Benzınniń bırjalyq saýdasy qaıta bastaldy

Foto: None
NUR-SULTAN. QazAqparat - Básekelestikti qorǵaý jáne damytý agenttigi janyndaǵy bırjalyq komıtettiń sheshimi boıynsha benzınniń bırjalyq saýdasy qaıta bastaldy, dep habarlaıdy QazAqparat.

Birinshi kúnniń qorytyndysy boıynsha saýda-sattyqtyń jalpy kólemi 13 satyp alýshy boıynsha 6 240 tonnany, aqsha aınalymy 1 191,7 mln teńgeni qurady. Úsh zaýyt (AMÓZ, PMHZ, PKOP) bólinisinde AI-92 ortasha ólshengen ındeksi tonnasyna 182 429-den 191 760 teńgege deıin (zaýyttan 133,17-139,98 tg/l) qalyptasty.

Saýda-sattyq alty negizgi saýda quraly boıynsha AI-92 jáne AI-95 benzıniniń markalary boıynsha úsh otandyq munaı óńdeý zaýyttarynda júrgizildi.

Saýda sessııasynyń basynda satýshylar men satyp alýshylar baǵa dıapazonynyń joǵarǵy shegine jaqyn mámileler jasady. Keıinnen satýshylardyń baǵa ótinimderi satyp alýshylardyń joǵary deńgeıde mámileler jasaǵysy kelmeýine baılanysty tómendeý úrdisine ıe boldy. Saýda sessııasynyń sońynda satyp alýshylar tarapynan 800 tonnaǵa jýyq suranys bolmady.

Benzınmen kelesi saýda-sattyq keste boıynsha ótedi:

- 2021 jyl 8 shilde

- 2021 jyl 14 shilde

- 2021 jyl 19 shilde

- 2021 jyl 23 shilde

Aıta ketsek, Bırjalyq saýdany damytý básekelestikti damytýdyń negizgi quraldarynyń biri bolyp tabylady, óıtkeni naryqtyq ekonomıkanyń negizi zańdy naryqtyq baǵa bolyp tabylady, onyń baǵasyn elde osy ýaqytqa deıin bolmaǵan taýar bırjalarynda ǵana tabýǵa bolady.


Seıchas chıtaıýt