Bes jyl burynǵy beles: EQYU Astana Sammıtindegi kóterilgen máseleler barǵan saıyn ózekti bola túsýde (FOTO)

ASTANA. QazAqparat - Qazaqstannyń Táýelsizdik tarıhynan bergi kezeńin zerdelesek, elimizdiń álem aldyndaǵy bedelin arttyratyn zor oqıǵalar eńserilipti.

Álbette, buǵan eń aldymen adamzat tarıhynda tuńǵysh ret óz erkimen jappaı-qyryp joıý qarýynan bas tartqan Qazaqstannyń beıbitsúıgish bastamasyn aıtsaq ta jetkilikti bolar. Áıtse de, elimizdiń eńseli el ekenin, tórtkúl dúnıeniń tizginin ustaı alatyn alqaly jıyndar uıymdastyryp, jahandyq bastamalardy arqalaı alatyn áleýetin álemge áıgilegen bir mańyzsy saıası oqıǵa bar, bul - osydan bes jyl buryn ótken Eýropadaǵy Qaýipsizdik pen Yntymaqtastyq uıymynyń Astana Sammıti bolatyn. Iá! Osydan dál bes jyl buryn Astanada jahan kóshbasshylarynyń basyn qosqan alqaly EQYU mereıtoılyq Sammıti ótken edi. Elbasy aıtpaqshy, bul Táýelsizdik jylnamasyna altyn árippen jazylatyn myń jylda bir ótetin aıtýly oqıǵa boldy.

Shyndyǵynda, dál osyndaı deńgeıde álem elderiniń kóshbasshylaryn, jer jahannyń bedeldi sarapshylary men saqa saıasatkerlerin Eýrazııa kindiginde, Uly dalanyń tórinde jınap, alqaqotan áńgime órbitken Sammıt Qazaqstan tarıhynda burynsońdy bolǵan emes-ti. Elorda rýhynyń álemdi sharlaǵan osy jahandyq basqosýynan keıin EQYU-nyń VІІ sammıti «Astana sammıti» dep aıdarlandy. Sonaý 2010 jyly Qazaqstannyń Astanasynda ótken bul sammıt alpaýyt Uıym tarıhynyń mańyzdy jetistigi retinde aıtylyp kele jatqany da sondyqtan. Sondyqtan da, osydan bes jyl burynǵy Astana Sammıtine arnaıy toqtalyp, bul jıynnyń álem hám Qazaqstan úshin qandaı mańyzǵa ıe bolǵanyn taǵy bir márte kóz júgirte kenketdi jón sanaǵan edik.

1992 jyldyń qańtarynda EQYU qatary KSRO taraýyna baılanysty qurylǵan birqatar jas ári táýelsiz memlekettermen tolyqqany belgili. Álemdik qaýipsizdik pen yntymaqtastyqty damytý úshin qurylǵan osynaý uıymnyń ataýy «Eýropa» bolǵanymen, zatynda onyń músheligindegi 57 memlekettiń arasynda Soltústik Amerıkanyń da, Ortalyq Azııanyń da elderi qamtylǵan. Bir sózben aıtqanda, Vankýverden Vladıvostokqa deıingi aýmaqty alyp jatqan uıym óziniń bastaý tarıhyn 1975 jyldyń 1 tamyzyndaǵy Helsınkıde qabyldanǵan Qorytyndy aktiden alady.

EQYU qaýipsizdikti saqtaýmen qatar ózine múshe elderden demokratııalyq ınstıtýttar men adam quqynyń buzylmaýyna, bqóaralyq aqparat quraldary jumysynyń erkindigine, ulttyq azshylyqtaǵy elder quqynyń saqtalýyna da barynsha mán beredi. ıAǵnı, alpaýyt uıym qaýipsizdikpen bir deńgeıde demokratııalyq qundylyqtardyń saqtalýyn qadaǵalaıdy.

EQYU músheligine ótken Qazaqstan ne tyndyrdy? Álbette, keńesip, kelisip otyryp atqarylatyn is bolǵandyqtan elýden astam el múshe bolyp tabylatyn Uıymda qandaı da bir bastamamen bedel jınaý ońaı sharýa emes. Degenmen, jas bolsa da bas bolýǵa umtylǵan Qazaqstan 2000 jyldardyń basynda Uıym jumysyna belsendi aralasa bastady dese de bolady. Bastapqyda elimiz EQYU-nyń birqatar qyzmetindegi olqylyqtarǵa qatysty «Aımaqtardaǵy EQYU jumysyn reformalaý máselesi» atty konfıdentsıaldyq memorandýmdy alǵa tartty. Memorandýmda EQYU quqyq qorǵaý isine meılinshe kóńil bólip, kerisinshe óziniń negizgi mıssııa­sy - qaýipsizdikti saqtaýdan aýytqyp bara jatqandyǵy synalǵan bolatyn. Osyndaı bastama aıasynda Qazaqstan qaýipsizdik jolyndaǵy ózara tıimdi yntymaqtastyqty tereńdetý isine úles qosý úshin 2009 jylǵy tóraǵalyqqa óziniń kandıdatýrasyn usynatynyn jarııalady. Al bul úshin eń aldymen 2005 jyly Qazaqstannyń EQYU-ǵa tóraǵa bolyp saılaný múmkindigi týraly prıntsıpti kelisimge qol jetkizdi. Sóıtip, naqty tóraǵalyqqa saılaný máselesi 2007 jyldyń 30 qarashasynda Madrıdte ótetin Syrtqy ister mınıstrleriniń 15-shi keńesinde sheshildi. Onda da 2009 jylǵa tóraǵalyq etý Grekııaǵa buıyrdy. Degenmen, Qazaqstannyń da baǵy jandy, Ispanııadaǵy basqosýda 2009 jylǵy ǵana emes, 2010 jáne 2011 jylǵy - úsh jylǵy tóraǵalar saılanyp, sonyń ishinde EQYU-ǵa 2010 jylǵa tóraǵalyq Qazaqstanǵa, 2011 jylǵa Lıtvaǵa buıyrǵan bolatyn.

Mine, sol kezden bastap Qazaqstannyń juldyzdy sáti týdy dese de bolǵandaı edi. Elbasydan bastap, el basshylyǵyndaǵy azamattar bul iske bel sheshi kirisip, aqyr nátıjesinde tóraǵalyqtyń jumysyn jemispen atqardy.

Eń aldymen tóraǵalyqqa resmı kirisken sátte, naqtyraq aıtqanda 2010 jyldyń 14 qańtarynda Vena qalasynda Elbasy N. Nazarbaev EQYU tóraǵalyq etýshi memlekettiń basshysy retinde Uıym Sammıtin Astanada ótkizý týraly usynysyn jarııalady. Aıta keterligi, 2-3 jylda bir ret ótkizilip turýǵa tıisti mundaı sammıti 10 jyldan beri ótkizilmeı kele jatqan bolatyn. Bastapqyda bundaı sammıt týraly usynysqa úrke ári senimsizdikpen qaraǵandar bolǵanymen, keıinnen bul sheshim 2010 jylǵy 17 shildede EQYU-ǵa múshe elder syrtqy ister mınıstrleriniń beıresmı kezdesýinde qabyldandy. Osylaısha, Qazaqstannyń Elordasynda EQYU sammıti 1-2 jeltoqsanǵa belgilenip, jas Astana buǵan qyzý daıyndyqqa kirisken bolatyn.

70-ten astam memleket pen úkimet basshylary, halyqaralyq bedeldi uıymdar basshylary men áıgili saıasatkerlerden turatyn mártebeli delegatsııany Astana qushaǵyn jaıa qarsy aldy. Sammıtti Qazaqstan Prezıdenti Nursultan Nazarbaev ashyp, ózi júrgizip otyrdy. Eki kúnge jalǵasqan basqosý eshqandaı tótenshe oqıǵasyz, belgilengen baǵdarlama aıasynda ótti. Sammıttiń ekinshi kúni, Astana deklaratsııasy qabyldanǵan tarıhı kún retinde este qaldy. Este qalyp qana qoıǵan joq EQYU tarıhynyń mańyzdy oqıǵalarynyń biri retinde qattaldy.

Tutastaı alǵanda, Qazaqstan tóraǵalyq etken jyl barysynda EQYU Sammıtiniń Astana deklaratsııasy, Syrtqy ister mınıstrler Keńesi deńgeıinde 5 sheshimi jáne Uıymnyń Turaqty keńesiniń 53 sheshimi qabyldandy. Sammıt ótken soń elimizdiń sala basshylarynyń qatysýymen ótkizgen qorytyndy keńeste Mem­leket basshysy Nursultan Na­zar­baev barsha qazaqstan­dyq­tarǵa óz quttyqtaýyn joldady. El­basy EQYU Astana Sammıtin myńjyldyqtyń al­ǵashqy Sammıti ǵana emes, myń jylda bir ret bolatyn oqıǵa ekenin basa aıtty. «Men bedeldi uıym Astana Sam­mıti­niń jemisti ótýimen barshańyzdy qut­tyqtaımyn! Biz birin-biri jyldar boıy kórmeı kelgen el basshy­larynyń basyn qosyp, mámilege keltirdik. Eýropa men Azııa uǵy­myn biriktirip, qaýipsiz­diktiń keńis­tigin keńeıttik. Uzaqqa sozylǵan ortaq kelisimnen keıin, tarıhı Astana Deklaratsııasyn qabyldap, Uıymdy jańa beleske kóterdik!», - dedi Elbasy Nursultan Nazarbaev.

Iá! Osydan bes jyl buryn álemniń bedeldi uıymyna tóraǵalyq etý Qazaqstan sekildi jas, táýelsiz memlekettiń álemge tanyla túsýine, halyqaralyq qoǵamdastyqtyń salmaqty da yqpaldy múshesine aınalýyna múmkindik týǵyzdy. Tipti, bul tusta EQYU múshe memlekettiń biri ári baıyrǵy kezden bergi baýyrlas kórshimiz Qyrǵyzstanda aýmaly tókpeli zaman ornap, Qazaqstan EQYU-nyń tóraǵasy retinde Bishkektegi 2010 jylǵy sáýir tóńkerisine batyl aralasty. Qyrǵyzstandaǵy azamattyq soǵysqa ulasa jazdaǵan kıkiljińniń otyn laýlatpaı sóndirip, Ortalyq Azııada ǵana emes, eýrazııa keńistigindegi bedelin bekemdeı tústi.

Budan bólek, shıelenisterdi retteýdi ary qaraı damytý aıasynda EQYU tizginin alǵan Tóraǵa - Qazaqstan Prıdnestrove problemasy boıynsha «5+2» formatymen bes raýndtyq beıresmı kezdesýler (onyń ishinde bireýi Astanada), Jeneva dıskýssııalarynyń alty jınalysy (2008 jyldyń tamyzyndaǵy janjalǵa baılanysty), Taýly Qarabaq aımaǵyndaǵy janjaldy retteýge baǵyttalǵan birneshe is-sharalar men is-saparlar ótkizdi. Qazaqstannyń tóraǵalyǵy kórshiles Qyrǵyzstandaǵy jaǵdaıdy retke keltirýde mańyzdy ról atqardy. Shamamen 20,3 mıllıon AQSh dollarymen baǵalanatyn ekijaqty negizdegi kómekke qosa, Qazaqstan EQYU tarapyn Uıymnyń búkil dıplomatııalyq potentsıalyn osy eldegi turaqtylyqqa jumyldyrdy. Nátıjesin de álem elderi baıqady. Qyrǵyzstan bulikshilikke salynyp ketken joq, kerisinshe jańa Konstıtýtsııa qabyldap, jańa quqyqtyq alańda ómir súrýge kóshti.

Jalpy Qazaqstan EQYU-ǵa tóraǵa qyzmetinde qaýipsizdik máselelerimen aınalysatyn aımaqtyq jáne halyqaralyq uıymdarmen yntymaqtastyǵyn nyǵaıta tústi. Budan basqa, EQYU-daǵy Qazaqstan tóraǵalyǵy Aral máselesine belsendi kóńil bólýi BUU men Eýroodaqpen 2010 jyldyń jeltoqsanynda Almatyda birigip ótkizgen donorlyq konferentsııanyń sátti ótýine de sebebshi boldy.

Tutastaı alǵanda, osydan bes jyl burynǵy Astana Sammıtinde Qazaqstan tarapynan kóterilgen máseleler áli de ózekti kúıin saqtap keledi. Óıtkeni, qazirgi tańda álem aldynda túrli qaterler shyǵyp, aımaqtyq qaqtyǵystar, ekonomıkalyq daǵ­darys, ta­bıǵı jáne tehnogendik apattar, ıadrolyq qarýdy taratpaý taratpaý sekildi máseleler kún tártibinen esh túsken emes. Bul rette álemdik bedeldi uıym retinde EQYU-ǵa úlken úmit artylatyny shyndyq. Basqasyn bylaı qoıǵannyń ózinde Ýkraınadaǵy qaqtyǵystardyń ózi eýropalyq qana emes álemdik qaýipsizdik júıesiniń myǵymdylyǵyna syzat túskenin aıǵaqtaıdy.

Qalaı aıtsaq ta, Qazaqstannyń 2010 jyly EQYU-ǵa tóraǵalyq etip, Astanada Uıymnyń sammıtin ótkizgeni memleket tarıhyndaǵy mańyzdy oqıǵa boldy. Óıtkeni, Astana Sammıti álem elderi arasyndaǵy senimdi qalyptastyrý joldaryn zerttep-zerdeleýdi kótergen edi. Álemdik tártip pen beıbitshilik úshin senimdiliktiń mańyzdy ról atqaratynyn sol sammıt ótkennen bergi bes jyl ishindegi jahandyq oqıǵalar kórsetip berdi emes pe?!