Beıbit Atamqulov qoǵamdyq keńes aldynda esep berdi
Bıyl mınıstrlik 2025 jylǵa deıingi Indýstrııalandyrý baǵdarlamasyn iske asyrýǵa kiristi. Negizgi maqsat – óńdeý ónerkásibin damytý. Pandemııaǵa qatysty daǵdarysqa qaramastan 2020 jyldyń 8 aıynda elimizde óńdeý ónerkásibi 3,3 paıyz artty. Tústi metallýrgııa +2,7, farmatsevtıka +34,1, jeńil ónerkásip +11, mashına jasaý +16,3, hımııa ónerkásibi +3,1 paıyz ósti.
Indýstrııalandyrý baǵdarlamasy aıasynda jyl basynan beri 187,3 mlrd teńge kóleminde memlekettik qoldaý kórsetildi. Baǵdarlamanyń jańa bastamalaryn iske asyrý maqsatynda birqatar zańnamalyq bastamalar toptamasy ázirlendi. Úkimettiń Qaýlysymen «QDB-Lızıng» AQ bazasynda Ónerkásiptik damý qory qurylyp, qarjylandyrý quraldary keńeıtildi.
Búgingi tańda «Ónerkásiptik saıasat týraly» Zańnyń tujyrymdamasynyń jobasy ázirlendi. Tujyrymdama qazirgi ýaqytta jumys tobynyń qaraýynda jatyr. Jyl sońyna deıin Tujyrymdama bekitilip, Zań jobasy ázirlenedi dep josparlanyp otyr.
Memleket úshin kúrdeli kezeńde mınıstrlik az ǵana ýaqyt ishinde halyqty qajetti medıtsınalyq buıymdarmen jáne dári-dármekpen qamtamasyz etý úshin jumysty qaıta baǵdarlaı aldy.
Nátıjesinde búgingi tańda naryqtyń kún saıynǵy suranysy táýligine 900 myń dana betperde bolsa, farmatsevtıkalyq kásiporyndardyń júktemesi 75 paıyz shamasynda. Epıdemıologııalyq ahýal ýshyqqan jaǵdaıda óndiristi táýligine 1,5 mln danaǵa deıin jetkizetin qýattylyq rezervi qarastyrylǵan.
Atalǵan mınıstrlik baspasóz qyzmetiniń málimetinshe, jer qoınaýyn paıdalaný salasynda 2017 jyly batys avstralııalyq úlgi negizinde «Jer qoınaýy jáne jer qoınaýyn paıdalaný týraly» QR jańa kodeksi qabyldandy. Búgingi tańda jer qoınaýyn paıdalaný quqyǵyn berý úshin jalpy aýdany 733 myń sharshy shaqyrymdy quraıtyn 300 myńnan astam blok qoıylyp, barlaý jumystaryna 780-nen astam lıtsenzııa berildi.
Atalǵan bastama mıneraldyq shıkizat bazasymen tolyqtyrý úshin Qazaqstan aýmaǵyn qamtýǵa múmkindik berip, kelisim-sharttar sany 2019 jylǵy 68-den 575-ke deıin jetedi.
«Nurly jol» ınfraqurylymdyq damý memlekettik baǵdarlamasy aıasynda aldaǵy 6 jylda 11 myń shaqyrym avtojol salý jáne qaıta jańǵyrtý, sondaı-aq respýblıkalyq joldardyń 11 myń shaqyrymyn kúrdeli jáne ortasha jóndeý josparlanyp otyr. Oǵan qosa, jaqsy jáne qanaǵattanarlyq jaǵdaıdaǵy respýblıkalyq mańyzy bar joldar úlesin 100, І jáne ІІ tehnıkalyq sanattaǵy joldardy 60 paıyzǵa deıin jetkizý, jol boıyndaǵy servıs obektilerimen 100 paıyz qamtamasyz etý mindeti tur.
Temirjol tranzıtin 49 paıyzǵa 18 mln-nan 26,9 mln tonnaǵa deıin arttyrý josparlanyp otyr. Konteınerlik tranzıtti 2025 jylǵa deıin 2 esege ulǵaıtyp, 2025 jyly 1,6 mln konteınerge jetkizý kózdelgen. Jolaýshylar tasymaly jylyna 8,1 mln-nan 11 mln-ǵa artyp, 35 paıyzǵa ósedi.
Josparlanǵan jobalardyń barlyǵyn iske asyrý 550 myń jumys ornyn ashýǵa múmkindik beredi. Nátıjesinde kólik salasynda eńbek ónimdiligi 20 paıyzǵa, ınvestıtsııalar mólsheri 3 esege ulǵaıady.
Mınıstrlik temir jol kóligimen júk tasymaldaý naryǵynda shynaıy básekelestik ornatýdy esepke ala otyryp zańnamany ári qaraı jetildirý jumystaryn júrgizýde. Memleket basshysy óz Joldaýynda irgeli ınfraqurylymdyq jobalar, qyzmet sapasyn jáne tranzıttik baǵyttardyń jyldamdyǵyn arttyrý esebinen Qazaqstannyń básekege qabilettiligin arttyrýǵa erekshe nazar aýdardy.
Atalǵan baǵytta mınıstrlik 2020-2025 jyldarǵa arnalǵan «Nurly jol» baǵdarlamasy aıasynda osal tustaryn joıý úshin birqatar irgeli ınfraqurylymdyq jobany iske asyrýdy josparlap otyr. Atap aıtqanda 2021 jyldan bastap Dostyq-Aqtoǵaı-Moıynty (840 shaqyrym) ýchaskesin jańǵyrtý jónindegi stragegııalyq jobany iske asyrý ýchaskeniń ótkizý qabiletin 2 esege arttyryp, júk tasymaldaý merzimin 1,5 esege qysqartady.
Ýchaskeni jańǵyrtý kezinde 2 myńnan astam jańa jumys orny ashylyp, Almaty, Qaraǵandy jáne Shyǵys Qazaqstan oblystary turǵyndaryn jumyspen qamtamasyz etedi. Buǵan qose, memlekettik-jekemenshik seriktestik negizinde uzyndyǵy 73 shaqyrymdyq Almaty stansasyn aınalyp ótetin temir jol jelisiniń qurylysy jobasy da bar.
Al jolaýshylar tasymaly qyzmetin ári qaraı jaqsartý úshin bıyl jyly 100 jańa vagon satyp alý josparlanyp otyr. Mınıstrlik sonymen qatar múmkindigi shekteýli jandar úshin temirjolmen jolaýshylar tasymaldaýdyń qoljetimdiligin qamtamasyz etýde maqsatty túrde jumys júrgizýde.
Qazirgi ýaqytta 44 baǵytta 98 dana arnaýly vagon-kýpe júredi jáne vagondardyń ishinde erkin qozǵalatyn, túskende jáne mingende qoldanylatyn múgedekterge arnalǵan arbalar bar. Sondaı-aq áleýmettik mańyzdy baǵyttar boıynsha júrýge 50 paıyzdyq jeńildik qarastyrylǵan.
Turǵyndardyń ómir sapasyn arttyrý maqsatynda Qazaqstanda «Nurly jer» baǵdarlamasy iske asyrylyp jatyr. Búgingi tańda bir turǵynǵa shaqqanda baspanany paıdalanýǵa berý kórsetkishi 0,71 sharshy metrge jetti. Bul TMD elderi ishinde eń joǵary kórsetkish jáne damyǵan elderdiń deńgeıine jaqyndady. Bıyl 15 mln sharshy metr baspana salý jáne 39 myń otbasyna memlekettik qoldaý kórsetý josparlanyp otyr.
Zańnamalyq qyzmet aıasynda kóppáterli turǵyn úılerdi basqarý organdarynyń, turǵyn úı-qurylys kooperatıvteriniń qyzmetin retteıtin turǵyn úı qurylysy zańnamasyna ózgerister jáne jalpy múlikti kúrdeli jóndeýdiń jańa tetigi engizildi.
Qazirgi ýaqytta Memleket basshysynyń tapsyrmasyn iske asyrý úshin «Turǵynúıqurylysjınaqbanki» bazasynda «Otbasy bank» damý jáne qoldaý tolyqqandy ınstıtýtyn qurý arqyly turǵyn úı saıasatyn damytýdyń ári qaraıǵy sharalary pysyqtalýda. 2020 jyldyń sońyna deıin «Otbasy bankke» jergilikti atqarýshy organdarda kezekte turǵyndardyń derekqoryn berip, memlekettik bazalarǵa tolyq qoljetimdilikti qamtamasyz etý josparlanǵan.
Memleket basshysynyń 2020 jylǵy 1 qyrkúıekte Qazaqstan halqyna arnaǵan Joldaýyna sáıkes jergilikti atqarýshy organdarda kezekte turǵyndardyń baspana máselesin tezirek sheshý úshin jeke turǵyn úı qorynan jaldaý aqysyn sýbsıdııalaý (jaldaý aqysynyń 80% deıin) tetigin engizý usynyldy. Munda baspanany jaldaý qunynyń bir bóligin sýbsıdııalaý usynylady.
«Otbasy bank» qoldaý kórsetiletinderdi kezekte turǵyndardyń ishinen kelesi sanattar boıynsha anyqtaıdy: otbasynyń árbir múshesine shaqqanda 1 eń tómengi kúnkóris deńgeıine deıin kirisiniń bolýy; jaldaý merzimi 5 jylǵa deıin. Muqtaj ekenin rastaǵan jaǵdaıda ol merzim uzartylady; jalǵa alynatyn baspananyń ortasha aýdany 60 sharshymetr; ár óńir úshin sharshy metrin jaldaý quny anyqtalady.
Sondaı-aq, jumys berýshiniń shyǵyndaryn sýbsıdııalaý tetigin engizý jaıy pysyqtalýda. Búgingi tańda elimizde 6,5 myńdaı aýyl bolsa, onyń 3,5 myńdaıy bolashaǵy zor aýyl sanalady.