«Beıbitshilik degen qazynamyzdy baǵalaı bileıik» - qoǵamnyń Aqtóbedegi oqıǵaǵa qatysty pikiri

Foto: None
ASTANA. QazAqparat - 5 maýsym kúni elimizdi dúr silkindirgen oqıǵa Aqtóbe oblysynyń ortalyǵynda oryn aldy. Dinniń atyn jamylǵan lańkester qarý-jaraq satatyn dúkenderge, áskerı bólimge shabýyl jasap eldiń esin shyǵarǵan edi.

Osy oqıǵaǵa qatysty saıasat pen qoǵam qaıratkerleri pikirlerin bildirip jatyr.  Sonyń ishinde «Egemen Qazaqstan» respýblıkalyq gazetinde jaryq kórgen birqatar pikirlerdi jarııalaýdy jón kórdik.

***

Ǵarıfolla ESІM,  
akademık:
- Aqtóbedegi lańkestik áreket jan túrshigerlik boldy. Bul óte aýyr jaǵdaı. Qarýsyz adamdarǵa oq atý, jazyqsyz kisini óltirý sumdyq. Osy jerde men bir sóz aıtqym keledi. Esh nárse aspannan kep túse qalmaıdy. Munyń ósip-ónetin jaǵdaılary bar. Aqtóbede osyndaı qaýip-qater bar ekenin biz birneshe ret aıttyq. Bul týraly ákimdikte otyrǵan adamdar qatty oılanýy kerek edi. Elimizde dintanýshylardy daıyndaımyz. Solardy jumysqa alý kerek. Olar biledi kimniń qalaı bolyp jatqanyn. Taǵy aıtarym, Aqtóbede qaza bolǵan beıbit turǵyndardyń otbasylaryna bekem bolyńyzdar! Beıbitshilik degen Alla taǵalanyń bizge bergen qazynasy ǵoı. Sol qazynamyzdy baǵalaı bileıik!

Ahan BIJANOV, Parlament Senatynyń depýtaty:
- Elbasy egemen­digi­mizdi alǵannan beri, birinshi kúnnen bastap turaqtylyq pen aýyzbirshilik eń úlken qundylyǵymyz dedi. Aqtóbede bolǵan oqıǵalar eshqandaı adamgershilikke, moraldyq normalarǵa jatpaıdy. Osyn­daı jaǵdaıda Qazaqstan halqy zulymdyqqa qarsy tura otyryp, óz pikirimizdi aıta otyryp, osyndaı jaǵdaılar bolashaqta bolmaý úshin memleket tarapynan, qoǵam tarapynan tıisti sharalardy qoldanýymyz kerek. Osyǵan oraı, Uly Abaı aıtqandaı, turaqtylyqqa umtylyp HHІ ǵasyrdyń obasyn jeńýimiz kerek.

Aıdyn SÁBITOV, Qazaqstannyń Jastar Kongresi ZTQ atqarýshy dırektory:
- Birinshiden, bul jalpy Qazaqstan qoǵamyna qarsy jasalǵan áreket bolyp tabylady jáne quqyq qorǵaý organdarynyń osy is-áreketke qarsy turyp, toqtatýǵa jasaǵan áreketteri óte durys dep oılaımyn. Búkil Qazaqstan halqy bolyp, qoǵamnyń tynyshtyǵyn buzatyn is-qımylǵa qarsy shyǵýymyz kerek. Memleket tynyshtyǵy men birligin buzatyn nárse bizdiń qoǵamǵa jat. Elimiz, halqymyz, jastar osyny túsinip, osy rette birigýimiz óte mańyzdy.

Marat BAShIMOV,  
Adam quqyǵy jáne Eýropalyq quqyq jónindegi ınstıtýtynyń dırektory:
- Qasıetti Ramazan aıy­nyń aldynda jasalǵan ter­rorlyq akt Qazaqstan aza­mat­tarynyń quqyqtaryn buzyp tur. Qarapaıym adam­dar ólip jatyr. Beıbit adam­dardyń ne jazyǵy bar? Qazirgi kezde barlyq quqyq qorǵaý organdary qylmyskerlerdi jazaǵa tartý ja­ǵynda. Meniń oıymsha, áskerı jazaǵa tartý kerek. Elbasy manıfeste aıtty ǵoı, mundaı terrorlyq akt dúnıejúzinde bolyp jatyr, bizdiń Qazaqstanda ishki saıasat ústemdigi men turaqtylyq bar. Búginde osyndaı lańkestik áreketke jeteleıtin qylmyskerlermen kúresý kerek!

Búrkitbaı AıAǴAN,  
Memleket tarıhy ınstıtýtynyń dırektory:
- Bul jaǵdaı shynymen de elimizdi alańdatatyn jaǵdaı. Mundaı oqıǵa elimizde buryn-sońdy bolmaǵan. Qazirgi kezde Qazaqstan úshin saıası turaqtylyq, ekonomıkanyń damýy eń mańyzdy nárse. Eger qoǵamda turaqtylyq bolsa, biz elimizdi barlyq jaǵynan damyta alamyz. Al Aqtóbedegi jaǵdaı týraly aıtsam, qazaqtyń bir maqaly esime túsedi. «Tórteý túgel bolsa, tóbedegi keledi, altaý ala bolsa, aýyzdaǵy ketedi», deıdi. ıAǵnı, biz úshin memlekettiń turaqtylyǵyn saqtaý mańyzdy. Qylmyskerler, árıne, ustalý kerek, jazalaný kerek. Bul jaǵdaıdyń egjeı-tegjeıine baryp, zertteý kerek dep oılaımyn. Sondyqtan, ǵalymdar osy oqıǵanyń sebebin zerttep, soǵan jaýap izdeý kerek.
Táýelsizdik - bizdiń ata-babamyzdyń taram-taram urpaq arqyly kelgen armany edi. Kezinde Jánibek pen Kereı handar Qazaq eliniń Týyn kótergende táýelsiz memleket qurýdy armandaǵan. Qazirgi kezde biz durys jolmen kele jatqan elderdiń birimiz. Táýelsizdiktiń tańy araılap atqan kezden beri osy kúnge deıin elimizde halyq birligi, yntymaqtastyǵy saltanat quryp keledi. Aqtóbedegi jaǵdaı óte qaıǵyly jaǵdaı. Qanshama adam qaza tapty. Olardyń sońynda áıelderi, bala-shaǵasy qaldy. Degenmen, Aqtóbedegi oqıǵalar Qazaq eline qatty áser etpeıdi degen oıdamyn. Oǵan men senemin. Biraq, biz úshin másele uranshyl bolmaı, kertartpa kúshterdiń áserine ketip qalmaý kerek. Qazirgi tańda dúnıejúzinde 3 myńnan asa halyq bolsa, sonyń 150-inde ǵana óziniń avtonomdy memleketi bar. Sonyń biri - qazaq halqy. Endeshe, memleketimizdi saqtaýǵa kelgende biz sabyrlyq kórsetýimiz kerek. Qazaqstan Eýropa men Azııanyń dál ortasynda ornalasqan tabıǵı qazbalarǵa baı el. Sondyqtan, bizdiń elge kóz alartýshylar, kóz tigýshiler kóp.

Bekbolat TІLEÝHAN, Parlament Májilisiniń depýtaty:
- Shıetteı 4 balasy jetim, jubaıy jesir qalǵan, Otannyń tynyshtyǵynyń kúzetinde júrgen azamatty qyrshynnan qıǵan adamdarda, terrorshylarda ult, din bolmaıdy. Bul jerde ımannyń, rýhanı dúnıeniń ıisi shyǵýy múmkin emes. Sondyqtan, osy azamattardyń otbasylaryna, týǵan-týystaryna kóńil aıtqym keledi. Jalpy, jazyqsyz adamnyń qanyn tógý degen úlken kúná, úlken qasiret. Ár qazaq meniń jalǵyzym deımiz. Sol qazaqty qıǵan adamda qaıdaǵy ıman, qaıdaǵy ultshyldyq. Ult degenniń «u» degen árpinen, din degennniń «d» degen árpinen sadaǵa ketsin. Sondyqtan, myna bir kezeńde elge sabyr tileımin. Qasıetti aıdyń qarsańynda osyndaı sharalardyń bolýy ózdiginen dep oılamaımyn. Ar jaǵynda bir qozǵaýshy kúshterdiń bolýy da ǵajap emes. Óte qıyn, óte aýyr jaǵdaı. Sabyr tileımin. Týǵan-týystaryna shyn júregimnen kóńil aıtamyn.

Dınara SADÝAQASOVA, «Jas Ulan» biryńǵaı balalar men jasóspirimder uıymynyń tóraıymy:
- Osydan 71 jyl buryn atalarymyz halqymyz beıbit elde ómir súrsin dep beker qan tókken joq. «Jas Ulan» biryńǵaı balalar men jasóspirimder uıymynyń ókili retinde beıbit ómirdi syılaıyq dep aıtqym keledi. Balalarymyz beıbit elde ómir súrýi kerek. Erteńgi kúnge senimdi bolýy kerek. Sol úshin bárimiz atsalysaıyq.

Qazaqstan Respýblıkasy Aqparat jáne kommýnıkatsııalar mınıstri  
Dáýren Abaev:
- Keshe barlyǵymyz úshin de ońaı kún bolǵan joq. Lańkesterdiń qo­lynan qaza tapqandardyń týǵan-týystaryna qaı­ǵyra kóńil aıtamyn, al zardap shekkenderdiń barlyǵynyń da tezirek saýyǵýlaryna tilektespin. Bizdiń polıtsııa men áskerı qyzmetshiler qazaqstandyqtardyń qaýipsizdigi men tynyshtyǵyn qorǵaı otyryp, ekstremısterdiń qylmystyq áreketteriniń soqqysyn qabyldady. Osyndaı qıyn kezde qoǵamdaǵy turaqtylyq kóp jaǵdaıda aqparattyq alańda oryn alyp jatqan jaıttarǵa táýeldi bolatyndyǵyn túsiný mańyzdy. Sondyqtan Іshki ister mınıstrligindegi áriptesterime ynty­maqtastyǵy jáne qoǵamda oryn alǵan jaıttyń egjeı-tegjeıimen jedel aqpa­rat­tandyrǵany úshin alǵysymdy bildirgim keledi. ІІM baspasóz qyzmeti jedel jumys istep, túsken aqparattardy tekserý jáne jınaý múm­kinshilikterine baılanysty birden resmı málimdeme jasady. Árıne, oǵan birshama ýaqyt qajet boldy. Biraq, aqparattyq vakýým bolǵan joq. Buǵan qosa, quqyq qorǵaý organdarynyń naqty ustanymy joramaldar men ósek-aıańnyń órshýine jol bermedi jáne halyq arasynda úreı týyndamady. Bizdiń jýrnalısterge de kásibı biligi men jaýapkershilikteri úshin rızashylyǵymdy bildiremin. Oqıǵa jaıyndaǵy materıaldar resmı málimetterge súıengen, al naqty emes derekter jedel teriske shyǵarylyp otyrdy. Biz memlekettik organdardyń ashyqtyǵyn arttyrý boıynsha jumystardy jalǵastyratyn bolamyz.

 

Seıchas chıtaıýt