Bes jyl ishinde jalpy ishki ónimniń ortasha ósimi 5,8 paıyz bolady - Álibek Qýantyrov

<p>2026-2028 jyldary ınflıatsııa 5 paıyzǵa deıin tómendeıdi. Bul týraly Senattyń jalpy otyrysynda eldiń 2024-2028 jyldarǵa arnalǵan áleýmettik-ekonomıkalyq damý boljamyn talqylaý kezinde Ulttyq ekonomıka mınıstri Álibek Qýantyrov aıtty, dep habarlaıdy <a href="https://kaz.inform.kz/" target="_blank" rel="noopener">Kazinform</a>.</p>

«Boljamdy qalyptastyrýdyń negizine munaıdyń baǵasy barreline 80 AQSh dollary bolǵandaǵy bazalyq stsenarıı alyndy. Boljam boıynsha 2024 jyly jalpy ishki ónimniń naqty ósýi 5,3 paıyzdy quraıdy. Keıin 2026-2028 jyldary 6 paıyzǵa deıin ósedi. 5 jyl ishinde jalpy ishki ónimniń ortasha jyldyq ósýi
5,8 paıyzdy quraıdy. Nomınaldy jalpy ishki ónim 2024 jylǵy 135 trln teńgeden 2028 jyly 218,5 trln teńgege deıin ósedi. Ekonomıkanyń barlyq bazalyq salalarynda oń dınamıka bolady dep eskerilgen. Shıkizattyq emes sektor boljamdy ósýdiń negizgi draıverleriniń birine aınalady», - dedi Á. Qýantyrov.

Onyń aıtýynsha, ónerkásiptegi ortasha jyldyq ósý qarqyny 2024-2028 jyldary 4 paıyzdy quraýy múmkin.

Óńdeý ónerkásibi orta eseppen 4,9 paıyz deńgeıinde ósedi jáne taý-ken ónerkásibiniń ósý qarqynynan asyp túsedi.

«Qashaǵan, Teńiz jáne Qarashyǵanaq ken oryndarynda óndiristi keńeıtý esebinen munaı óndirý 100 mln tonnadan asady. Aýyl sharýashylyǵynyń ortasha jyldyq ósimi 4,5 paıyzdy quraıdy. Investıtsııany ıgerý jaǵdaıynda qurylys salasynyń joǵary ósý qarqyny bolady. Naqty sektordaǵy óndiristiń ósýi qyzmet kórsetý sektorynyń orta eseppen 6,3 paıyzǵa ósýine yqpal etedi. Іshki tutynýshylyq belsendilik saýda qyzmetteriniń orta eseppen 7,4 paıyzǵa ósýine yqpal etedi. Kólik salasyndaǵy boljamdy ósim orta eseppen 6 paıyzdy, «aqparat jáne baılanys» salasynda 7,8 paıyzdy quraıdy. Salalarda ekonomıkalyq belsendilikti arttyrýǵa ınvestıtsııalyq jobalardy iske asyrý, naqty sektor men shaǵyn jáne orta bıznesti memlekettik qoldaý jónindegi sharalar
yqpal etedi. Eksport kólemi 2024 jyly 83,1 mlrd dollardan 2028 jyly 94,8 mlrd dollarǵa deıin ulǵaıady, ımport 60,7-den 65,6 mlrd dollaryna deıin ósedi», - dedi mınıstr.

Onyń sózine qaraǵanda, ınflıatsııanyń nysanaly dálizi 2024 jyly 6-8 paıyz, 2025 jyly 5,5-7,5 paıyz deńgeıinde aıqyndaldy.

Keıinnen 2026–2028 jyldary 5 paıyzǵa deıin tómendeıdi.