«Benzın baǵasy kóterile me?» - baspasózge sholý
***
«Egemen Qazaqstan» basylymynyń jazýynsha, Astana qalasynda ıÝNESKO isteri jónindegi Ulttyq komıssııalardyń 22-24 shilde aralyǵyndaǵy birinshi jalpy keńesine ıÝNESKO-ǵa múshe 130-ǵa jýyq memleketten 170-ke tarta ókilder qatysady dep kútilýde. El astanasynda alǵash ret ótkizilgeli jatqan bul basqosý ıÝNESKO-ǵa múshe memleketterdiń Ulttyq komıssııalarynyń jańasha sıpattaǵy jumys úlgisi bolyp tabylady. Shara qarsańynda Mádenıet mınıstri, ıÝNESKO jáne ISESKO isteri jónindegi Ulttyq komıssııanyń tóraǵasy Arystanbek Muhamedıuly halyqaralyq uıymnyń búgingi tańdaǵy jumystary týraly oılarymen bólisti. «Osy forýmnyń múmkindigin paıdalana otyryp, Qazaqstannyń kóptegen ejelgi tarıhı eskertkishterin ıÝNESKO tizimine engizý úshin ary qaraı tabysty jumys jasaýǵa mindettimiz. Sóz etip otyrǵan shara ótkennen keıin Qazaqstanǵa mádenı týrızm jaǵynan qyzyǵýshylyq arta túseri zańdy. Bizge eń bastysy - keńesti Qazaqstan múddesine paıdalana bilý. Memleket basshysy árdaıym elimizdegi týrızmdi damytý máselesine barynsha kóńil aýdaryp otyrady. Mine, bul salany damytýǵa septigin tıgizetin múmkindiktiń biri osy. Qanshama memlekettiń Ulttyq komıssııalarynyń músheleri Qazaqstannyń rýhanı qandaı baı el ekenin óz kózderimen kórgennen keıin ol eldermen aradaǵy qarym-qatynasta kóptegen jańalyqtar bolaryna senemin. Biz óz jetistigimizdi tek Qazaqstan sheńberinde ǵana shektep qalýǵa tıisti emespiz. Ony dúnıe júzine pash etýimiz kerek. Búgingi tańda týrızm, ekonomıkalyq jáne áleýmettik ıntegratsııanyń damýymen «Jibek Joly» ózinshe ózektilikke ıe bolyp otyrǵany sózsiz. Bizder bul tarıhı is-shara BUU Bas hatshylyǵy jáne ıÝNESKO-men jarııalanǵan Mádenıetterdi jaqyndastyrýdyń halyqaralyq onjyldyǵy (2013-2022 jj.) qarsańynda ótkizilip jatqandyǵyn sımvoldyq sıpatqa ıe ekendigimen baılanystyramyz»,-dedi QR Mádenıet mınıstri. Bul suhbat «ıÝnesko Qazaqstandy ne úshin tańdady?» degen taqyryppen jarııalandy.
***
«Aıqyn» gazetinde «Prokýratýra: Іs nátıjeli, maqsat kóp» degen kólemdi maqala berilgen. Elimizdiń Bas prokýratýrasynyń qyzmetkerleri bıylǵy ótken alty aıda atqarylǵan isterdi jan-jaqty zerdelep, elimizde qylmys ataýlyny boldyrmaýdyń joldaryn qarastyrdy. Bas prokýratýra júrgizgen zań shyǵarýshylyq jumystyń basty nátıjeleriniń biri - jańa Qylmystyq jáne Qylmystyq is júrgizý kodeksteriniń qabyldanýy boldy. Prokýrorlardyń iske aralasýy jaǵdaıynda áleýmettik-ekonomıkalyq salada 269 myńnan astam zań buzýshylyqtyń joly kesilip, 12 700 zańsyz quqyqtyq aktiniń kúshi joıylǵan. Sondaı-aq, osy ýaqyt aralyǵynda 35 myńnan astam adam ártúrli jaýapkershilikke tartylyp, 300 qylmystyq is qozǵalypty. Sóıtip, 390 myńnan astam turǵynnyń buzylǵan quqyqtary qalpyna keltirilip, 122 myńnan astam kámeletke tolmaǵan jetkinshekterdiń quqy qorǵaldy. Prokýratýra qyzmetkerleriniń belsendiligi nátıjesinde, 2010 jyldan beri jumys berýshilerdiń qaryz kólemi 4,6 mıllıard teńgeden 623 mıllıon teńgege deıin, ıaǵnı 7 esege azaıdy. Osy jyldyń basynan beri 40 problemalyq kásiporynnyń 668 mln teńge kólemindegi qaryzy tolyq óteldi.
Osy basylymda «Benzın baǵasy kóterile me?» degen materıal jarııalandy. «1 tamyzdan bastap elimizde AI-92, AI-80 jáne dızel otyny baǵalary orta eseppen 30 teńgege qymbattaýy múmkin» degen málimet qolymyzǵa tıdi. Bul habardy quramynda Ekonomıka jáne bıýdjettik josparlaý mınıstrligi, Tabıǵı monopolııalardy retteý agenttigi, Munaı jáne gaz mınıstrligi kiretin úkimettik vedomstvoaralyq komıssııa rastap otyr. Osylaısha, 92 markaly benzın baǵasy 145 teńge, dızel baǵasy 130 teńge, 80 markaly benzın baǵasy 122 teńge bolýy múmkin»,-dep jazady basylym. Mundaı habar janar-jaǵarmaı satýmen aınalysatyn kompanııalardy qýantatyny sózsiz. Kókshetaý qalasyndaǵy «Severnaıa» avtomaı quıý beketi qazirdiń ózinde AI-92 markaly janarmaıdy 125 teńgeden satyp jatqany tirkeldi. Tabıǵı monopolııalardy retteý agenttigi shildede janar-jaǵarmaı baǵasy ózgerissiz qalatynyn habarlaǵan. Tamyzda baǵa basqa bolaıyn dep tur. Munaı jáne gaz mınıstri Uzaqbaı Qarabalın maýsym aıynyń ortasynda Qazaqstanda munaı ónimderine qatysty qıyn jaǵdaı týyndap otyrmaǵanyn, munaı ónimderiniń qory 200 myń tonnadan asatynyn aıtqan. Alaıda, mınıstrdiń sózine qaraǵanda, Úkimette 2014 jyldyń ІІ jartyjyldyǵyndaǵy janarmaı baǵasy kóterilýi talqylanǵan. U.Qarabalın jaǵdaıdyń eki nusqasy - qoldanystaǵy baǵalardy qaldyrý nemese olardy qymbattatý da talqylanyp jatqanyn atap ótti.
***
«Ana tili» basylymynyń jazýynsha, ulttyń ult bolyp uıysýy kóp jaǵdaıda onyń tili men diliniń, salt-dástúriniń bekemdigine baılanysty. Al osy atalǵan qundylyqtardy qalyptastyryp, negizdeýshi rýhanı bastaýlar otbasylyq tárbıede jatqandyǵy sózsiz. «Bul otbasylyq tárbıeniń adam ómirine áser etetin tikeleı yqpalyn kórsetse kerek, óıtkeni otbasy músheleri qaı tilde sóılep, qaı tilge kóbirek basymdyq berse, jas urpaqtyń tili de, dúnıetanymy da solaı qaraı qalyptasyp, damymaq. Muny erekshe aıtyp otyrǵan sebebimiz, osyndaı qundylyqtardyń qalyptasýyna sebepshi bolatyn otbasyndaǵy ata men áje tárbıesiniń orny erekshe. Tárbıe degen aýqymdy uǵym bolǵandyqtan onyń barlyq salasyn bir maqala aıasynda qamtyp ótý múmkin emes shyǵar. Biz bul oraıda óz nemerelerimen, shóberelerimen qasıetti ana tilinde emes, orys tilinde sóılesetin qazaqtyń ata, ájeleri týraly aıtqymyz kelip otyr. Nege? Óıtkeni kúndelikti ómirden kórip júrgenimizdeı, nemeresine «vnýchok», «vnýk» dep, qazaqsha bile tura, ózge tildi qoldanyp, sol til arqyly sóılesip júrgen atalarymyz ben ájelerimiz az emes. Bul jaıt, ásirese, qalalyq jerde kóp oryn alyp otyrǵany baıqalady»,-dep jazady gazet «Ana tilinen aınyǵan ata-ájeden ne qaıyr?!» atty maqalasynda.
***
«Ekspress-K» gazetiniń búgingi sanynda « Prange bez ranga » atty materıal basyldy. Kókshetaýda TJM ınstıtýtynyń polkovnıgi Vadım Prange avtokólikti basqarý júrgizýshilik kýáliginen aıyryldy. Endi aldaǵy úsh jylda ol qyzmettik kólikpen nemese taksımen ǵana júre alady. 29 maýsym kúni túnde Kókshetaýda jol polıtsııasynyń ınspektory joǵary jyldamdyqpen júrip kele jatqan «Mersedes» kóligin baıqap, ony toqtatýǵa talpynǵan. Alaıda, avtokólik júrgizýshisi onyń belgisin esh elemesten, ary qaraı zýlaı bergen. Keıin polıtseıler atalǵan kóliktiń sońyna túsip, ony toqtatyp alady. Belgili bolǵandaı, «Mersedestiń» tizgininde Kókshetaý tehnıkalyq ınstıtýty basshysynyń orynbasary Vadım Prange otyrǵan.