyrý shamdary ornatyldy. 41 kóppáterli turǵyn úıdiń qasbetterin aǵymdaǵy jóndeý jumystary júrgizildi.
Sonymen qatar, ınvestorlar arqyly aspaly kópirdiń astynda Ertis ózeniniń eki jaǵalaýynda qoǵamdyq keńistik ornatyldy, Qabanbaı batyr kóshesinen Dýlatov kóshesine deıin, Abaı kóshesinen Shmıdt kóshesine deıin abattandyrý jumystary júrgizildi.
Keshendi damý josparynda joǵary standarttarǵa sáıkes keletin jańa ýrbanıstik tásildi jáne «jasyl qala» ıdeıasyn eskere otyryp, Semeı qalasyn damytýdyń Bas josparyn ázirleý kózdelgen. Osy maqsatqa bıýdjetten 384,4 mln teńge bólindi. Jumys bastaldy, aıaqtalý merzimi – 2024 jyldyń shilde aıy.
2023 jyl qorytyndysy boıynsha 106,8 paıyz ósý qarqynymen 363,6 myń sharshy metr turǵyn úı paıdalanýǵa berildi.
Kólik ınfraqurylymyn damytýǵa byltyr 12,8 mlrd teńge baǵyttaldy. Onyń ishinde 235 shaqyrym jergilikti mańyzy bar jolǵa - 9,9 mlrd teńge, 77 shaqyrym kentishilik joldardy ortasha jóndeýge 2,9 mlrd teńge bólinip ıgerildi. Semeı qalasynda 40 kóshe (50 shaqyrym) ortasha jóndeýden ótti.
Turǵyn úı-kommýnaldyq sharýashylyq salasynda ótken jyly Semeı qalasynda 19,3 mlrd teńgege 24 shaqyrym jylý jelileri jańartyldy. Oblysta 53 sýmen jabdyqtaý jobalary iske asyrylyp jatyr. Onyń ishinde 27 joba – 2024 jylǵa ótpeli. 2023 jyly 6 nysan iske qosyldy.
Bilim salasynda búgingi kúnge oblys boıynsha 8,6 myń oqýshy oryn tapshylyǵy bar. «Jaıly mektep» pılottyq ulttyq jobasy aıasynda 2023-2025 jyldarǵa 5 700 orynǵa 11 mektep salý josparlanǵan. Ótken jyly 5 mektep qurylysy qolǵa alyndy. Bıyl taǵy 6 mekteptiń qurylysy bastalady. «KAZ Minerals Management» AQ qarjysy esebinen 1 200 orynǵa mektep salynyp jatyr. Bilim berý ınfraqurylymyn qoldaý qory esebinen 510 orynǵa 6 shaǵyn jınaqy mektep, jumys istep turǵan mektepterge 2100 orynǵa 6 qosymsha ǵımarat salý jumystary júrgiziledi.
«Aýylda densaýlyq saqtaýdy jańǵyrtý» ulttyq jobasyn iske asyrý aıasynda 2025 jylǵa deıin oblysta 10,8 mlrd teńgege 65 alǵashqy medıtsınalyq-sanıtarııalyq kómek nysandarynyń qurylysyn salý josparlanǵan. Onyń 15-i – dárigerlik ambýlatorııa, 10-y – feldsherlik-akýsherlik pýnkt, 40-y – medıtsınalyq pýnkt. Basty mindetterdiń biri – medıtsınalyq-sanıtarııalyq alǵashqy kómek obektilerin ınjenerlik-kommýnıkatsııalyq ınfraqurylym júıelerine qosý. Ol úshin aýdan ákimdikteri jobalyq-smetalyq qujattama ázirledi. Búginde 43 jobanyń saraptamasyna oń qorytyndy alyndy. Sonymen qatar, ótken jyly ár aýdan 5 jylǵa áleýmettik-ekonomıkalyq damý josparlaryn bekitti.
Jalpy 2023 jyly aýyldarda ınfraqurylymdyq jobalardy iske asyrýǵa 35 mlrd teńge baǵyttalǵan. Onyń ishine sýmen qamtamasyz etý, joldardy jóndeý, abattandyrý, kóshelerdi jaryqtandyrý jumystary kiredi. Ótken jyly aýdandarda 213 shaqyrym jol jóndeldi, 87 shaqyrym kósheni jaryqtandyrý jańǵyrtyldy, 11 aýylda sý qubyry jelileri, 2 sport nysany men 1 mádenıet úıi salyndy, 10 áleýmettik nysanda kúrdeli jóndeý júrgizildi.
- Áleýmettik-ekonomıkalyq turǵydan baı aımaqty jan-jaqty damytý baǵytyndaǵy josparlaryńyz qandaı, jaqyn arada aımaqta qandaı negizgi nysandar paıda bolady, salyna ma? Investıtsııalar qalaı tartylady?
- Oblystyń 2028 jylǵa deıingi ınvestıtsııalyq jobalar pýlyna 7,7 myń jumys ornyn qurýmen 2,2 trln teńgege 28 joba engizilgen. Olar kóbinese tústi metallýrgııa, agroónerkásiptik keshen, taý-ken óndirý, tamaq, aǵash óńdeý jáne qurylys ındýstrııasy salalaryndaǵy jobalar. 2023 jyly 22,3 mlrd teńgege 4 ınvestıtsııalyq joba qoldanysqa berildi. Bıylǵy jyly 470 jańa jumys ornyn qurýmen 12 jobany iske asyrý josparlanǵan.
Jalpy 2028 jylǵa deıin Keshendi damý jospary aýqymynda kelesi jobalardy iske asyrý kózdelip otyr:
- Taý-ken baıytý kombınatyn odan ári salýmen «Aıdarly» mys ken orny men «Janar» jerasty sýlary ken ornyn ónerkásiptik ıgerý;
- Kúnbaǵys maıyn quıý jáne ólshep-oraý jelisi bar óńdeý tsehyn salý;
- Kókentaý aýyldyq okrýgindegi Sýzdal ken ornynda metallýrgııalyq zaýyttyń SIL ýchaskesi úshin kómirdi desorbtsııalaý jáne elektrolız tsehyn salý;
- Hromıtterdi baıytý jáne joǵary kómirtekti ferrohrom óndirý zaýytyn salý.
Agroónerkásiptik keshendi damytý boıynsha Besqaraǵaı jáne Jarma aýdandarynda 1 800 basqa arnalǵan 2 sút-taýar fermasyn jáne 1 000 basqa arnalǵan 1 bordaqylaý alańyn salý, sýarý júıeleri men sýarý ýchaskelerine ınfraqurylym salý, aýyl sharýashylyǵy ónimderin qaıta óńdeýdiń 3 obektisin ashý, aýyl sharýashylyǵy óndiristerin jańǵyrtý josparlanǵan.
Úrjar aýdanynda týrıstik aǵymdy ulǵaıtý maqsatynda «Alazone Arena» kontserttik alańynda «Alakol Fest» kontserttik-oıyn-saýyq jáne sporttyq is-sharalaryn ótkizý jáne 2025 jyly 3 qonaq úı men meıramhana salýmen osy alańdy keńeıtý josparlanyp otyr. 2026 jylǵa demalys bazasynyń qurylysy josparlanǵan.
Keshendi damý josparynda jańa avtokólik qurylysy, Semeı qalasyndaǵy aspaly kópirdi qaıta jańartý, sondaı-aq Úrjar aýylyndaǵy áýejaı termınalyn qaıta jańartý jobalary kózdelip otyr. Sondaı-aq, 2024-2027 jyldarǵa Qurǵaq port pen logıstıkalyq park qura otyryp, «Baqty-Aıagóz» temirjol jelisiniń qurylysy josparlanǵan. Sonymen qatar, Semeı qalasynda «Kedentransservıs» AQ júk ýchaskesiniń bazasynda kólik-logıstıkalyq qýattardy damytý kózdelgen.
Qazirgi ýaqytta «Semeı qalasynda JEO-3 salý» jobasy tehnıkalyq ekonomıkalyq negizdemesin ázirleý satysynda. Aıagóz, Kýrchatov qalalarynda jáne Kókpekti aýylynda jylý kózderin salý, Semeı qalasynyń qazandyqtary men jylý pýnktilerin rekonstrýktsııalaý, Semeı qalalarynda jylý, elektr, sý qubyry, káriz jelilerin qaıta jańartý, sondaı-aq Kýrchatov, Aıagóz qalalarynda káriz-tazartý qurylystaryn salý josparlanǵan.
Oblysty damytýdyń Keshendi josparyna bıýdjet esebinen Semeı qalasynda qoqys suryptaý jelisin ornalastyrý úshin qurylysy bar jańa zamanaýı qatty turmystyq qaldyqtar polıgonynyń qurylysy engizilgen. Keshendi jospardy iske asyrý boıynsha ótkizilgen is-sharalardyń nátıjesinde qalasy aýmaǵynyń jınaqy qurylysy qamtamasyz etiledi jáne 14 myńǵa jýyq jańa jumys ornyn qura otyryp, ınjenerlik-kóliktik jáne áleýmettik ınfraqurylymdy tıimdi paıdalanýǵa jáne damytýǵa qol jetkizilmek.
- Eldiń rýhanı damýynda erekshe orny bar Semeı qalasyn tarıhı ortalyq retinde damytý úshin qandaı sharalar qabyldanady?
- Qazaqstan Respýblıkasynyń 2019 jylǵy 26 jeltoqsandaǵy «Tarıhı-mádenı mura obektilerin qorǵaý jáne paıdalaný týraly» Zańynyń 11-baby 2- tarmaǵyna sáıkes «Abaı oblysy Semeı qalasynyń mádenıet jáne tilderdi damytý bólimi» memlekettik mekemesi «tarıhı-mádenı qundylyqtardy anyqtaý, zerdeleý, qalpyna keltirý, qorǵaý jáne paıdalaný isiniń nyǵaıýy men damýyna baqylaýdy júzege asyrady».
Mádenıet jáne sport mınıstriniń 2020 jylǵy 14 sáýirdegi «Respýblıkalyq mańyzy bar tarıh jáne mádenıet eskertkishteriniń memlekettik tizimin bekitý týraly» №88 buıryǵy men Abaı oblysy ákimdiginiń 2023 jylǵy 20 naýryzdaǵy «Jergilikti mańyzy bar tarıh jáne mádenıet eskertkishteriniń memlekettik tizimin bekitý týraly» №58 qaýlysyna sáıkes, qalada 68 tarıh jáne mádenıet eskertkishi tirkelgen. Olardyń 10-y respýblıkalyq, 58-i jergilikti mańyzy bar eskertkish sanalady. 35 sáýlet jáne qala qurylysy, 17 monýmentaldy óner, 16 tarıh jáne arheologııalyq eskertkish bar.
Tarıh jáne mádenıet nysandarynyń 10-y jeke menshikte, 58-i memlekettik mekemelerdiń teńgeriminde. Ǵımarattardy jóndeý jumystary atalǵan mekemeler quzyretinde. Qazirgi ýaqytta ýákiletti organ - Tarıhı-mádenı mura nysandaryn qorǵaý mekemesi óńir boıynsha tarıhı-mádenı mura obektilerin saqtaý jónindegi Jol kartasyn ázirlep jatyr.
Qalada tarıhı-mádenı eskertkishterdi anyqtaý, zerdeleý, qalpyna keltirý, qorǵaý jáne paıdalaný jumystaryn júrgizý úshin Abaı oblysy Semeı qalasynyń mádenıet jáne tilderdi damytý bólimi janynan bilikti mamandardan turatyn jumys toby quryldy. 2023 jylǵy 25 jeltoqsanda «Arhıtektýralyq qundylyqtar: Ótkendi beıneleıtin tarıhı ǵımarattar» taqyrybynda jumys tobynyń alǵashqy otyrysy ótip, onda qaladaǵy birqatar ǵımaratty jergilikti mańyzy bar tarıhı-mádenı eskertkishterdiń memlekettik tizimine engizý máselesi kóterildi.
Sondaı-aq, jergilikti ólketanýshylardyń usynysy negizinde Naımanbaev jáne Baýyrjan Momyshuly kósheleriniń qıylysyndaǵy ǵımarattardyń tarıhı kórinisin qalpyna keltirý boıynsha jańa joba qolǵa alynyp otyr. Qazirgi ýaqytta onyń eskızi ázirlenip jatyr. Osy baǵytta turaqty túrde jumystar atqarylatyn bolady.
- Semeı oblys mártebesinen aıyrylǵannan keıin qalanyń kúıi ketti, kommýnaldyq jelileri ábden tozdy. Búginde Memleket basshysynyń tapsyrmasymen qalaǵa da, óńirge de jiti nazar aýdaryla bastady. Qalada jylý elektr ortalyǵy da salynatyn boldy. Osy nysan qurylysy qashan bastalady? Qala turǵyndary ıgiligine qashan beriledi?
- Oblys boıynsha jylý jelileriniń jalpy uzyndyǵy - 413 shaqyrym, onyń ishinde Semeı qalasynda - 326 shaqyrym. Tozý deńgeıin tómendetý maqsatynda 2023 jyly Semeı qalasynda 24 shaqyrym jylý jelilerin jańǵyrtýǵa 9 jobany iske asyrý úshin respýblıkalyq bıýdjetten 19,3 mlrd teńge bólindi. Onyń ishinde 3,5 mlrd teńge oblys ákimdigine jylý jelilerin qaıta jańartý boıynsha 7 jobany (18,2 shaqyrym) iske asyrýǵa josparly túrde bólindi. Qosymsha, 2023 jylǵy shildede Semeı qalasynda 5,8 shaqyrym magıstraldyq jylý jelilerin qaıta jańartý boıynsha 2 jobany iske asyrýǵa Úkimet rezervinen 15,8 mlrd teńge kóleminde qarajat bólinip otyr.
2023 jyldyń qorytyndysy boıynsha 24 shaqyrym magıstraldyq jylý jelileri nemese tóseý josparynan 100 paıyzy tóseldi. Bul óz kezeginde Abaı oblysy boıynsha jylý jelileriniń tozýyn 75 paıyzdan 66 paıyzǵa deıin tómendetti. Budan basqa, 2023 jylǵy respýblıkalyq bıýdjetti túzetý aıasynda Semeı qalasynda 4 jobany iske asyrýdy bastaýǵa qosymsha 365,2 mln teńge bólindi, aýyspaly jobalar, 2024 jyly aıaqtaý josparlanǵan. Sonymen qatar, 2024-2026 jyldarǵa arnalǵan respýblıkalyq jáne oblystyq bıýdjet jobasynda 2024 jyly 9 jobany iske asyrýǵa 7,8 mlrd teńge kóleminde qarajat kózdelgen.
Abaı oblysy boıynsha aýyz sý jelileriniń uzyndyǵy 3 196,1 shaqyrymdy quraıdy. Onyń 47,5 paıyzy tozǵan (1 517,9 shaqyrym), jóndeýdi qajet etedi. Semeı qalasy boıynsha aýyz sý jelileriniń tozýy 59,7 paıyzǵa jetip otyr. 2023 jyly «Qýatty óńirler – eldi damýynyń draıveri» ulttyq jobasy aýqymynda 12 eldi mekende aýyz sý jelilerin salý jáne qaıta qurý jumystary júrgizildi. Nátıjesinde 5 720 adam taza aýyz sýmen qamtamasyz etildi. 2024 jyly oblys kóleminde sýmen jabdyqtaý boıynsha 53 joba josparlanǵan.
Búgingi tańda «Semeı qalasynda JEO-3 qurylysy» jobasyn iske asyrý úshin Stepnoı kentinde jer ýchaskesi anyqtaldy. Oblys ákimdigi tehnıkalyq parametrler boıynsha usynys engizdi. Oǵan sáıkes jańa JEO-nyń elektr jáne jylý qýaty 360 MVt jáne 1200 Gkal/saǵ quraýy tıis. Jobanyń tehnıkalyq-ekonomıkalyq negizdemesin ázirleý aıaqtalý satysynda tur.
- Abaı oblysyndaǵy mektepterde oryn jetispeıtindigi aıtylǵan edi. Osy máseleni qalaı sheshesizder?
- Búgingi tańda oblystaǵy 302 mekteptiń 45 mektebinde 8 698 oqýshy oryn tapshylyǵy bar. «Jaıly mektep» Ulttyq pılottyq jobasy aıasynda oblysta 5 700 oqýshyǵa arnalǵan 11 mektep (Semeı q. – 3 600 oryndyq 5 mektep, Aıagóz aýd. - 900 oryndyq 2 mektep, Aqsýat aýd. – 600 oryndyq 2 mektep, Besqaraǵaı aýd. - 300 oryndyq 1 mektep, Jarma aýd. - 300 oryndyq 1 mektep) salý josparlanǵan.
Byltyr 3 000 orynǵa arnalǵan 5 mekteptiń qurylysy bastaldy:
- Semeı qalasynyń Qaraǵaıly turǵyn aýdany – 1 200 oryndyq orta mektep;
- Semeı qalasynyń Vodnyı kenti - 600 oryndyq OM;
- Aqsýat aýdany, Aqsýat aýyly - 300 oryndyq OM;
- Besqaraǵaı aýdany, Besqaraǵaı aýyly - 300 oryndyq OM;
- Aıagóz qalasynyń Et kombınaty shaǵyn aýdany - 600 oryndyq OM.
Bıyl 6 mekteptiń qurylysyn bastaý josparlanǵan:
- Semeı qalasynyń Aqsaı kenti - 600 oryndyq OM;
- Semeı qalasynyń Vostochnyı (oń jaq) kenti - 300 oryndyq OM;
- Semeı qalasynyń Qaraǵaıly turǵyn aýdany - 900 oryndyq OM;
- Aıagóz aýdanynyń Aqtoǵaı kenti - 300 oryndyq OM;
- Aqsýat aýdanynyń Ekpin aýyly - 300 oryndyq OM;
- Jarma aýdanynyń Qalbataý aýyly - 300 oryndyq OM.
Jobalardy iske asyrýǵa Ulttyq qordan 2023 jyly 8 020,0 mln teńge bólindi. 2024 jylǵa Ulttyq qordan 12 092,984 mln teńge qarastyrylǵan. «KAZ Minerals Management» JShS-men memorandým aıasynda Semeı qalasynda 2023 jyly 1 200 oryndyq mektep qurylysy bastaldy.
«Abaı oblysynyń áleýmettik-ekonomıkalyq damýynyń 2023-2027 jyldarǵa arnalǵan keshendi jospary» aıasynda kelesi qurylystar josparlanǵan:
- 2 100 oryndyq 6 jalpy bilim beretin mektepke qosymsha (Semeı q. – 2, Aıagóz q. – 2) Bilim berýdi qoldaý jáne ınfraqurylym qory esebinen;
- 510 oryndyq 6 shaǵyn jınaqty mektep (Úrjar aýd. – 2, Jarma aýd. – 2, Aqsýat aýd. – 1, Besqaraǵaı aýd. - 1) Bilim berýdi qoldaý jáne ınfraqurylym qory esebinen.