Benný asteroıdynan topyraq ákele jatqan kapsýla Jer betine aman-esen qondy

Foto: Фото: NASA
<p>Osydan jeti jyl buryn Benný asteroıdyn zertteý úshin arnaıy ushyrylǵan zond Jer betine kapsýla jiberdi. Kapsýla AQSh-tyń ıÝta shtatyna kelip qondy. Onyń ishinde Bennýdyń betinen alynǵan topyraq bar, dep habarlaıdy QazAqparat <a href="https://ru.euronews.com/2023/09/24/space-usa-asteroid" target="_blank" rel="noopener">Euronews</a> agenttigine silteme jasap.&nbsp;</p>

Osiris-Rex zondy kapsýlany 102 myń shaqyrym qashyqtyqtan osynda ushyryp jibergen.

Topyraq úlgileri 2020 jyldyń qazanynda alynǵan. Boljam boıynsha, ol asteroıdtyń betinde Jer jaralmaı turyp, tipti Kún júıesi ómirge kelmeı turyp paıda bolǵan zattar bar. 

Kapsýlanyń ishindegi 250 gramm topyraqty zertteý úshin arnaıy laboratorııa jabdyqtalǵan. Onda 200-ge jýyq ǵalym 60 túrli ádispen zertteý júrgizedi.

Al Osiris-Rex bolsa basqa asteroıdty zertteý úshin saparyn ári qaraı jalǵastyrady. 

NASA kapsýlanyń 3,86 mlrd mıl jol júrip kelgenin habarlady. 

DW málimetinshe, ystyqqa tózimdi qabyqpen qorǵalǵan, salmaǵy shamamen 46 kg jáne dıametri 81 sm bolatyn kapsýla kútilgen ýaqyttan úsh mınýt erte qondy.

Sońǵy 13 mınýtta ol Jer atmosferasy arqyly 44 000 km/saǵ jyldamdyqpen ushqan. 

Dıametri 550 metr bolatyn Benný asteroıdy orbıtasynyń Jerge jaqyn ornalasýyna, asteroıdtyń kólemine jáne quramynda bolýy múmkin materıaldarǵa baılanysty tańdap alynǵan.

NASA sarapshylary ony Jer úshin eń qaýipti asteroıd dep sanaıdy. Aldaǵy 150 jylda ol Jerge jaqyndaýy múmkin.

2016 jyldyń qyrkúıeginde salmaǵy 2100 kg jáne uzyndyǵy 6 metr bolatyn OSIRIS-Rex ushqyshsyz ǵarysh kemesi Kanaveral múıisinen ushyrylyp,  2018 jyldyń jeltoqsanynda aspan denesine jetti.

Sodan keıin topyraqtan synama alatyn jerdi izdeýge kiristi.

2020 jyldyń qazan aıynyń sońynda NASA Benný asteroıdyndaǵy shań men topyraqtan synama sátti alynǵanyn jarııalady. 

Benný asteroıdynan alynǵan topyraq — amerıkalyq Apollon baǵdarlamasynan keıin ǵaryshtan Jerge ákelingen eń mańyzdy, iri úlgi sanalady.

Joba quny — shamamen 800 mln dollar (750 mln eýro).

Seıchas chıtaıýt